← Eesti

2-16-12685/48

Obsah (10)§ 367§ 173§ 163§ 174§ 175§ 138§ 144§ 143§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12685 Tsiviilasi SP Je

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 21.03.2017 seisuga, mõistab kohus hagejalt kostjale välja alates 22.03.2017 viivise põhinõudelt 16 948,12 eurolt CMR art 27 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 16 948,12 euro tasumiseni. 37. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt, siis tulenevalt

§ 163lg-st 1 jäävad menetluskulud 97% ulatuses hageja ja 3% ulatuses kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Et pooltel olid menetluses lepingulised esindajad, peavad pooled hüvitama proportsionaalses ulatuses teisele menetlusosalisele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). 37.1. Hageja menetluskulud Hageja esitas menetluskulude aruande 16.09.2016 kokku summas 2 845,71 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust 1 000 eurost, õigusabikuludest 1 470 eurost + km, transpordikulust 62,81 eurost ja tõlkekulust 312,90 eurost. Kostja hageja menetluskulule vastuväiteid ei esitanud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1 000 eurot, mis on

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulu ja tuleb kostjalt hagejale proportsionaalses ulatuses välja mõista. Hageja nõuab sõidukulusid 62,71 eurot. Hageja tegi kulutusi transpordile seoses kliendi ja esindajaga kohtumisele selleks, et nõuet koostada ja esitada. 10 Kohus leiab, et hageja sõidukulud ei kuulu hüvitamisele.

§ 144

lg 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja transpordikulu kostja poolt hüvitamisele, kuna avaldusest ei nähtu täpselt kus, millal ja millise sõidukiga on transpordikulud tekkinud ning miks olid need põhjendatud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule kuludokumente nimetatud sõidukulu kohta, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata hageja sõidukulu vajalikkust. Hageja on kandnud tõlkekulusid 312,90 eurot, mis on

§ 143

p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud ning tuleb kostjalt hagejale proportsionaalses ulatuses välja mõista. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 1 470 eurot (I kd lk 52-54). Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 10 tundi 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 140 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) hagi aluseks olevate materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ja hagi koostamisele 8,9 tundi; 2) seoses nõudega kliendiga suhtlemisele, lepingu tõlke ülevaatamisele ja kohtunõudele vastuse koostamisele 1 tund; 3) menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ja kliendi teavitamisele 0,6 tundi. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja kulud õigusabile on menetluses olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate tunnitasu 140 eurot ilma km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku on 2 782,90 (riigilõiv, tõlkekulu ja õigusabikulud) eurot, millest tuleb kostjal hagejale hüvitada 3% s.o 83,49 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 37.2. Kostja menetluskulud Kostja esitas menetluskulude aruande 21.03.2018 istungil kokku summas 5 207,02 eurot, millele lisanduvad 21.03.2018 istungi esinduskulud 270,67 eurot. Summa koosneb vastuhagi, täiendava viivisenõude ja määruskaebuse esitamiseks tasutud riigilõivudest 950 eurost ja õigusabikuludest 4257,02 eurost. Kostjat esindasid menetluses vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin (vastavalt kokkuleppele kliendiga 100 või 130 eurot + km), vandeadvokaat Magnus Braun (130 eurot +km) vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (150 eurot +km). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse koostamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja määruskaebus jäeti rahuldamata. Ülejäänud s.o 900 euro ulatuses on tasutud riigilõivu hagejalt kostjale väljamõistmine vastuhagi rahuldatud osas põhjendatud. 11 Kostja on kandnud kulusid õigusabile summas 4 257,02 eurot (II kd lk 90-91). Kostjate esindajatel on kulunud õigusabi osutamisele 34 tundi 8 minutit. Õigusabi on osutatud järgnevalt: 1) hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine 2 tundi ja 20 minutit; 2) vastuhagi koostamine ja esitamine 2 tundi; 3) määruskaebuse koostamine tagatise määramise määrusele 1 h ja 45 minutit; 4) suhtlus kliendiga ja Valgevene advokaadiga 25 minutit; 5) materjalide analüüs ja vastuse koostamine 2 tundi ja 55 minutit; 6) e-kirjavahetus kliendiga 36 minutit; 7) materjalide analüüs, vastuse ja seisukohtade koostamine 6 tundi ja 30 minutit; 8) kliendi esitatud materjalide analüüs, dokumendi koostamine 1 tund ja 10 minutit; 9) suhtlus kliendiga 25 minutit; 10) viivisenõude esitamine 1 tund ja 30 minutit; 11) kohtuistungiks valmistumine 1 tund; 12) kohtuistungiks valmistumine ja osalemine istungil 3 tundi ja 10 minutit; 13) kompromissi saavutamiseks suhtlus kliendiga 18 minutit; 14) kompromissiks täiendavate dokumentidega tutvumine 28 minutit; 15) e-kirjavahetus kliendiga 23 minutit; 16) kompromissi saavutamiseks edastatud dokumentide analüüs, kompromissläbirääkimised, e-kirjavahetus kliendiga 35 minutit; 17) kompromissi saavutamiseks e-kirjavahetus kliendiga 26 minutit; 18) täiendavate dokumentidega tutvumine, ekirjavahetus vastaspoolega, kokkuleppe vormistamine 54 minutit; 19) dokumentide üleandmine hagejale 1 tund ja 10 minutit; 20) suhtlus kohtu ja vastaspoolega 25 minutit; 21) e-kirjavahetus kliendi ja vastaspoolega 32 minutit; 22) e-kirjavahetus vastaspoole ja kohtuga 25 minutit; 23) ekirjavahetus kliendiga 25 minutit; 24) kohtuistungiks valmistumine 2 h 15 minutit; 25) kohtuistungiks valmistumine 1 h 08 minutit; 26) 21.03.2018 istungil osalemisele 58 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse koostamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja määruskaebus jäeti rahuldamata. Seega vähendab kohus antud ajakulu 1 tunni ja 45 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakulu 29.03.2017 2 tunni ja 40 minuti võrra ja 20.03.2018 1 tunni ja 23 minuti võrra, kokku 4 tunni ja 3 minuti võrra. Ülejäänud ulatuses peab kohus kulutusi vajalikeks ja põhjendatuteks. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate tunnitasu 100/130/150 eurot ilma km vastab kostjate esindajate kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 28 tundi ja 20 minutit. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja ei taotlenud käibemaksu tagastamist. Seega mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulud välja käibemaksuta. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 4671,02 eurot (riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 3 771,02 eurot), millest tuleb hagejal kostjale hüvitada 97% s.o 4 530,89 eurot. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 12

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.