Obsah (11)

§ 475§ 229§ 544§ 238§ 173§ 162§ 174§ 178§ 477§ 660§ 549

2-18-2675 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2675 Ts

) § 444 alusel lihtsustatud kujul. 26. Avaldaja palub kohaldada MR suhtes lähenemiskeeldu selliselt, et keelata MR-il viibida avaldaja elukohas ja sellele läheneda ligemale kui 100 m. Kohus lahendab sellise avalduse hagita menetluse sätete kohaselt vastavalt

§ 475lg 1 p-le 7 ja 55.

peatükile. 27.

§ 475

lg-d 1, 5 ja 7 näevad ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (

§ 229lg 2 viimane lause).

28.

§ 544

lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.

1. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
2. Avalduse asjaolude kohaselt on osundatud normi rakendusalasse kuuluvalt praegusel juhul tegemist kehavigastuste tekitamise ja tervise kahjustamisega ning kohaldada soovitakse mitte isikule lähenemise keelamist vaid elukohale lähenemise keelamist. Kohtu hinnangul on vaatamata sellele, et avaldaja on sõnastanud oma nõude avaldaja elukohas viibimise keelamisena ja avaldaja elukohale lähenemise keelamisena, tegemist ühe nõudega: avaldaja elukohale lähenemise keelamise nõudega. Seda põhjusel, et elukohale lähenemise keelamine hõlmab endas ka elukohas viibimise keelamist. Kohtu arvates ei saa elukohas viibida ilma sellele eelnevalt lähenemata.
3. Vastavalt VÕS § 1055 lg-le 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine.
4. Avalduse aluseks on väide, et 13.04.2017 tungis MR temaga sellel hetkel lähisuhtes olnud avaldajale kallale, põhjustas valu ja tervisekahjustusi, mille eest teda ka kriminaalkorras karistati. Veel on avaldaja toonud välja, et 03.08.2017 oli MR agressiivselt meelestatud ka oma ema suhtes (t lk 3 p 2.4).
5. Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasjas nr 17230101706 (t lk 26jj) menetleti MR suhtes kriminaalasja tulirelvade ja lakemoona ebaseadusliku käitlemise tunnustel ja ka selle kohta, et MR viibides 13.04.2017 xxxx asuvas korteris tungis kallale oma abikaasale SR-ile, tõugates teda vastu köögiakent, seejärel lüües teda paremale poole näo piirkonda. Kui kannatanu üritas taganeda lükkas MR avaldaja põrandale pikali ning lõi teda ühe korra rusikaga roiete piirkonda. Oma tegevusega põhjustas MR avaldajale füüsilist valu ja tervisekahjustusi – rindkere- ja küünarkontusiooni, vasakule küünarnukile hematoomi (t lk 26 pöördel).
6. MR ise tunnistab oma 07.04.2018 vastuses kohtule, et 2017 esines tema poolset agressiivsust abikaasa suhtes, paaril korral kui ta oli ebakaines olekus (t lk 73). 4 2-18-2675
7. Seega tuvastab kohus, et MR on ühel korral tekitanud avaldajale tervisekahjustusi. MR enda väidete alusel tuvastab kohus, et MR on vähemalt ühel korral veel olnud avaldaja suhtes agressiivne.
8. Harju Maakohus mõistis 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-547 MR-i süüdi 13.04.2017 teos ja mõistis selle eest MR-ile karistuseks neli kuud vangistust [karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 (kehaline väärkohtlemine) alusel (t lk 8-pöördel ja 35 pöördel, tl 50)]. Kohtuotsusega tervikuna mõisteti MR-ile liitkaristuseks 4 a 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohesele ärakandmisele alates 03.08.2017 mõisteti 7 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest (3 a 8 kuud 27 päeva) ei pöörata täitmisele juhul, kui MR ei pane 4 a ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks on 08.02.
9. Otsus jõustus 24.02.2018 (t lk 43).
10. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et puudutatud isik on avaldaja suhtes pannud toime isikuõiguste rikkumise VÕS § 1055 lg 1 mõistes.
11. Harju Maakohtu 08.02.2018 otsuse ja 23.02.2018 määruse alusel (otsuses vigade parandamine, t lk 50-52) tuvastab kohus ka seda, et alates 08.02.2018 järgneva 4 a ja 6 kuu jooksul tuleb MR-il: - Elada kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - Alluda kriminaalkoodaja kontrollile ja andma perioodiliselt aru oma tegevusest, kohustuste täitmisest, viibimiskoha muutumisest jms; - Mitte tarvitada alkoholi. Vastasel juhul pööratakse täitmisele vabadusekaotuslik karistus, mille kandmata osa on 3 a 8 kuud ja 27 päeva.
12. Avaldaja on väitnud, et tunneb hirmu ja ohtu pärast abielu lahutamist ja seoses ühisvara jagamisega. Lisaks on avaldajal hirm, et sarnane käitumine kordub.
13. Menetluse kestel on selgunud, et SR ja MR on 16.03.2018 notari juures jaganud ühisvara (t lk 46-49, 84-91). Avaldaja ei ole esile toonud, et ühisvara jagamise käigus oleks puudutatud isik rikkunud avaldaja isikuõigusi või oleks ähvardanud avaldajat. Lisaks on avaldaja tsiviilasjas nr 2-17-13568 (avaldaja hagi abielu lahutamiseks puudutatud isikuga) 02.11.2017 menetlusdokumendis (t lk 180) avaldanud, et MR oli arestimajas olles koheselt nõus abielu lahutamisega. Abielu lahutati xxxx notari juuresolekul (avalduse lahutamiseks tõestas Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk 16.10.2017, vt ka Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13568, t lk 181-182). Avaldaja ei ole esile toonud, et abielu lahutamise käigus oleks MR avaldajat ähvardanud vms.
14. MR viibis alates 03.08.2017 kinnipidamisasutuses (kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2018, t lk 7, 8, 29) kuni 02.03.2018 (tl 8 pöörd, 43, lk 79). Pärast vabanemist ei ole MR avaldaja suhtes rikkumisi toime pannud. Xxxx on vastuseks kohtu järelepärimisele teatanud, et MR-il ei olnud vanglas ega käitumiskontrolli ajal käitumisega probleeme ( t lk 79). MR on täitnud käitumiskontrolli nõudeid korrektselt (t lk 79) ja asunud hüvitama Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulusid (t lk 77). Avaldaja ei ole toonud esile, et pärast MR-i kinnipidamist 03.08.2017 oleks tema ja MR vahel olnud sedalaadi suhtlust, mille pinnalt saaks järeldada MR-i soovi tekitada avaldajale kahju. Avaldaja ei ole toonud esile rohkemaid episoode kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest, eraelu puutumatusest või muu isikuõiguste rikkumise kohta MR-i poolt. MR on märkinud, et oli avaldajaga abielus 24 aastat ilma igasuguse vägivallata ning avaldaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. 5 2-18-2675
15. Seega tuvastab kohus, et pärast MR-i kinnipidamist 03.08.2017 ei ole ta avaldaja suhtes mistahes viisil kahjustavat tegevust või käitumist üles näidanud. Ta on soostunud avaldaja sooviga abielu lahutada ja ühisvara jagada. Ta pole avaldajaga kontakti otsinud ning on seni talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kriminaalhooldusametniku juhiseid järginud.
16. Kuigi kohus on tuvastanud, et MR on varasemalt avaldaja suhtes pannud toime isikuõiguste rikkumise VÕS § 1055 lg 1 mõistes, siis on kohus samaaegselt tuvastanud ka selle, et Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega määratud karistus ja muud kriminaalõiguslikud instrumendid on MR-i piisavalt mõjutanud hoiduma avaldajale kahju tekitavast käitumisest.

§ 544

järgi ei saa kohus lähenemiskeelu abinõusid kohaldada ühelgi juhul pikema aja jooksul kui 3 aastat. Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega MR-ile määratud katseaeg, mil õiguskuuleka käitumise korral vabaduskaotuslikku karistust täitmisele ei pöörata, on 4a ja 6k. Seega ulatub kriminaalõiguslik mõjutusvahend ajaliselt oluliselt kaugemale ning oleks lähenemiskeelu tähtajaga hõlmatud. Kaks sama eesmärki täitvat mõjutusvahendit oleksid seega ajaliselt kattuvad.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 tehtud lahendis märkinud muuhulgas järgmist: /…/ lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.
2. Avaldusega ei soovita antud juhul lähenemiskeelu kohaldamist vaid liikumispiirangu kohaldamist MR-i suhtes. Avaldaja palub kohtul keelata MR-il läheneda avaldaja elukohale lähemale kui 100 m. Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 p 18). Selleks on avaldaja muuhulgas palunud, et kohus kohustaks avaldajat teavitama kohut ja MR-i oma elukohast ja selle muutumisest.
3. Hinnates taotletud abinõu sobivust ja vajalikkust märgib kohus järgmist: - Kohus leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-547 kohaldatud karistusmeetmed on piisavad, et sama otsusega määratud katseaja 4 aasta ja 6 kuu jooksul hoida ära MR-i võimalik õigusvastane käitumine. Eelduslikult jätkub MR-i õiguskuulekas käitumine ka edaspidi. - Katseajaga kattuvale ajavahemikule määratud liikumispiirang ei täidaks enamat eesmärki, kui on võimalik saavutada juba kehtiva Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas. - Kohtu hinnangul on Harju Maakohtu 08.02.2018 otsus kriminaalasjas piisavalt tõhus vahend avaldaja õiguste kaitseks. - Arvestades avaldaja soovi saavutada turvatunne oma elukohas, mis ei oleks ohustatud MR-i käitumisest, on kohtule ja MR-ile oma igakordse elukoha teatamine pigem sellele eesmärgile vastu töötav meede. Olukorras, kus avaldaja ja MR-i abielu on lahutatud ja vara jagatud puudub MR-il vajadus teada, kus avaldaja elab ja avaldajal omakorda vajadus MR-ile oma elukoha teavet jagada. 6 2-18-2675
4. Kuivõrd kohus leiab, et avaldaja taotletav eesmärk on saavutatud kriminaalasjas nr 2-18547 08.02.2018 tehtud (24.02.2018 jõustunud) Harju Maakohtu otsusega ning seega ei ole taotletav liikumispiirang sobiv ega vajalik, siis ei ole alust avalduse rahuldamiseks.
5. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid: t lk 102-119, 124-178. Tegemist on avaldaja esitatud analüüsiva kirjandusega perevägivalla ja elektroonilise järelevalve kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 49.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul märkida lahendis muuhulgas ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda (

§ 162lg 1 ja § 172 lg 2 alusel).

50.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud käesoleva asja menetlemisel. Kohus määrab kindlaks, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. 51.

§ 178

lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 52. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtu selgitused

1. Kohus selgitab avaldajale, et asjaolude muutumise korral on avaldajal õigus uuesti pöörduda kohtusse.
2. Kohus lahendab avaldust kirjalikus menetluses (

§ 477lg 2 ja § 545).

55.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 549

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati. Tulenevalt eeltoodust saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse vaid avaldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 7