lg 1 järg on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1, 2 ja 76 lg 1, 2 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine
Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist, viivist kooskõlas
lg 1 p 1,4,6, § 108 lg 1.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja ja AS Swedbank vahel 27.12.2013 sõlmitud lepinguga, et hageja ja pank sõlmisid väikelaenu lepingu nr 13-087054-VL (hagi lisa 1, lk 4). Lepinguga, selle tingimustega ja selle lisaks oleva maksegraafikuga (hagi lisa 1, lk 5 -5p) on tõendatud, et pank võimaldas kostjale laenusumma 5000,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 11.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 128,58 € alates 11.02.2014 kuni viimase osamakseni 11.01.2019 summas 127,69 €. Lepinguga on tõendatud, et sellele alla kirjutamisega on kostja kinnitanud, et ta on lepingu ja selle tingimustega tutvunud ja nõustunud. Lepinguga on tõendatud, et lepingu sõlmimise hetkel oli kokku lepitud intressimääras 18% aastas. 3
Hageja on tõendanud kooskõlas
lg 1 et panga nõue kostja vastu on loovutatud hagejale ja sellest on kostjat teavitatud 30.01.2015 (lk 10). Seega on hageja
lg 1, 2 järgi uus võlausaldaja, kellele on läinud lepingust tulenevad õigused üle kostja vastu. Nii tuleb kostjal täita lepingut uuele võlausaldajale, kellel on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist.
lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks, lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele ning lg 3 sätestab, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja konto väljavõttega, et kostja rikkus lepingu p. 4 ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 20.08.2014 (lisa 2, lk 8) ning oli viivituses lepingu ülesütlemiseni 10.11.2017 järgmiste kuumaksetega 20.08.2014, 20.09.2014 ja 20.10.2014, st kolme üksteisele järgneva maksega. Hageja on tõendanud, et 24.10.2014 kirjaga (lk 9), et hoiatas kostjat kirjalikult lepingu ülesütlemisega ja andis täiendava 14 päeva tähtaja võla tasumiseks ja pakkus võimaluse saavutada kokkulepe võla tasumiseks kooskõlas
Seega oli pangal õigus
lg 1 p 4 ja § 416 lg 1 järgi leping kostjale üles öelda ja nõuda võla, intresside tasumist lepingu ülesütlemise aja seisuga ja viiviste tasumist
Nii on leping kostjale üles öeldud 10.11.2017. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja võlgneb hagejale kui uuele võlausaldajale põhivõlana 2752,41 €, seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat krediidi tagastamise kohustust ja kostjalt tuleb märgitud võlg hageja kasuks välja mõista
Siinjuures ei ole kostja tõendanud oma väidet, et tal oli mingi muu võla tasumise kokkulepe hagejaga või pangaga (prot lk 32, 32p). Mis puudutab kostja vastuväidet, et ta pole nõus tasuma intressi, siis kohus sellega ei nõustu. Leppides kokku intressi krediidi ehk laenu kasutamise eest, on pank ja kostja leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tal oleks teistsugused kokkulepped intressi tasumiseks. Hageja selgitas, et kompromissi läbirääkimised käisid, tagasimakseid pidid olema 20% intressimääraga aastas, kuid haginõue põhineb laenulepingul, millest nähtuvalt on intress 18% aasas (vt protokoll) ega kahjusta seega kohtu hinnangul kostjat. Eeltoodu alusel leiab kohus, et intressi tasumise kohustus tuleneb kostjal hageja poolt esitatud laenulepingust ja selle lisaks olevast graafikust ja seega tuleb kostjal tasuda ka intressi kasutatud laenult ehk krediidilt
Lisaks oli 2013.a. detsembris kui laenuleping sõlmiti Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 36,55% ja jaanuaris 2014.a. 36,13% ehk lepingus kokkulepitud intressimäär 18% on väiksem. Seega leiab kohus, et
kontekstis ei saa hinnata intressi kui tasu suurust krediidi eest ebamõistliku tüüptingimusena
lg 2 järgi, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui ka hinna ja üleantu väärtuse suhet. Seega on intressikokkulepe kooskõlas seadusega. Mis puudutab kostja väidet, et ta ei ole nõus tasuma ka viivist, sest on liiga suur, ebamõistlik (ebaõige), siis ka see pole õige.
lg 8 ja 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur. Hagetav viivis 785,67 € on oluliselt väiksem kui hagetav põhivõlg 2752,41 €, seega ei ole hagetav viivis ka ebamõistlikult suur. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks lepingut täitnud suuremas ulatuses kui hageja nõuab või et tal oleks teistsugune viivise tasumise kokkulepe. Lepingus on kokkulepitud intressimäär 18%, seega vastab määr
lg 1, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Märgitu on kooskõlas ka
lg 1, mis ei võimalda nõuda suurema viivist tarbijalt kui
113 lg 1 sätestatud viivisemäär.
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivise määr on
lg 1 II lause järgi
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal oli
sätestatutud määr 0,25% (vt Eesti Panga poolt avaldatud Ametlikes Teadaannetes), seega oli seadusjärgne viivisemäär 8,25%. Nii ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäär 18% seadusjärgset kolmekordset määra (18/8,25=2,18). Eeltoodu alusel on viivise määra kokkuleppe lepingus kooskõlas seadusega. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka
lg 2 ja 76 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 106 lg 1 p 6 alusel viivist lepingus kokkulepitud määras 18% aastas ehk 0,0493% päevas ning TsMS § 367 alusel viivist alates hagi esitamisest 25.11.1017 võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlgnevus 2752,41 €, intresse 258,30 € ja viiviseid 785,67 € ja alates 25.11.2017 viiviseid 0,0493 % tasumata põhisumma jäägilt päevas kuni võla tasumiseni. Menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 350,00 € ja õigusabikulu summas 240,00 € palub samuti kostjalt välja mõista ning lisaks palub kostjalt välja mõista ka menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt Menetluskulud, asja hind Tsiviilasja hind on 4291,81 eurot. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.