Obsah (4)

§ 477§ 5§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2018, Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-5334 Tsiviilasi Xxxkaebus kohtutäitur Ris

) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur ei ole täiteasjas nr 027/2017/468 täitemenetlust põhjendamatult lõpetanud ning on arestinud kaebajale kuuluva 100 000 euro väärtuses oleva kinnistu, mis kahjustab oluliselt võlgniku huve.
2. Käesoleval juhul alustas kohtutäitur Risto Sepp 10.03.2017 avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 027/2017/468 elatisabi hüvitise 575,40 euro ja täitemenetluskulude sissenõudmiseks (t.lk 58 pöördel). Täitemenetluse algatamise aluseks oli Sotsiaalkindlustusameti 06.08.2015 haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr KE1588 ja Sotsiaalkindlustusameti avaldus. Samal kuupäeval mõistis kohtutäitur välja ka kohtutäituri tasu (t.lk 59) täiteasja nr 027/2017/468 menetlemise eest kokku 230,40 eurot. Kohtutäitur toimetas avaldajale täitmisteate koos tasu otsusega kätte 20.03.2017 (t.lk 64 pöördel). Sotsiaalkindlustusametile laekus 06.02.2018 avaldaja poolt 575,40 eurot (t.lk 119). Seega laekus avaldajalt Xxxvõlausaldajale Sotsiaalkindlustusametile täitemenetluses nõutud tasu ligikaudu 11 kuud peale täitemenetluse alustamist ja seega on kohtutäituril õigus terves ulatuses täitetasu saamiseks.
3. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Vastavalt KTS § 29 lõikele 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kooskõlas KTS § 32 lõikega 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Menetluse alustamise tasu sätestab KTS § 34 lg 3 p 4, mille järgi on tasu 60 eurot (lisandub käibemaks 12 eurot). Menetluse alustamise tasu kujutab endast sisuliselt tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Alustamise tasu peab ära katma esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks teeb. Kohtutäituri põhitasu on käesoleval juhul KTS § 35 lõikes 1 toodud tabeli järgi 132 eurot (lisandub käibemaks 26,40 eurot).
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei ole õigustatult lõpetanud täiteasja nr 027/2017/468 menetlust, kuivõrd võlgnikul on tasumata kohtutäituri tasu 230,40 eurot.
5. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kuivõrd avaldaja ei ole käesoleval juhul kohtutäiturile pakkunud nõude (kohtutäituri tasu) rahuldamiseks muud vara, siis on kohtutäituril õigus täitemenetluses võõrandada avaldajale kuuluv kinnisasi, vaatamata sellele, et kinnistu väärtus ületab kordades täitemenetluse nõude. Õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluses tuleb tegeliku hinna väljaselgitamiseks lähtuda kinnistusraamatusse kantud õigustest ja märkustest ning täitemenetluse eesmärki arvestades (nõude kiire rahuldamine) tuleb vara võõrandada võimalikult kiiresti, mis sageli toob kaasa olukorra, kus vara müüakse täitemenetluses turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.
6. Lisaks leiab kohus, et avaldaja ei saa käesoleva kaebuses vaidlustada arestitud kinnistu hinda. Arestitud asja hinna määramise vaidlustamise korra sätestab täitemenetluse seadustiku (TMS) §
7. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 tuleb sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuid sissenõudjal ja kohtutäituril menetluskulude puudumise tõttu välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik