) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 2-15-102737
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Plus Legal OÜ esitas 03.02.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1305.18 euro saamiseks. Kohus tegi 19.02.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.05.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 27.05.2015 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. PlusPlus Legal OÜ esitas 09.06.2015 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt Xxxvälja mõista põhivõla 652.59 eurot ja viivise 652.59 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 11.03.2008 ja 13.03.2008 sõlmitud liitumislepingust nr 10055953, mille alusel osutas AS Tele2 Eesti kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest tasuma, kuid ei ole omapoolseid kohustusi täitnud. Kohus on menetlusdokumendid kostjale edastanud e-posti aadressile andrew.jakovlev1@gmail.com. Kostja on nimetatud aadressile edastatud menetlusdokumendite kättesaamist kinnitanud 06.09.2015 e-kirjaga, milles on kohtule muu hulgas edastanud Suurbritannia kohtu 04.05.2011 määruse, millega kostja on tunnistatud maksejõuetuks. Vastuväiteid hagiavaldusele kostja ei esitanud. Kohus on 04.12.2015 kirjaga kostjat teavitanud, et kohtule esitatud Suurbritannia kohtu 04.05.2011 määrusest ei nähtu otsustused pankrotimenetluse lõppemise ja kostja võlgadest vabastamise kohta ning sellest tulenevalt kohustas kohus kostjat esitama Suurbritannias läbiviidud pankrotimenetluse kohta dokumendid, millest nähtuks kostja võlgadest, sh käesoleva tsiviilmenetluse aluseks olevast õigussuhtest tulenevast võlast vabastamine. Kostja kohtu kirjale ei vastanud. Kohus on 18.12.2017 määrusega rahuldanud hageja taotluse tõendite kogumiseks ja määranud koguda Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Southamptoni kohtu kaasabil tõendeid, millest nähtuks, kas Te olete läbinud kohustustest vabastamise menetluse hagiavalduse aluseks oleva Tele2 Eesti AS liitumislepingust nr 10055953 tuleneva võlgnevuse osas. Suurbritannia pädev kohus on 04.06.2018 vastuses kohtule teatanud, et nad ei ole kostjaga ühendust saanud, kuivõrd kostja edastatud post on tagastatud. Maakohtu poolt palutud tõendeid ei ole kohtule esitatud. 3 2-15-102737 13.06.2018 kirjaga andis kohus kostjale uuesti tähtaja dokumentide edastamiseks Suurbritannias läbiviidud pankrotimenetluse kohta, millest nähtub kostja võlgadest vabastamine, sh käesoleva tsiviilmenetluse aluseks olevast õigussuhtest tulenevast võlast vabastamine. Kohus on nimetatud kirja saatnud kostjale e-posti aadressile andrew.jakovlev1@gmail.com, milliselt kostja on varem kohtuga suhelnud, ja loeb dokumendid
Dokumentide esitamise tähtaeg oli 25.06.2018. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on Suurbritannias läbiviidud pankrotimenetluses käesoleva tsiviilmenetluse aluseks olevast õigussuhtest tulenevast võlast vabastatud. Suurbritannia pädev kohus ei ole samuti maakohtule vastavaid tõendeid edastanud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kuivõrd ta pole vastuväiteid hagile esitanud, siis on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja AS Tele2 Eesti vahel 11.03.2008 ja 13.03.2008 sõlmitud liitumislepingust nr 10055953 tuleneva võlgnevuse summas 1305.18 eurot, s.h põhinõude 652.59 ja viivise 652.59 eurot väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 1305.18 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 200 euro ja õigusabikulu 288 euro, kokku 488 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulunud kokku 4 tundi. Esindaja tunnitasuks on 60 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud. Võttes arvesse asjaolu, et käesoleva hagiavalduse näol on tegemist masshagiga, siis peab kohus hagiavalduse koostamise põhjendatud tasuks 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab
lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 250 eurot.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 4 2-15-102737 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.