lg 5, § 78 p 2 määrata Garri Graubergile katseaeg kuni 28.10.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Garri Graubergi käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Garri Graubergi käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p-des 2,21,4, 7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja töökaaslased; - osalema väärtushinnanguid ja hoiakuid muutvas sotsiaalprogrammis. Määrata Garri Grauberg kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Garri Grauberg karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Garri Graubergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 10.05.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-6569 tunnistati Garri Grauberg süüdi
Garri Grauberg tunnistati süüdi
Garri Grauberg tunnistati süüdi
- § 22 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning Garri Graubergile mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2012 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-28-14 06.06.2014 mõisteti Garri Grauberg
- § 22 lg 2 järgi õigeks ja kriminaalasi saadeti Tartu Ringkonnakohtule uue liitkaristuse mõistmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsus Garri Graubergile mõistetud karistuse osas
lg 2 ja § 64 lg 1 järgi ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Garri Graubergile liitkaristuseks
- § 22 lg 2 ja
– § 25 lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17334 mõistetud liitkaristusega 8 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust ning Garri Graubergi liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust, millest loeti kantuks Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 26 päeva vangistust ning Garri Graubergi ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 9 kuud 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. 3 Riigikohtu määrusega nr 3-1-1-61-15 26.06.2015 vähendati Garri Graubergile Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega
- § 22 lg 2 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust üheaastase vangistuseni (eelnevalt oli täitmiskohtunik vähendanud Garri Graubergile
- § 25 lg 2 järgi mõistetud karistust samuti 1-aastase vangistuseni).
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Garri Graubergile uueks liitkaristuseks Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega süüksarvatud kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. Garri Graubergi ärakantav liitkaristus, s.o 9 aasta 9 kuu 10 päeva pikkune vangistus jäi muutmata. Garri Grauberg on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivaldseid tegusid, käesolevalt kihutas tervisekahjustuse tekitamisele. Osade tegude puhul on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine ning varguse, ähvardamise ja röövimise puhul on isiku eesmärgiks olnud majandusliku kasu saamine. Kuigi viimase teo puhul ei olnud otseselt ise füüsilise vägivalla kasutajaks, siis teiste isikute kihutamisega pani toime vägivalla. Toimepandud teod majandusliku kasu saamiseks on valdavalt etteplaneeritud. Garri Graubergile on käesoleval ajal koostatud kehtiv tööle määramise käskkiri ning ta osaleb aktiivselt vangla majandustöödel. 18.06.2016 lõpetas kinnipeetav gümnaasiumi 12. klassi. 14.04.2016 kuni 18.05.2016 osales isik programmis Viha juhtimine. Kinnipeetava osalemine oli aktiivne, kodutööde tegemine kohusetundlik, motivatsioon programmis osalemiseks ja saadud kogemuse igapäevaseks rakendamiseks oli kõrge. 21.07.2016 kuni 23.08.2016 osales kinnipeetav programmis Eluviisitreening, kus teemade käsitlus oli asjakohane, tugines elukogemuslikele näidetele. Kodutööd olid tehtud vastavalt võimalustele, korrektselt. Kinnipeetav on ka järjepidevalt vestelnud psühholoogiga, inspektor-kontaktisiku ja kaplaniga. Käesoleval ajal kannab isik karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 1 kuu vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Käesoleval ajal soovib isik vabaneda aadressile xxxx. Vabanemisjärgne elukoht on 5-toaline eramaja, mis kuulub kinnipeetava hõimlasele V K, kes on andnud kirjaliku keeldumise elektroonilise järelevalve kohaldamiseks nimetatud aadressile, kuid on nõus Garri Graubergi vabanemisega nimetatud aadressile ilma elektroonilise järelevalve kohaldamiseta. Põhihariduse omandas isik xxxx põhikoolis, kus esines mõningal määral käitumisprobleeme, sh puudumised ja vargus. Õppinud on kinnipeetav xxxx arvutiteeninduse erialal, mis jäi pooleli. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt ning enda sõnul soovib vabanedes omandada mingisuguse konkreetse eriala, oskuse. Kinnipeetav on töötanud erinevates inkasso firmades, samuti ehitusel ning noorukieas ka põllu- ja laudatöödel. Mitmel korral on isik alustanud isikliku ettevõttega (matusebüroo, köögiviljakasvatus) ning käesoleval ajal ehitussfääris. Soov on enda sõnul omandada oskusi ning luua sidemeid, et teenida suurt raha. Vangistuse jooksul töötab ka vabaduses telefoni- ja kirjavahetuse teel. Vangistuses on tööle asunud majandusabitöölisena, kellena töötab ka käesoleval ajal. Varasemalt on isik ka keeldunud vangistuses töötamisest. Vabanemisel on isikul võimalik tööle asuda ettevõttesse xxxx OÜ xxxx ametikohale (garantiikiri on olemas). Kinnipeetava sõnul soovib ta tulevikus tööle asuda välismaale, et seal oma ettevõttega tegeleda, kuivõrd sealne turg on rahaliselt kasulikum. Isikul on tasumata nõudeid ca 5800 euro ulatuses ning vabanemisfondi on kogutud 1500 eurot. Isik tasub vastavalt võimalusele võlgnevusi. 4 Päritoluperest suhtleb kinnipeetav vaid vanaemaga. Ema, isa ja õega enda sõnul ei suhtle, kuna pole kunagi nende toetust saanud. Teismeliseeas kolis oma parima sõbra juurde ning on selle eest viimasele siiani tänulik. Kinnipeetaval on ka poeg R G, kellest hoolib ning kelle käekäiku peab tähtsaks. Suhted lapse emaga ei ole kõige paremad, kuid kontakt/side on säilinud. Sõprusringkond koosneb nii kriminaalsetest kui ka seaduskuulekatest isikutest. Vangistuses suhtleb nii kuriteokaaslaste kui ka teiste kriminaalkorras karistatud isikutega kirjavahetuse teel. Mitmed kuriteod on toime pandud grupis. Enda sõnul on isik teinud vajalikud järeldused ning on valmis muutma oma hoiakuid, käitumist. Varasemalt on alkoholijoobes käitunud vägivaldselt, toime pannud ka liiklussüütegusid. Enne vangistust tarvitas alkoholi 2-3 korda kuus. Mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi ja võimalikku kahjulikkust. Enda sõnul motiveeritud elama
ket eluviisi. Narkootikumidest on tarvitanud kanepit ja kokaiini, millest viimast tarvitas pigem pidudel. Lisaks on ta proovinud ecstasyt. Viru Vanglasse saabudes on eitanud narkootikumide sõltuvust, selgitades seda, et tegemist oli väljamõeldisega pääsemaks Tartu Vanglas sõltlastele mõeldud sektsiooni, kuivõrd sealsed kinnipidamistingimused on paremad. Varasemalt on diagnoositud sõltuvus. Psühholoogi sõnul hetkel sõltuvust ei ole. Esineb probleeme uinumisega, mistõttu võtab ka vajalikke ravimeid. Osaleb nii psühholoogi kui ka psühhiaatri vastuvõttudel. Kinnipeetav on autoavarii tagajärjel läbi elanud peatrauma, millest tingituna esineb aeg-ajalt peavalusid. Suhtlemisoskused on isikul head, enesehinnang on kõrge (peab tähtsaks enda eest seismist, ei lase nö pähe istuda). Vangistuses tegeleb jõudsalt treeningutega. Ellusuhtumiselt on isik kohati liiga enesekindel ja paindumatu ning võib tegutseda tagajärgedele mõtlematult, millele viitavad korduvad kuriteod ja väärteod. Korduv karistatus näitab, et isik ei pruugi mõista oma tegude tagajärgi ega oska panna end teiste (nt kannatanu) olukorda. Käesoleval ajal väljendab isik end selliselt, et on vanemaks saades vigadest õppinud. Eelkõige on isik enda sõnul muutunud peresuhete tasandil. Tunnistab, et on lahendanud konflikte vägivalda kasutades ning seda, et kui teda rünnatakse, siis kaitseks ta ennast. Samas tunnistab, et on valmis teiste inimeste seisukohti kuulama ja vajadusel enda oma muutma. Väidab, et viimases kuriteos soovis kannatanule pinda käia, et viimane tagastaks võla, aga ei soovinud talle vigastusi tekitada. Tegelikult oli aga Garri Grauberg kihutaja, kes soovis, et kannatanu tagastaks võla ning selle jaoks maksis teistele isikutele, et nad tegeleksid selle probleemiga. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, seda nii kriminaalhooldusalusena kui ka vangistuses olles. Vanglas suhtub ametnikesse positiivselt, on koostöövalmis. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, millele viitab vanglas majandustöödel töötamine, samas arvestades isiku kriminaalset käitumist aja jooksul, võib esineda kahtlust motivatsiooni püsimises, kuivõrd vabaduses olles on sattunud korduvalt kriminaalsele teele. Vangistuses on esinenud intsidente, mille osas on algatatud kriminaalmenetlusi, kuid need on ka hiljem lõpetatud. Riskihindamise alusel on Garri Grauberg kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud võivad olla isikud, kellega tekib konflikt, samuti ühiskond laiemalt. Oht võib seisneda vägivalla kasutamises ning kuritegelikku ühendusse kuulumises, arvestades isiku tutvusi. Oht võib olla kõige tõenäolisem, kui isik soovib kiiret majanduslikku kasu, kui soovib säilitada suhteid kriminaalse tutvusringkonnaga, kui tekib konflikti olukord või kui isik on alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Garri Graubergi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Garri Graubergile katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 28.10.2021 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud kohtumääruse 5 jõustumisest. Kui kohus leiab, et Garri Grauberg tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, tuleb teda kohustada täitma
Garri Grauberg kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kuna ta teadis, et teda niikuinii ei vabastata, siis ei hakanud ta endale korterit üürima. Elektroonilist valvet ta ei taotlenud. Kui ta vabaneb, siis esimese kuu aja jooksul üürib ta endale korteri. Ta keeldus vanglas töötamast
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Garri Graubergi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Samas on kinnipeetava käitumine vangistuses viimastel aastatel olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tema suhtumine ametnikesse on positiivne, ta on koostöövalmis. Samuti on ta vangistuse jooksul omandanud keskhariduse, osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening, vestelnud järjepidevalt nii psühholoogi, inspektor-kontaktisiku kui ka kaplaniga. Isik töötab vangla majandustöödel. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on vabanemisel kindel elukoht sugulasele kuuluvas eramajas ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi tal on tasumata ligikaudu 5800 euro ulatuses nõudeid, on tal vabanemisfondi hoiustatud 1500 eurot, mis aitab tal esialgu vabanemisel majanduslikult toime tulla. Kuigi kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, kuulub kinnipeetava suhtlusringkonda lisaks kriminaalse taustaga isikutele ka seaduskuulekaid inimesi, kes talle positiivset mõju avaldavad. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on varem alkoholijoobes olles pannud toime vägivaldseid kuritegusid, kuid ta mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikke tagajärgi, olles motiveeritud järgima
ket eluviisi. Kuigi kinnipeetav on varem nii vanglas olles kui ka kriminaalhooldusele allutatuna katseajal toime pannud uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Garri Graubergile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 28.10.2021 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.