Obsah (7)
§ 28§ 27§ 30§ 32§ 33§ 35§ 41RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3172132 11. okto
) § 27 lg 2 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostada ka riigi territooriumi osa kohta. Järelikult ei pea kaaluma ehitisele sobivaimat asukohta kogu riigi territooriumil. Otstarbekas pole menetleda planeeringut 2
(4)3 3-17-2132 piirkondades, kuhu ehitise rajamine tegelikult võimalik pole. Planeeringu algatamisel peeti otstarbekaks algatada planeering Emajõe, mitte Pärnu jõe lähedusse või Kirde-Eestisse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Vaidlustatud korraldus – Vabariigi Valitsuse otsus riigi eriplaneeringu algatamiseks – on menetlustoiming, mille vaidlustamise õigus on määratletud HKMS § 45 lgs
- Haldusakti andmisega päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel juhul. Esmalt olukorras, kus menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid. Teiseks olukorras, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus.
- Kaebaja on kohtusse pöördunud, tuginedes keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele, mis tuleneb KeÜS § 30 lgst
- Kui keskkonnaorganisatsioonil on kaebeõigus haldusakti vaidlustamiseks, siis tuleb tunnustada ka tema kaebeõigust akti andmise menetluses tehtavate toimingute vaidlustamiseks. Seda juhul, kui on täidetud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused.
- Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et kaebajal puudub vaidlusaluse menetlustoimingu vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valitsus on
§ 28lg 1 kohaselt pädev riigi eriplaneeringut algatama.
See, kas praegusel juhul on valitud tehase rajamiseks õige planeeringu liik, on planeeringu materiaalse õiguspärasuse küsimus, mille saab vajaduse korral tõstatada planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel. Kaebaja õigusi ei riku ka asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda riigi eriplaneeringu menetluses. Olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemise menetluses osalemine on keskkonnaorganisatsioonide tavapärane ja oluline funktsioon. 11. Kolleegium selgitab lisaks, et suur riiklik huvi
§ 27lg 1 tähenduses võib esineda ka siis, kui ehitis teenib eeskätt ettevõtja huve.
Ehitise asukoha või toimimise vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele. Kohaliku omavalitsuse üksused asuvad Eesti riigi territooriumil ning põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt. 12. Kaebaja tugineb kaebeõiguse põhjendamisel ka asjaolule, et planeeringu algatamisel on planeeringuala õigusvastaselt piiratud Emajõe ümbrusega.
§ 27
lg 2 järgi on riigi eriplaneering võimalik koostada kas riigi territooriumi või selle osa kohta. Seega on põhimõtteliselt lubatav riigi eriplaneeringu raames ka kogu riigi territooriumist väiksema planeeringuala käsitlemine. Seda, milliste kriteeriumite alusel planeeringuala kindlaks määratakse, planeerimisseaduses lähemalt ei selgitata. Märgitud on üksnes niipalju, et kui eriplaneeringu algatamiseks on esitanud taotluse mitu isikut, tuleb kaaluda ka nende taotlustes märgitud asukohti (§ 30 lg 2 teine lause). Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest osast – ehitise asukoha eelvaliku tegemine ja pärast ehitisele asukoha leidmist detailse lahenduse koostamine (
§ 27lg 9).
13. Riigi eriplaneeringu algatab Vabariigi Valitsus. Algatamise otsuses tuleb muuhulgas märkida „algatamisel teadaolev planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir“ (
§ 28lg 5 p 1).
Ühes planeeringu algatamisega algatab Vabariigi Valitsus ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) (
§ 28lg 1). Pärast planeeringu ja KSH algatamist tehakse 3
(4)4 3-17-2132 kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik (
§ 30lg 1).
Seejuures tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (
§ 30lg 2 esimene lause).
13.1. Asukoha eelvaliku tegemiseks koostatakse esmalt eelvaliku lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, mis pannakse avalikule väljapanekule, mille kestel nii menetlusse kaasatud isikutel kui ka kõigil teistel on võimalus avaldada arvamust (
§ 32
). Seejärel korraldatakse lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu (
§ 33
). Lisaks avalikkusega konsulteerimisele küsib planeeringu koostamise korraldaja asjaga seotud asutustelt ja menetlusse kaasatud isikutelt eraldi ettepanekuid lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta (
§ 35
). Ettepanekus tuleb nimetada lähteseisukohtades väljapakutud asukohaalternatiividest sobivaim, seejuures võib välja pakkuda ka uue alternatiivse asukoha ehitise püstitamiseks (§ 35 lg 2). Samal ajal eelkirjeldatud toimingutega toimub ka KSH esimene etapp, mis peaks tagama asukohavaliku tegemisel asjakohaste keskkonnakaalutlustega arvestamise võimalikkuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
- augusti
- a otsus nr 3161472/92, p 23). 13.
- Asukoha eelvalik lõppeb asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega, millega planeeringu koostamise korraldaja kinnitab, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks (
§ 41lg 2).
- Eeltoodust nähtub, et planeeringu algatamise korralduses märgitud esialgne teadaolev planeeringuala ei piira ehitise asukoha valikut üksnes selle alaga. See oleks vastuolus asukohavaliku menetluse eesmärkidega, milleks on muuhulgas avalikkuse ja huvitatud isikute tõhus kaasamine otsustusprotsessi ning käitisele ka keskkonnakaalutluste seisukohast sobivaima asukoha leidmine. Ettepanekud kavandatava ehitise asukoha kohta ei ole piiratud planeeringu algatamise otsuses kindlaks määratud esialgse planeeringualaga.
- Kolleegium märgib, et käitise asukohavalikul tuleb arvestada KeÜS § 18 lgga 1, mis sätestab käitajale kohustuse lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid. Norm on suunatud küll käitajale, kuid sellest kinnipidamist peavad planeeringute kehtestamise ja lubade andmise käigus jälgima haldusorganid. Seejuures tuleb silmas pidada mõistlikkuse põhimõtet (KeÜS § 22). Sellegipoolest annab KeÜS § 18 lg 1 keskkonnakaalutlustele käitise asukoha valikul olulise kaalu. Seetõttu ei tohiks asukohta, kus käitise rajamise või hilisema käitamisega võiksid kaasneda väiksemad keskkonnahäiringud, juba ette valikust välistada üksnes põhjusel, et sinna käitise rajamine oleks käitajale mõnevõrra kulukam või selle käitamisel saadav tulu väiksem.
- Eeltoodu põhjal võis halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)