← Eesti

3-18-175/31

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-175 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Polit

) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna tegemist on korduva taotlusega.

  1. J. Reinomägi esitas määruskaebuse halduskohtu 21.06.
  2. a määruse peale, milles leiab, et tegemist ei olnud korduva taotlusega. Kaebaja ei nõustu sellega, et asjas puudub avalik huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui halduskohtumenetluse seadustiku 19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p-i 6 koostoimes § 203 lg-ga 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust. 6. Halduskohus on 21. juuni 2018. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

§ 55lg 3 alusel tagastanud kui korduva taotluse.

Halduskohus on määruses selgitanud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. 7.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon ei näe ette võimalust vaidlustada määrust, millega on

§ 55

lg 3 alusel menetlusosalise taotlus jäetud läbi vaatamata, kui tegemist on korduva avaldusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja poolt

  1. juunil 2018 esitatud riigi õigusabi taotluse puhul on tegemist korduva avaldusega. Halduskohus on kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendanud
  2. märtsi
  3. a määrusega ning märkinud, et kaebajal on võimalik seda määrust riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas määruskaebemenetluse korras vaidlustada. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja poolt
  4. juunil 2018 esitatud riigi õigusabi taotlusest ei nähtu, et tegemist oleks võrreldes halduskohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega erinevatel asjaoludel ja teisel alusel esitatud avaldusega. Vaatamata sellele, et
  5. veebruaril 2018 esitatud riigi õigusabi taotluses on kaebaja märkinud, et soovib riigi õigusabi selleks, et kõrvaldada kaebuses esinevad puudused ning
  6. juunil 2018 esitatud taotluses on kaebaja üldsõnaliselt märkinud, et soovib riigi õigusabi selleks, et tõhusalt kaitsta oma õigusi, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist samasisuliste taotlustega. Halduskohus on
  7. märtsi
  8. a määruses tõlgendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust laiemalt, kui üksnes riigi õigusabi taotlusena kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu
  9. märtsi
  10. a määrust vaidlustanud, siis on põhjendamatud ka kaebaja poolt
  11. juuni 2018 esitatud määruskaebuses esitatud väited, et tema edasikaebeõigust piiratakse ebaproportsionaalselt, kui tal ei võimaldata halduskohtu
  12. juuni
  13. a määrust vaidlustada. Samuti ei takista halduskohtu
  14. juuni
  15. a määrus asja edasist menetlust.
  16. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

§ 187

lg 3 p 6 ja § 203 lg 2 alusel läbivaatamatult.

§ 187

lg 2 koostoimes § 203 lg-ga 2 kohaselt loetaks määruskaebuse tagastamisel, et määruskaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.