1-11-1565/129

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-1565 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Lapšini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu VIKTOR LAPŠIN, isikukood 38011115211, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx; Karistuse kandmise algus 01.11.2010 ja lõpp 01.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.09.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4 RESOLUTSIOON Kohaldada Viktor Lapšini suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades Viktor Lapšin Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Viktor Lapšini käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Viktor Lapšini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Viktor Lapšinile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 27.08.2018 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Lapšini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 05.07.2012 otsusega tunnistati Viktor Lapšin süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti talle 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.11.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas kannab karistust neljandat korda. Võrreldes eelmiste kuritegudega on kuritegude laad muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud varguste eest, käesolev karistus on tapmise eest. Soodusteguriks on alkohol. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav Viktor Lapšini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist 12-ks kuuks. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata Viktor Lapšinile KarS § 75 lg 2 alusel täiendavad lisakohustused. Kohtuistung Kinnipeetav Viktor Lapšin avaldas kohtuistungil, et ta ei ole edasise elu peale mõelnud, kuid elama plaanib minna ema juurde ja lähedasteks ongi ema ja vend, sõbrad on ära unustatud. Kinnitas, et tal ei ole mitte midagi vaja. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetud. Isiku poolt toimepandud kuritegude laad on muutunud raskemaks. Samuti on teda karistuse kandmise jooksul üks kord distsiplinaarkorras karistatud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, millest loobumisele ei ole kinnipeetav väga pikalt mõelnud, samas on tal diagnoositud alkoholi sõltuvus. Seega esineb oht, et alkohol mõjutab isikut edasiste 2 kuritegude toimepanemisel. Vangla arvamusest nähtub, et ta ei ole kunagi töötanud ja tal puudub töökogemus. Isikul on nõudeid summas 1738 eurot, mida on vaja tasuda. Töö leidmist vabaduses võib takistada ka krooniline haigus ja intellektipuue. Kinnipeetav nimetas enda tugiisikuteks ema ja venna, kuid vangistuse jooksul ei ole siiski keegi tal külas käinud, lisaks on tema vend narkokuriteo eest karistatud. Vangla hinnangul sõltub kinnipeetav teistest inimestest ja on kergesti mõjutatav, seda näitab ka see, et eelnevad kuriteod on toime pandud grupis. Samuti puudub tal oskus probleemide lahendamiseks, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Prokuratuuri hinnangul esineb vajadus Viktor Lapšini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Viktor Lapšini suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
4. peatüki 1., 2.,
5. ja
6. jaos,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Viktor Lapšini puhul on KarS § 871 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Viktor Lapšin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 05.07.2012 otsusega KarS § 113 järgi (ehk KarS
12. peatüki
13. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest) mõistetud karistust 8 aastat vangistust. Karistuse (8 aastat vangistust) kandmise lõpp saabub eelduslikult 01.11.2018, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Viktor Lapšini on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguste eest, käesolev karistus on aga tapmise eest, seega on kuritegude laad muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkohol. 3 Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole Viktor Lapšini käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Positiivseks peab kohus asjaolu, et Viktor Lapšin on täitnud talle määratud individuaalse täitmiskava: kinnipeetav on regulaarselt osalenud tööhõives, omandas üldharidust (2018 suvel lõpetas
14. klassi), vestles psühholoogiga alkoholi tarvitamisest ja selle mõjust käitumisele ning kriminaalsest käitumisest loobumisest, vestles kriminaalhooldajaga probleemide lahendamise oskusest ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samas keeldus kinnipeetav osalemast sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Eluviisitreening“ jätkuprogrammis. Seega ei ole Viktor Lapšin läbinud talle vabaduses eluks vajalikke oskusi pakkuvaid ja taasühiskonnastavaid tegevusi. Vabanedes asub isik elama oma ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulus tema ema elukaaslasele. Kohus märgib, et kuna Viktor Lapšin kannab karistust just samas korteris ema elukaaslase tapmise eest, siis ei pruugi kinnipeetava ja tema ema ühine elu selles korteris kujuneda positiivseks. Elukoha vahetust ei ole kinnipeetav planeeritud. Kohus on seisukohal, et vabanemisjärgse elukoha Viktor Lapšini poolne valik võib osutuda problemaatiliseks ja uue kuriteo riskiteguriks. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta. Isikul on ka vähene haridus (6 klassi) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Enne vangistust oli tema sissetulekuks ainult pension ning ka see oli ema käsutuses, kuna isik ei osanud rahaga ümber käia. Isikul on kalduvus elada teiste kulul. Kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata nõudeid 1 738,56 eurot. Kohus on seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ning tegevusetus ja riskiv ning hoolimatu eluviis võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Lähedasteks peab kinnipeetav oma ema ja venda, samas ei ole pika vangistuse jooksul keegi lähedastest tal külas käinud. Isiku vend N ja õde A on samuti kriminaalkorras karistatud. Seega positiivseid eeskujusid kinnipeetaval lähedaste seas pole. Intellektipuude tõttu sõltub isik teistest inimestest, ta on kergesti mõjutatav. Sellisele järeldusele annab aluse asjaolu, et varasemad kuriteod ja vargused on toime pandud grupis. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholi sõltuvus. Kinnipeetav kohati tunnistab probleemi olemasolu ning on ilmutanud mõningast soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid ei ole aga seadnud kainet eluviisi endale eesmärgiks ning seetõttu saab alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on intellektipuue ja tal on elus hakkamasaamisega raskusi, samas on isik endaga üsna rahul ning vähe on asju, mida ta enda juures muuta tahaks. Samuti on tal mõningased suhtlemisraskused ja puudulik eneseväljendamise oskus. Pikaajalisi plaane tulevikuks pole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viktor Lapšini puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema elukohast, majanduslikust olukorrast, alkoholi tarvitamisest, mõjutatavusest, hoiakutest ja mõtlemisest ning vaimsest tervislikust seisukorrast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Viktor Lapšin vajab siiski täiendavat abi vabaduses 4 sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Viktor Lapšini suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist ja seda olukorras, kus isik on reaalsest elust vabaduses eemal olnud 8 aastat. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Viktor Lapšini käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. Kui Viktor Lapšin ei täida kui süüdlane ei järgi kriminaalhooldusametnik teda tähtaega korraga kuni ühe § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 871 lg 4 kohaselt, kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS KarS § 3314 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5