Obsah (6)

§ 133§ 169§ 62§ 187§ 104§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 19. juun

) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot selle eest, et vangla põhjustas talle tervisekahju kartserisse päevasel ajal madratsi väljastamisest keeldumisega. Lihtmenetluse kohaldamist toetab siinkohal asjaolu, et kaebaja mittevaralise kahju nõue on väiksem kui 1000 eurot. 9. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on kaalutlusvigadega ning nõuetekohaselt motiveerimata. Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus kõigi asjas esitatud tõenditega, sh Qvalitas Arstikeskuse AS koostatud ekspertiisiga kaebaja töövõime kohta, Sotsiaalkindlustusameti otsustega kaebaja puude kohta, kaebaja tervisekaardiga ning kaebaja selgitustega tema konflikti kohta vangla üldarst R. Aadamsooga.

§ 169

lg 1 kohaselt ei pea kohus lihtmenetluse kohaldamisel põhjendama kaebaja viidatud tõenditega arvestamata jätmist, kui põhjendused selle kohta sisalduvad selgelt ja ammendavalt juba haldusaktis. Viru Vangla

1. jaanuari
2. a otsuses nr 6-16/152-2 on vastustaja põhjendanud, et kaebaja viidatud terviseekspertiis ja Sotsiaalkindlustusameti otsused ei ole asjakohased, kuna nimetatud dokumendid käsitlevad kaebaja töövõimet. Töövõimelisuse hindamine seondub küll kaebaja terviseseisundiga, kuid selle alusel ei saa teha järeldusi selle kohta, kas kinnipeetavale peab vanglas kartseris viibimise ajal võimaldama päevasel ajal madratsi 2 kasutamist. Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja terviseseisundit tema kartseris viibimise ajal oli pädev hindama vangla üldarst, kes pärast kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmist ei näinud vajadust kaebajale päevasel ajal madratsit kasutada. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja korduvalt, sh kartseris viibimise ajal, keeldunud teatud valuvaigistite tarvitamisest ning seega on õigustatud vastustaja järeldus, et kaebaja enda tegevus on oluliselt mõjutanud tal valude ilmnemist ja ennetamist.
3. Kaebaja esitatud selgitused tema konflikti kohta vangla üldarst R. Aadamsooga ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Riigikohus on varasemalt märkinud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3‑3‑1‑53‑10, p 9; Riigikohtu erikogu
6. septembri
7. a määrus asjas nr 3‑17‑1076). Seega kui kaebaja leiab, et vangla üldarst on osutanud talle ebakvaliteetset tervisehoiuteenust, siis ei ole see etteheidetav vastustajale haldusorganina ning kohaldatavad ei ole riigivastutuse seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid. Meditsiiniliste abivahendite väljastamise vajadust, sh kinnipeetavale kartseris päevasel ajal madratsi väljastamise vajadust, hinnatakse tervishoiuteenuse osutamise raames eraõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
8. oktoobri
9. a määrus asjas nr 3‑3‑1‑56‑11, p 8). Haldusasjaga oleks tegemist juhul, kui arst oleks tuvastanud kaebajal vajaduse madratsi kasutamiseks, kuid vangla oleks sellegipoolest keeldunud abivahendi väljastamisest. 11.

§ 62

lg 5 kohaselt teeb kohus põhjendatud määruse tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja on esitanud taotluse vangla üldarsti R. Aadamsoo tunnistajana ülekuulamiseks ning kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks, millega tehtaks kindlaks, kas kaebajal esines kartseris viibimisel päevasel ajal madratsi kasutamise vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul ei aitaks nimetatud tõendite kogumine tuvastada ega põhjendada vangla tegevuse õigusvastasust, mis on kahju hüvitamise üheks aluseks, ning seega puudub vajadus tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi tegemiseks. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on

§ 187lg 3¹ eeldused ning apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka

§ 187lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 13.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 14. Kaebaja on esitanud taotluse halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamiseks ja riigilõivu küsimise õigusvastaseks tunnistamiseks.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu isikult, kes on kaebusega taotlenud kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 104

lg 8 kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määrusega riigilõivu menetlusosalisele, kes pidi selle tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebajale halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Kaebajal tuleb ringkonnakohtule teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda. 15.

§ 175

lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ 4