1-17-9029/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juuni

1. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9029 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi Radža Mitrovskis süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 7.mai 2018.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Radža Mitrovskis kaitsja Ants Nõmmik Prokurör Merry Tiitus Süüdistatav Radža Mitrovskis, isikukood: 38206144218; elukoht: XXX; XXX; haridus: XXX; XXX; XXX. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 3-kuulise vangistusega. Kandmata vangistus, s.o üks kuu ja 16 päeva jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kaitsja Ants Nõmmik Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
2. mai 2018.a otsus kriminaalasjas nr 1-17-9029 muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo Nõmmik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Radža Mitrovskisele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Radža Mitrovskiselt Eesti Vabariigi kasuks välja 150 (ükssada viiskümmend) eurot. 1 Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. Radža Mitrovskis tunnistati süüdi selles, et tema 23.09.2016.a kella 20:40 paiku tahtlikult sisenes lukustamata ukse kaudu valdaja AP tahte vastaselt, s.o ebaseaduslikult viimase elukohta aadressil XXX korter XX. Seega tema, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:
4. Pärnu Maakohtu
5. mai 2018 otsusega üldmenetluses tunnistati Radža Mitrovskis süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.09.2016.a kuni 25.09.2016.a, s.o 3 päeva. Seega kandmisele kuulub 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, s.o 1 kuu ja 16 päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 kuu 13 päeva vangistust. Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Radža Mitrovskise kaitsja Ants Nõmmik. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
7. mai 2018 a otsus kriminaalasjas nr 117-9029 ja teha uus otsus, millega tunnistada Radža Mitrovskis õigeks temale inkrimineeritavas süüteos KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. 3.1 Apellant on seisukohal, et esimese astme kohus on kogutud tõendeid hinnanud nende kogumis ebaõigesti ning jõudes seetõttu ebaõigetele järeldustele Radža Mitrovskise süü tõendatuse osas. Apellandi arvates ei vasta apelleeritava kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, sest kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav ning selle aluseks on kogutud tõendite ebaõige tõlgendamine ja seeläbi ekslike hinnangute kujundamine. 2 3.2 Apellant on endapoolsed sisulised vastuväited ja põhjendused esitanud esimese astme kohtule kirjalikes kaitseteesides ning lisaks märgib apellant, et ebaõige on Pärnu Maakohtu seisukoht, et süüdistatava ütlusi aadressile XXX Pärnu linnas sattumise kohta tuleb pidada ebausaldusväärseteks, jättes need tõendikogumist üleüldsegi välja. Pärnu Maakohtu istungil kohtuliku uurimise käigus on süüdistatav andnud endapoolsed tõesed ütlused, mistõttu esimese astme kohtu selline järeldus on kummastav. 3.3 Pärnu Maakohus ei ole andnud omapoolset hinnangut kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditele kogumis, mistõttu ongi kaitsja arvates esimese astme kohus jõudnud ebaõigele lõppjäreldusele. Mõistetamatu ja kaitsjale teadmata on, milliseid käesolevas kriminaalasjas uuritud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates on Pärnu Maakohtul kujunenud kindel ja ümberlükkamatu siseveendumus, et Radža Mitrovskisele esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kaitsja on seisukohal, et kohus on süüdimõistva otsuse tegemisel asunud ekslikule seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on olemas küllaldane ja ümberlükkamatu tõendite kogum selleks, et Radža Mitrovskis süüdi tunnistada. Pärnu Maakohus, ilma igasuguste kogutud tõendite hindamiseta nende kogumis, on kaitsja arvates hoopiski asunud valikuliselt hindama antud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja meelevaldselt tõlgendanud neid süüdistatava kahjuks. Antud juhul rikub Pärnu Maakohus selliste järelduste refereerimisega ja nende põhjal otsuse motiveerimisega oluliselt menetlusõiguse norme. Arvestades fakti, et kohtulik uurimine ei ole kõrvaldanud kahtlustusi, millised on tekkinud Radža Mitrovskise süü tuvastamisel KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava teo toimepanemises, siis tuleb süüdistatav temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. PROKURÖRI SEISUKOHT:
8. Prokurör palub jätta süüdistatava kaitsja Ants Nõmmiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
9. mai 2018 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-17-9029 muutmata. 4.1 Prokuratuur on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik, kuivõrd kohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Kohus on hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses on välja toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Prokuratuuri hinnangul on maakohus tõendeid analüüsides jõudnud ainuõige järelduseni Radža Mitrovskise süüs. KAITSJA SEISUKOHT:
10. Kaitsja jääb apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
11. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 6.1 Apellant on apellatsioonis viidanud KrMS § 339 lg 1 p 8 sättele, kuid apellatsiooni sisus mingeid põhjendusi esitatud ei ole. Seejuures taotletakse apellatsioonis uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Seega kontrollib kolleegium kas käesoleval juhul on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega. Kolleegium märgib, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule nt 3-1-146-07, 3-1-1-27-08 ja KrMS § 341 lg 2 sättele, pole KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud 3 kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on apellandi taotlus õigeksmõistva otsuse tegemiseks vastuolus apellatsiooniga, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas oma lahendites nt 31-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Radža Mitrovskis tuleb süüdi tunnistada ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Radža Mitrovskis on temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte. 6.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, kas käesoleval juhul on tegemist maakohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumisega. Ringkonnakohus loeb maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.
12. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja Radža Mitrovskise temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 266 lg 2 p 1 järgi õigeksmõistmist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis toodud järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-407). 4 7.1 Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate kannatanu XX, tunnistajate VT, AP ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava poolt antud erinevatest ütlustest. Maakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. mai 2003.a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt (lk 86-88) ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks ja Radža Mitrovskise õigeksmõistmist. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 7.2 Kolleegium märgib, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlus. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi kannatanu XX ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo osas ning rõhutab, et ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kolleegium leiab üksmeelselt, et hinnates kannatanu ütluste tõepärasust ja tõsiseltvõetavust kogumis ja koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, s.h tunnistajate VT, AP ütlustega, on süüdistatava Radža Mitrovskise süü KarS § 266 lg 2 p 1 järgi leidnud tõendamist täies mahus. 7.3 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
16. septembri
17. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava Radža Mitrovskise ütlusi usaldusväärseks (lk 87-88). Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et süüdistatava Radža Mitrovskise ütlused ei ole usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole.
18. Kaitsja apellatsioonis taotletakse sisuliselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. 5 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Radža Mitrovskise käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.
19. Mõistetud karistusust pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusliigi- ja määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi- ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Ka on maakohus õigesti kohaldanud KarS § 65 lg 2 sätteid.
20. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Radža Mitrovskisele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Radža Mitrovskise kaitsja Ants Nõmmik esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 2,5 tundi, s.o 125 eurot. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust põhjendatuks ja tasu suurus on kooskõlas justiitsministri 26.07.
21. a määrusega nr 16 kinnitatud korraga. Seega tuleb Advokaadibüroo Nõmmik kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 150 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Radža Mitrovskise suhtes muutmata ning apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis tuleb see summa Radža Mitrovskiselt riigi kasuks välja mõista.
22. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
23. mai 2018.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6