← Eesti

2-17-15566/10

Obsah (10)§ 367§ 405§ 173§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-17-15566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 20. aprill 2018, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 67-68).

  1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et NEPCon ja kostja on sõlminud XX.XX.XXXX EPConi sertifitseerimislepingu sertifitseerimisteenuse osutamiseks (tl 6-19). Kohtu hinnangul on nimetatud sertifitseerimislepingu näol tegemist tüüptingimustel sõlmitud teenuse osutamise lepinguga (käsunduslepinguga). Sertifitseerimislepingu kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud lepingu punktides 3 ja
  2. Lepingu p 3.1 järgi tagab NEPCon pädevuse ja lubade olemasolu sertifitseerimishindamiste läbiviimiseks ning koostab ja esitab kliendile auditiaruande, mille alusel teeb otsuse sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse pikendamise või peatamise või sertifikaadi kehtetuks tunnistamise kohta. Klient aga kohustub punktide 4.1 ja 4.2 järgi täitma sertifitseerimisnõudeid ja tasuma õigeaegselt põhihindamise ja iga-aastaste audititega seotud kulud, teenustasud ja akrediteerimistasud vastavalt NEPConi pakkumusele. Nähtuvalt hinnapakkumisest (tl 53) on FSC tarneahela sertifitseerimise esmase hindamise kulud 1550 eurot, millele lisanduvad administreerimistasud ja FSC logokasutamise tasu, ning järgneva aasta korralise auditi kulu 1450 eurot, millele lisandub käibest tulenev administreerimistasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et esmane sertifitseerimishindamine viidi kostja suhtes läbi augustis 2015 ja selle teenuse eest esitatud arve nr XXX on kostja tasunud. Küll aga ei ole kostja tasunud vastavalt hinnakirjale järgneva 2016 korralise FSC tarneahela sertifitseerimise auditi eest ja administreerimistasu, milliste teenuste eest on hageja esitanud kostjale XX.XX.XXXX arve nr XXX koos käibemaksuga 1740 eurot ja XX.XX.XXXX arve nr XXX koos käibemaksuga 86,32 eurot.
  3. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta tasus 2015 ettemaksu perioodi 2016-2017 eest. Sertifitseerimishindamise puhul ei ole tegemist tasuga sertifikaadi eest ega sertifikaadi kehtivusperioodi eest, vaid tasuga ettevõtte süsteemide-protseduuride vastavuse hindamise eest FSC standarditele. Kostja tasus 2015 esmase hindamisteenuse läbiviimise eest ja ei saanud tasuda hagejale ette
  4. aastal ette nähtud korralise hindamisteenuse/auditi eest. Sertifitseerimisteenuse osutamise puhul ei oma tähtsust, et ettevõte ei ole auditite vahelisel perioodil võimeline või soovinud FSC märgisega materjali osta ja/või müüa. FSC sertifikaadi olemasolu annab võimaluse oma toodangut FSC märgisega müüa ning asjaolu, et sertifitseeritud ettevõte mingil põhjusel seda võimalust ei kasuta, ei muuda sertifitseerimisprotsessi ega auditite nõudeid ega kohustust sertifitseerimisteenuse osutajale teenuse eest tasuda. Teenuse eest tasumisel ei oma ka tähtsust asjaolu, kas sertifitseeritud ettevõtte süsteemides ja/või tegevuses esines rikkumisi/puudusi, so mittevastavusi FSC standarditele või mitte. Lepingu p 9.2 järgi on sertifitseeritud ettevõttel õigus mis tahes ajal leping lõpetada, teatades sellest NEPConile kirjalikult 30 päeva ette. Lepingu lõpetamisel kaotavad kehtivuse ka kõik lepingu alusel antud sertifikaadid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks ise soovinud sertifitseerimislepingut lõpetada. Hageja on märkinud, et 2016 korralise auditi läbiviimise eel ega ka auditi läbiviimise ajal ettevõttes kohapeal ei saanud hageja kostjalt mingit teavitust sertifikaadi kehtivuse lõpetamise soovi kohta. Nähtuvalt
  5. veebruari 2017 kirjast (tl 49) on hageja lõpetanud seoses sertifitseerimisteenuse eest tasumata jätmisega kostja FSC tarneahela sertifikaadi kehtivuse
  6. veebruaril
  7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule kuni lepingulise suhte lõppemiseni. 3

(5)
  1. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on sertifitseerimislepingu järgi oma kohustuse läbi viia 2016 korraline FSC tarneahela sertifitseerimise audit täitnud, kostja on aga oma lepingulist põhikohustust tasuda teenuse eest vastavalt esitatud arvetele rikkunud. Hagi põhinõudes tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks 1826,32 eurot välja mõista.
  2. Hageja nõuab kostjalt
  3. oktoobri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 125,72 euro ja alates
  4. oktoobrist 2017 põhinõudelt seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367

. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sertifitseerimislepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so oma kohustuse mittekohane täitmine (XX.XX.XXXX arvest nr XXX (tl 21) nähtuvalt oli selle maksmise tähtaeg 5. detsember 2016 ja XX.XX.XXXX arvest nr XXX nähtuvalt oli selle maksmise tähtaeg 2. märts 2017). Kohus on seisukohal, et hageja 18. oktoobri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 125,72 eurot on põhjendatud. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 1826,32 eurot alates 19. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. 6.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1125 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 875 eurot lepingulise esindaja kulud. 8.1.

§ 138

lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2098,69 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 250 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 8.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud materjalidega tutvumises (0,25 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi), hagiavalduse koostamises (1 tund), kostja vastusega tutvumises (1 tund), hagejaga nõupidamises (0,5 tundi), arvamuse koostamises kostja vastuse kohta (5 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi), seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 4

(5)(0,5 tundi); kokku seega 8,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (teenuse osutamise lepingu järgne tasu nõue), hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses, esitatud ei olnud suurel hulgal tõendeid), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest kokku 400 eurot (4 tundi × 100 eurot). Kohus lähtub hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. 8.3. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 650 eurot (250 + 400). Nimetatud summa kuulub kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 8.4. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 650 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.