← Eesti

2-17-1967/16

Obsah (13)§ 153§ 173§ 146§ 65§ 23§ 22§ 162§ 158§ 169§ 171§ 172§ 175§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 19.september 2018. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1967 Tsiviilasi R S pankrotimenetlus Menetlustoiming

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 6 763,28 eurot järgmiselt: 1 Nõude esitaja

  1. xxxx OÜ
  2. xxxx AS
  3. AS xxxx
  4. OÜ xxxx
  5. OÜ xxxx Nõude summa 180,47 eurot 1205,48 eurot 740,53 eurot 838,71 eurot 708,27 eurot Kokku 3673.46 eurot III järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. --Vabastada Kristi Relvik pankrotihalduri kohustustest R S käesoleva määruse jõustumisel. --Dokumentide hoidjaks nimetada R S. pankrotimenetluses --Algatada füüsilisest isikust võlgniku R S kohustustest vabastamise menetlus. --Usaldusisiku kohustusi täidab R S. --Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule 1 kord aastas andmed oma kohustuste täitmise kohta ja ülevaate võlgniku tegevusest. Esimene aruanne tuleb esitada 01.
  7. --

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab Pankr S § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Määrus saata võlgnikule, haldurile, jõustumisel reg.osakonnale. Teade lõpparuande kinnitamise, kohustustest vabastamise menetluse alustamise ja usaldusisiku nimetamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 10.08.2018 esitas haldur

§-le 162 lg 1 p 2 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse koos taotlusega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Pankrotimenetluses esitati viis nõudeavaldust, kokku summas 3 673,46 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 16.06.

  1. Teade nõuete kaitsmise koosoleku aja ja nõuetega tutvumise koha kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.05.
  2. Võlausaldajad ega võlgnik vastuväiteid nõuetele ei esitanud. Haldur vastuväiteid nõuetele ei esitanud. Haldurile teadaolevalt ei ole käesolevas pankrotimenetluses esitatud nõuete ega pandiõiguste tunnustamise hagisid. Haldur esitas jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks 15.08.
  3. Jaotusettepanek on kinnitatud Viru Maakohtu 05.09.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-
  5. ANDMED VASTAVALT PANKROTISEADUSE § 162 lg-le 2 ja 3 1.
  6. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse ajal on olnud erinevad toetused, elatisabi, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension ja alates maist 2017 OÜ xxxx, registrikood xxxx, poolt makstav töötasu. Võlgniku sissetulekust ei ole saanud teha kinnipidamisi tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-dest 131 ja
  7. Võlgniku nimel on avatud AS-s xxxx arvelduskonto nr xxxx, mille saldo 10.08.2018 seisuga on 0,49 eurot, AS-s xxxx arvelduskonto nr xxxx, mille saldo seisuga 10.08.2018 on 0,53 eurot ja AS-s xxxx maksekonto nr xxxx, mille saldo 10.08.2018 seisuga on 0,00 eurot (kontodel olevaid rahalisi vahendeid ei saa arvata pankrotivara hulka tulenevalt täitemenetluse seadustikust). Andmed müümata pankrotivara kohta on esitatud käesoleva aruande punktis 2.5, muud pankrotivara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 1.
  8. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta

§ 146

lg 1 punktides 1-4 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole, sealhulgas ei ole väljamakstud pankrotimenetluse kulusid. Kulud on kantud halduri büroo vahenditest. 1.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole. 1.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 1.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Ehitisregistri andmetel on võlgniku nimele vallasasjana registreeritud korter nr xxxx (reaalosa suurusega 541/1905), eluruumi pind 54,1 m2, ja korter nr xxxx (reaalosa suurusega 456/1905), eluruumi pind 45,6 m2, ehitisest ehitisregistri koodiga xxxx, asukohaga xxxx (edaspidi Korterid). 3 Haldur on korraldanud Korterite müügiks kolm enampakkumist, alghindadega 600 eurot, 300 eurot ja 150 eurot korteri kohta. Kõik enampakkumised on nurjunud, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Lähtudes asjaoludest, et:

(1)pankrotiseaduse kohaselt peab haldur tagama kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse;
(2)senised enampakkumised on näidanud, et Korterite suhtes puudub igasugune ostuhuvi;
(3)Korterid on väga halvas seisukorras;
(4)uue kordusenampakkumise korraldamisel oleks Korterite alghinnad juba 75 eurot korteri kohta;
(5)kui Korterid ka õnnestuks müüa järgneval enampakkumisel 75 euroga (või ülepakkumisel näiteks 100 euroga), ületavad Korterite müügiga ja uue enampakkumise korraldamisega seonduvad kulud (võimalikele huvilistele Korterite tutvustamise ja Korterite üleandmisega seonduvad kulud, halduri büroo kulud, halduri töötasu vastavalt

§ 65

lg-le 12) Korterite müügist saadavat kasu, korraldas haldur 03.07.2018 võlausaldajate üldkoosoleku, kus pankrotihaldur soovis hääletusele panna järgmise otsuse eelnõu: Jätta Korterid müümata ja anda pankrotihaldurile õigus esitada kohtule aruanne R S pankrotimenetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Võlausaldajaid üldkoosolekul ei osalenud, mistõttu saatis haldur võlausaldajatele e-kirja eelneva otsuse eelnõu osas seisukoha avaldamiseks. Ükski võlausaldaja vastuväidet halduri ettepanekule ei esitanud. Muud müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 1.6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja halduri tasu Pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses täitnud kõik seadusega ettenähtud halduri ülesanded ja teinud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikke toiminguid. Pärast pankroti väljakuulutamist teavitas haldur võlausaldajaid pankrotist, selgitas välja võlgniku varad ja kohustused. Haldur määras hääled võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks, valmistas ette koosoleku materjali (pankrotivara nimekirja, halduri kirjaliku ettekande) ja osales koosolekul Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Pankrotimenetluse käigus toimus suhtlus võlgniku ja võlausaldajatega. Lisaks toimus asjaajamine pangas, võimaldamaks võlgnikul kasutada pangakontot seaduses ettenähtud ulatuses. Haldur töötas läbi esitatud nõudeavaldused, valmistas ette nõuete kaitsmise üldkoosoleku ja viis koosoleku läbi. Haldur tutvus võlgniku nimele registreeritud korteritega xxxx maakonnas, viis vara müügiga seoses läbi võlausaldajate üldkoosoleku, kooskõlastas võlausaldajatega vara müügi hinnad ning korraldas võlgniku vara müügiks kolm enampakkumist. Haldur on selgitanud menetluses välja ka ühisvaraga seonduva (ühisvara, mida jagada, puudub). Haldur on esitanud kohtule seaduses nõutud aruanded, koostanud võlausaldajate üldkoosoleku protokollid, pidanud halduri toimikut ja jääb seda hoidma menetluse lõppemisel. Haldur on pankrotiseaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulutanud vähemalt 15 tundi.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võttes aluseks halduri poolt seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulunud aja (15 tundi), oleks halduri tasu 1200 eurot (arvestusega 80 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot. Kuna pankrotivara halduri tasu hüvitamiseks puudub, palub haldur kohtul määrata kindlaks ja välja mõista tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest. 1.7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 1) Esimene järk (

§ 153lg 1 p 1) - nõuded puuduvad.

2) Teine järk (

§ 153

lg 1 p 2): 4 Nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja, registrikood xxxx OÜ, xxxx xxxx AS, xxxx AS xxxx, xxxx OÜ xxxx, xxxx OÜ xxxx, xxxx Kokku nõuded: Tunnustatud nõue 180,47 EUR 1 205,48 EUR 740,53 EUR 838,71 EUR 708,27 EUR 3 673,46 EUR Jaotise % 4,91 % 32,82 % 20,16 % 22,83 % 19,28 % 100,00 % Väljamaksma ta summa 180,47 EUR 1 205,48 EUR 740,53 EUR 838,71 EUR 708,27 EUR 3 673,46 EUR 3) Kolmas järk (

§ 153lg 1 p 3) - nõuded puuduvad.

1.

  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole senises pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. 1.
  2. Kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud pankrotimenetluses puuduvad. Halduri kulutused on pankrotimenetluses välja maksmata. Kuna käesoleval juhul pankrotivara halduri vajalike kulutuste katmiseks ei ole, loobub haldur kulutuste hüvitamise taotlemisest ja need jäävad halduri büroo kanda. 1.
  3. Maksejõuetuse põhjused Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tõenäoliseks põhjuseks maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud aastal
  4. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses.

§ 162

lg 3 kohaselt märgib haldur, et ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 1.11. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 16.06.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Üldkoosolekul võlausaldajaid ei osalenud, mistõttu puudub üldkoosoleku ettepanek võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi ja on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku (lisa 1 – võlgniku nõusolek).

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule teatama ning sama paragrahvi lõige 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

Vastavalt

§ 158

lg-le 4 lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesoleval juhul puuduvad pankrotivaras vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Eelnevast tulenevalt palub pankrotihaldur: 1) Lõpetada R S (isikukood xxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada R S kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 2) Vabastada pankrotihaldur Kristi Relvik R S (isikukood xxxx) pankrotihalduri kohustustest; 5 3) Määrata kindlaks ja välja mõista pankrotihalduri Kristi Relvik (isikukood 47601265210) tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest (tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a EE762200221061443333). Õiguslik põhjendus

§ 158

kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus ei pea menetlussökonoomiliselt vajalikuks

§ 158lg 6 kohaselt küsida menetluskulude katteks deposiidisummat.

Menetluse teadaolevate võlausaldajate nõuded on parasjagu sellistes suurusjärkudes, et ka neist suurimat nõuet omavalt xxxx Pangalt, tunnustatud ja saamata jäänud nõue ca 1200 eurot, ei ole kohtu hinnagul perspektiivikust ega alust eeldada halduri tasu ja kulude hüvitamiseks deposiidimakse tegemist. Antud menetluse eripära on võlgniku nimel oleva kinnisvara allesjäämine ka pärast pankrotimenetluse raugemisega lõpetamist. Kirjelduse kohaselt on tegemist kahe Puurmani vallas Sadukülas asuva korteriga, mille võõrandamine ei õnnestunud kolmandal enampakkumisel ka 150 euro eest korteri kohta. Sellest veel allapoole mineva hinna puhul oleks ainuüksi müügitehingu vormistamine kulukam selle müügihinnast. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlausaldajad on kinnitanud, et nad nõustuvad võlgniku enda nimetamisega usaldusisikuks. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt

§ 169

jj.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas

§ 172

tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu 6 ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 175

lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud

§ 65-1.

Halduri taotletud tasu on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu kuulub tasust hüvitamisele riigivahendite arvel menetlusabina 476.40 eurot. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik R S. 7

§ 164

lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.