RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 183 lg 1 alusel X1 OÜ-le hüvitada.

1. veebruari
2. a eelistungil jäi kaitsja oma taotluse juurde.
3. Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määrusega lõpetati AS-i X2 suhtes kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 4 alusel ja kaitsjatasu hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata.

Maakohus märkis, et juriidilisest isikust süüdistatav lõppes äriregistrist kustutamisega, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetada. Samas pole süüdistatava lõppemise tõttu isikut, kellele kaitsjatasu hüvitada. Äriregistri väljavõtte kohaselt asutati AS-i X2 jaotumisel kaks uut äriühingut – X1 OÜ ja X3 OÜ. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja kes neist on AS-i X2 tsiviilõigusjärglane. Vandeadvokaat J. Tehver esindab praeguses menetluses kaitsjana AS-i X2 huvisid ega ole õigustatud X1 OÜ nimel taotlusi esitama. 1-17-91491-17-9149

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse X1 OÜ esindaja J. Tehver, kes taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega keelduti X1 OÜ-le kaitsjatasu hüvitamisest, ning palus uue otsustusega mõista Eesti Vabariigilt X1 OÜ kasuks välja 20 501 eurot. Kokkuvõtlikult märgiti määruskaebuses järgmist. 4.
2. Maakohus asus alusetult seisukohale, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemise korral puudub isik, kellele kaitsjatasu hüvitada. Äriseadustiku (ÄS) § 434 lg 2 esimese lause ja § 446 lg 1 kohaselt läheb äriühingu jaotumisel jaguneva ühingu vara üle omandavatele ühingutele. Eeltoodu puhul on tegemist õigusjärglusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 mõttes ja õigusjärgluse korral läheb koos muu varaga õigusjärglasele üle ka õigus menetluskulu hüvitamisele. 4.
3. Maakohtu menetluses ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool väidet, et AS-i X2 õigus kaitsjatasu hüvitamisele läks üle X1 OÜ-le. Kuna ka maakohus ei seadnud eelistungil seda seisukohta kahtluse alla, polnud tal alust jätta menetluskulu hüvitamise taotlust rahuldamata. Kui kohtul tekkis kahtlus kaitsja väidete tegelikkusele vastavuses, oleks ta pidanud nõudma täiendavate tõendite esitamist. 4.
4. Vandeadvokaat J. Tehver osales maakohtu menetluses AS-i X2 kaitsjana ja tal oli

§ 47

lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitise maksmist X1 OÜ-le. X1 OÜ ei olnud menetluskulu hüvitamise taotluse esitamise ajal kriminaalasjas menetlusosaline ega saanud menetluskulu hüvitamist taotleda. Alates AS-i X2 suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest osaleb J. Tehver menetluses X1 OÜ esindajana.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 5.
4. Maakohtu määruse põhiosast nähtuvalt jäeti AS-il X2 tekkinud menetluskulu X1 OÜ-le hüvitamata eeskätt põhjusel, et kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et AS-i X2 lõppemisel läks õigus menetluskulu hüvitamisele üle X1 OÜ-le. Nõustudes selle seisukohaga, selgitas ringkonnakohus täiendavalt, et kohus tohib otsustuse tegemisel tugineda üksnes tõendatud asjaoludele. Taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus ja praegusel juhul pole X1 OÜ esindaja esitanud AS-i X2 nõudeõiguse ülemineku kohta tõendeid ka ringkonnakohtule. 5.
5. J. Tehveril polnud maakohtu menetluses õigust X1 OÜ nimel taotlusi esitada. Vandeadvokaadi kaitsekohustused ei muutu juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel süüdistatava õigusjärglase esindusõiguseks ja kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et X1 OÜ volitas J. Tehverit end maakohtu menetluses esindama. Ringkonnakohtule esitatud volikirja kohaselt on J. Tehveril õigus esitada X1 OÜ nimel maakohtu määruse peale kaebus ja esindada X1 OÜ-d määruskaebuse läbivaatamisel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse X1 OÜ esindaja J. Tehver, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega keelduti X1 OÜ-le kaitsjatasu hüvitamisest, ning palub mõista Eesti Vabariigilt X1 OÜ kasuks välja 20 501 eurot. Alternatiivselt taotleb esindaja kohtuasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 6.
7. Maakohus märkis ekslikult, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel puudub isik, kellele kaitsjatasu hüvitada, ning ringkonnakohus jättis selles küsimuses seisukoha võtmata. ÄS § 434 lg 2 esimese lause ja § 446 lg 1 kohaselt läheb jaguneva ühingu kogu vara üle omandavatele ühingutele. 2

§ 62

) ja sellega seotud küsimuste väljaselgitamisel pole põhjust lähtuda samadest standarditest. Olemuslikult on menetluskulu hüvitamise nõude üleminek süüdistatava õigusjärglasele tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lg 1 p 1 kohaselt ei ole vaja asjaolu tõendada, kui see ei ole vaidlusalune. Kuna praegusel juhul ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool väidet, et AS-i X2 jaotumisel läks õigus kaitsjatasu hüvitamisele üle X1 OÜ-le, pole kohtutel alust selle asjaolu tõendamist nõuda. 6.

1. Vandeadvokaat J. Tehver osales maakohtu menetluses AS-i X2 kaitsjana ja esitas kooskõlas valitseva kohtupraktikaga taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks X1 OÜ-le. Riigikohus on korduvalt rahuldanud kaitsjate taotlusi, milles palutakse kaitsjatasu hüvitis maksta teisele isikule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a määrus nr 3117514, pd 51–54;
4. detsembri
5. a otsus nr 3117914, p 48 ja
6. novembri
7. a otsus nr 11510119/80, p 42). Sellises olukorras ei pea kaitsjal olema volitust hüvitise saajat esindada. 6.4.

§ 17

lg 1 kohaselt on kaitsja iseseisev menetlusosaline ja praegusel juhul taotles vandeadvokaat J. Tehver enda nimel menetluskulu hüvitise maksmist X1 OÜ-le. Kaitsja taotluste esitamise õigus ei ole piiratud süüdistatava huvidega. 6.

1. Riigikohtu lahend käesolevas asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise ja õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kriminaalmenetluse seadustiku ega senise kohtupraktika pinnalt pole selge, kas ja millistel tingimustel on võimalik hüvitada kriminaalmenetluses tekkinud kulu surnud või lõppenud süüdistatava õigusjärglasele. Samuti pole teada, kas ja mil määral tuleb õigusjärglust tõendada ning kas süüdistatava kaitsjal on õigus taotleda menetluskulu hüvitamist teisele isikule.
2. Määruskaebemenetluse pooltele kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul esitas X1 OÜ esindaja Riigikohtule X3 OÜ juhatuse liikme T-C. T. kinnituse, mille kohaselt läks kaitsjatasu hüvitamise nõue AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le. Esindaja taotleb selle dokumendi võtmist kohtuasja juurde ja selgitab, et seda polnud võimalik varem kohtutele esitada, sest kinnitus koostati
3. septembril
5. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul jätsid kohtud kaitsjatasu hüvitamise taotluse õigustatult rahuldamata. Kokkuvõtlikult märgitakse vastuses järgmist. 8.
6. Riigikohus leidis
7. jaanuari
8. a otsuses nr 31113313, et kehtivas seaduses puudub alus omistada ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende juriidiliste isikute majanduslikust identsusest (vt viidatud lahendi p 14). Seega lõpeb juriidilisest isikust süüdistatava äriregistrist kustutamisega tema õiguslik staatus kriminaalmenetluses. Olukorras, kus juriidiline isik loobub jagunemisega süüdistatava õigustest ja kohustustest ning võimalusest saada enda tegudele kohtupoolne karistusõiguslik hinnang, ei saa tekkida õiguspärast ootust menetluskulu hüvitamisele. Juriidilise isiku ühinemine ja jagunemine sõltub üksnes juriidilise isikuga seotud isikute otsusest ning kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette menetluskulu hüvitamist süüdistatava õigusjärglasele. Menetluskulu tuleb hüvitada isikule, kellel see tekkis. 3

§ 183

lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis

1. aprilli
2. a otsuses nr 1168601/66, et kriminaalmenetluse seadustikus ei ole norme, millest lähtuvalt ei peaks kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 199

lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga kandma menetluskulusid riik (vt viidatud lahendi p 27). Analoogiliselt eeltooduga ei välista kriminaalmenetluse seadustik riigi kohustust hüvitada menetluskulud ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse

§ 199lg 1 p 4 alusel seoses juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisega.

1. Kohtud asusid õigustatult seisukohale, et X1 OÜ õigusjärglus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise nõude osas pole tõendatud. ÄS § 434 lg 1 kohaselt toimub äriühingu jagunemine likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel ning nähtuvalt sama paragrahvi
2. lõikest annab jagunev ühing jaotumisel oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. ÄS § 435 lg 1 pst 6 tulenevalt sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu, milles tuleb märkida igale omandavale ühingule üleantava vara nimekiri ja vara hulka kuuluvate kohustuste jaotus jagunemisel osalevate ühingute vahel. ÄS § 446 lg 1 esimese lause kohaselt läheb jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile jaguneva ühingu kogu vara üle omandavatele ühingutele vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele. Nähtuvalt ÄS § 449 lgst 4 koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemisel uue ühingu asutamisega jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut.
3. Kohtute tuvastatu kohaselt asutati AS-i X2 jaotumisel kaks uut äriühingut: X1 OÜ ja X3 OÜ. Kuna praeguses asjas taotleti AS-il X2 tekkinud menetluskulu hüvitamist X1 OÜ-le, nõustub kolleegium kohtutega, et taotluse esitajal oleks tulnud tõendada ka X1 OÜ-l vastava nõudeõiguse olemasolu. Olukorras, kus õiguseelneja õigused ja kohustused lähevad üle mitmele üldõigusjärglasele, pole lisateabeta võimalik üht õigusjärglast teisele eelistada.
4. Vastuseks esindaja väitele menetluskulu hüvitamist puudutava tõendamiskoormise kohta selgitab kolleegium, et kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise põhimõtted on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seetõttu pole selle küsimuse lahendamisel põhjust juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Nähtuvalt

§ 306

lg 1 pst 14 peab kohus kriminaalasjas otsuse tegemisel otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 145lg 5, § 206 lg 1 p 5 ja § 276 lg 2 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse 4

§ 60

lgst 1 tulenevalt tugineb kohus kriminalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus. Näiteks on Riigikohus varasemas praktikas märkinud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus nr 31110512, p 7).
3. X1 OÜ esindaja esitas Riigikohtule X3 OÜ juhatuse liikme T-C. T. kinnituse, mille kohaselt läks kaitsjatasu hüvitamise nõue AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le. Kuna X1 OÜ õigusjärgluse tõendamatusele juhiti tähelepanu juba maakohtu määruses ja AS-i X2 nõudeõiguse üleminek peab nähtuma ka AS-i X2 jagunemiskavast, oleks tulnud ja saanud esitada vastavad tõendid hiljemalt ringkonnakohtu menetluses. 14.

§ 42

lg 1 p 1 kohaselt tuleneb lepingulise kaitsja pädevus kriminaalmenetluses kokkuleppest kaitsealusega ja nähtuvalt

§ 45

lgst 7 hõlmab kaitseülesannete täitmine maakohtus ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune. Kuna kaitsealuse poolt kaitsjaga kriminaalmenetluses kaitseülesannete täitmiseks sõlmitud kokkulepe ei ole automaatselt siduv kaitsealuse üldõigusjärglase suhtes tema huvide esindamiseks, märkisid kohtud õigustatult, et vandeadvokaat J. Tehveril polnud X1 OÜ volituseta pädevust maakohtu menetluses X1 OÜ nimel taotlusi esitada. 15. Samuti polnud kaitsjal õigust taotleda menetluskulu hüvitamist X1 OÜ-le enda nimel. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui

§ 175

lg 1 ps 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus nr 31111216, p 56 ja
3. novembri
4. a otsus nr 11510119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsus nr 3117914, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari
8. a otsus nr 3116214, p 19;
9. juuni
10. a otsus nr 3115416, p 36 ja
11. novembri
12. a otsus nr 11510119/80, p 42).
13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse muutmata ja X1 OÜ esindaja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5