Obsah (12)

§ 477§ 230§ 659§ 475§ 436§ 291§ 290§ 293§ 4§ 430§ 6182§ 198

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-9616 Tsiviilasi Tarv

§ 477

lg-s 7 sätestatud küsima asjas ekspertarvamust või tegema kooskõlas

§ 230lg-ga 2 menetlusosalistele ettepaneku ekspertarvamuse esitamiseks.

Maakohus on teinud asja lõpetava lahendi ilma, et oleks välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldajate antud nõusolekut juurdepääsutee kasutamise eest tasumise osas. Avaldajad on avalduses selgitanud, et ei pea vajalikuks teelõigu A kasutamise eest tasu maksmist, kuna seda kasutavad ka teiste kinnistute omanikud, kellel tasu maksmise kohustus puudub. Kohtu määratud A’ on sama Märdi-Mustametsa tee osa, mis on avalduses esitatud A-na. Otsa-Andrese kinnistu omanik ei ole selle kasutamise eest tasu nõudnud. Kui juurdepääsutee asukoht jääb muutmata, paluvad avaldajad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.3 osas. Kui kohus määrab juurdepääsutee mööda teeosa B, ei ole avaldajatel juurdepääsutee kasutamise eest tasu maksmise kohustuse suhtes vastuväiteid. Kui kohus avaldust ei rahulda, paluvad avaldajad alternatiivselt määrata, et Kaasiku kinnistu igakordsel omanikul on õigus kasutada Otsa-Andrese kinnistul paiknevat metsarada ehk vana vankriteed enda kinnisasjale pääsemiseks jalgsi, kergliiklusvahendiga või sõiduautoga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Keskkonnaamet on

1. juuni 2017 vastuses selgitanud, et ei näe teelõiguna B märgistatud metsarajal sõiduautoga sõitmisel vastuolu looduspargi kaitseeesmärkidega, mistõttu on avaldajatel õigus taotleda metsarajal sõitmiseks kaitseala valitseja nõusolekut juhul, kui on olemas vastav kokkulepe maa omanikuga. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
2. V. Petti vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
3. Otepää Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele osaliselt vastu. Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4.1 märgitud juurdepääsutee ja avaldajate poolt taotletav juurdepääsutee asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis, kus Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 kohaselt on juurdepääsutee rajamiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaamet on avaldanud, et ei anna luba avaldajate taotletud tee rajamisele. Keskkonnaamet on nõustunud juurdepääsutee rajamisega viisil, mis vastab maakohtu määratud juurdepääsuteele. 7 Vastuseks avaldajate seisukohale, et Vana-Mustametsa kinnistule tee loomisel ja kasutamisel tuleb seal asuva lõkke- ja palliplatsi tõttu kasutusele võtta täiendavaid meetmeid laste turvalisuse tagamiseks, märgib Otepää Vallavalitsus, et LS § 16 lg 1 kohaselt on liiklejad kohustatud hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Otsa-Andrese kinnistu igakordsele omanikule tasu määramine tee nr 6360269 MärdiMustametsa tee kasutamise eest ei ole põhjendatud, kuna see ei ole teiste tee kasutajatega võrreldes proportsionaalne, avaldajad ei ole selleks nõusolekut andnud ning Vello Petti ei ole selle eest tasu soovinud. Avaldajate alternatiivse ettepaneku lubada neil kasutada Otsa-Andrese kinnisasjal asuvat metsarada (tee nr 1) jalgsi, kergliiklusvahendiga või sõiduautoga, leiab Otepää Vallavalitsus, et ei ole mõistlik Otepää looduspargi territooriumil ühele kinnistule mitme juurdepääsutee rajamine.
4. Vana-Mustametsa OÜ ei nõustu mänguväljaku ja lõkkeplatsiga külgneva tee rajamisega. See ei ole vastuvõetav mänguväljakul viibivate inimeste ohutuse seisukohalt ja teekasutusest tingitud privaatsuse puudumise tõttu. Nimetatud tee ei ole kruusapõhjaga tihendatud nagu Keskkonnaamet väitis ning selle kasutuselevõtmine tee-ehituse tähenduses tähendab huumuskihi eemaldamist ja kruusaga tagasitäiteid. Vana-Mustametsa OÜ ei soovi oma kinnistu aktiivselt kasutuses oleval alal sellist ehitustegevust ja hilisemat teekasutust. Vana-Mustametsa OÜ on otsustanud vähendada metsa väljaveo tee laiust ja katta see puuistikutega ühtlase metsamassiivi loomise eesmärgil. Laiusest alles jääv osa oleks vajalik vaid kergtehnikaga liikumiseks.
5. Keskkonnaamet vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudub vaidlus, et Otsa-Andrese kinnistu asub Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis ning et Otsa-Andrese kinnistul on avaldajate soovitud tee asukohas metsamaa kõlvik ja metsa asub seal ka looduses. Keskkonnaameti varasemad seiskohad, mis on antud Otepää looduspargi valitsejana, on piisavalt motiveeritud, et mõista, miks kaitseala valitseja ei luba avaldaja taotletud asukohas uue tee rajamist. Soovitud teevariandi ala ei ole perspektiivis võimalik sõiduautoga läbida ilma teekoridori ja teemulde rajamiseta. Kui ka võsa eemaldada, ei oleks tänane metsarada aastaringselt autoteena sihipäraselt kasutatav. Avaldajate soovitud tee asukohas on mets väga esinduslik ja kõrge looduskaitselise väärtusega. Kaitse-eeskiri käsitleb sellist metsa põlise metsana. Avaldajate väide, et kui tegemist on väärtusliku metsakooslusega, võib järeldada, et lähiaastatel hakatakse seda majandama ja teostatakse lageraie, on täiesti meelevaldne ja oletuslik. Kohus ei saa teha oletusel põhinevat otsust rikkudes LKS §-s 30 ja kaitse-eeskirjas sätestatud uue tee rajamise keeldu läbi põlise metsamaa, kui teed ei ole ajalooliselt olnud. Teevariandid on kohtu poolt paikvaatlusel üle vaadatud ja on tuvastatud, et Otsa-Andrese kinnistul paikneb mets ning teed seal ei ole. Seetõttu jääb arusaamatuks avaldajate seisukoht, et kohus Keskkonnaamet ei ole enda väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Maakohus on määranud juurdepääsuks kõiki asjaolusid arvestades mõistliku teevariandi. VanaMustametsa kinnistul asuv metsa väljaveoks kasutatud tee on olemas, osaliselt kruusapõhjaga tugevdatud ja selle teelõigu kasutamisega kaasneks väikseim mõju esindusliku ja kõrge looduskaitselise väärtusega metsamassiivile. Tee vastaks ka võimalikele tee projekteerimise nõuetele. Otepää looduspargi maastik on vahelduv ning teid on rajatud/taastatud ka järsematele nõlvadele, kui kõnealune teelõik. See, et juurdepääsuteed tuleb täita või muul moel hooldada, on loomulik ja sama tuleks teha ka avaldajate soovitud variandi puhul. 8 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata

§ 659

ja § 656 lg 1 p 5 alusel maakohtule uueks arutamiseks, sh uue paikkondliku vaatluse läbiviimiseks ja Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanike puudutatud isikuna kaasamise otsustamiseks. Kuna asjas ei ole kaasatud kõiki puudutatud isikuid, maakohus on jätnud põhjendamatult võtmata seisukoha osade juurdepääsutee variantide osas ning on sellega jätnud määruse olulises ulatuses põhjendamata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada. Asja uuel arutamisel juurdepääsutasu määramisel peab maakohus hindama ka avaldate määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust selles, et olukorras, kus teatud teelõiku Otsa-Andrese kinnistul kasutavad ka teiste kinnistute omanikud, kes selle eest tasu ei maksa, ei ole põhjendatud panna tasu maksmise kohustust avaldajatele (maakohtu määruse resolutsiooni p 4.3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele täielikult.

1. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et asja menetlemist on raskendanud asjaolu, et maakohus ei ole menetlusosalistega kokku leppinud, kuidas arutatavaid juurdepääsutee variante selgelt ja eristavalt menetlusdokumentides tähistada. Avaldajad on teevariantide eristamisel kasutanud nii tähti kui värve. Keskkonnaamet on teevariandid nummerdanud. Avaldajate poolt märgistamiseks kasutatavaid värve on menetlusdokumentides läbivalt keeruline jälgida, kuna maakohus on pabertoimiku koostamisel kasutanud mustvalgeid väljatrükke, kus värvid ei eristu. Sama märkus tuleb ringkonnakohtul teha ka maakohtu poolt koostatud vaatlusprotokollile, mille väljatrükk pabertoimikusse on must-valge. Parema arusaadavuse huvides tähistab ringkonnakohus menetluses välja pakutud juurdepääsutee variante järgmiselt: Tee nr 1 – Märdi- Mustametsa pinnasteelt läbi Otsa-Andrese kinnistu ja Vana-Mustametsa kinnistu; Tee nr 2 – Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Mustametsa ja Vana-Mustametsa kinnistute; Tee nr 3 – Märdi-Mustametsa teelt läbi Vahimäe kinnistu; Tee nr 4 – Märdi-Mustametsa teelt läbi Vana-Mustametsa kinnistu ja kinnistu õueala (pallimänguplats); Tee nr 5 – Märdi-Mustametsa pinnasteelt kulgemisega Vana-Mustametsa kinnistul kinnistu piiri lähedal (piiriga paralleelselt). Juurdepääsu teede võimalik pikkus ega ehitamise maksumus toimiku materjalidest ega kohtumäärusest ei nähtu, välja arvatud tee nr 1 osas, mille taastatava osa (ja mitte kogu tee) pikkuseks Otsa-Andrese maaüksusel on vastavalt eelprojektile (lk 105-108) 343 meetrit.
2. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude AÕS § 156 lg 1 alusel rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25;
7. mai
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28). 9 Asjas ei ole vaidlust, et juurdepääs avaldajatele kuuluvale Kaasiku kinnistule avalikult teelt puudub. AÕS § 156 järgsed juurdepääsu määramise vaidlused lahendatakse

§ 475lg 1 p 131 kohaselt hagita menetluses.

Täpsem menetluskord on sätestatud

§-s 6181 jj. Hagita menetluses tegutseb kohus uurimisprintsiibist lähtudes ning peab kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumisel kaaluma kõiki kohtule ettepandud võimalusi juurdepääsutee rajamiseks arvestades sh erinevate kinnistusomanike huvidega. Käesoleval juhul on maakohus määranud juurdepääsuks tee nr 4, mida toetasid Keskkonnaamet ja Otsa-Andrese kinnistu omanik Vello Petti, põhjendades oma seisukohta üksnes Keskkonnaameti ja Otepää valla toetusega nimetatud variandile. Ülejäänud teevariantide sobivuse-mittesobivust ei ole maakohus üldse kaalunud, jättes tõendina hindamata ka Melotrix Grupp OÜ poolt koostatud juurdepääsutee taastamise eelprojekti, mille kohaselt teekoridori ei ole vaja metsamaa arvelt laiendada. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ka menetlusosaliste seisukohad Tee nr 5 osas, millised seisukohad esitasid menetlusosalised ja keskkonnaamet maakohtule enne asja arutamise lõppemist. Seetõttu on maakohus rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust (

§ 436

). Ka paikkondliku vaatluse käigus ei ole maakohus vaadelnud kõiki väljapakutud teevariante nende asukohas, vaid on viibinud üksnes tee nr 1 ja tee nr 4 võimalikes asukohtades. Paikkondliku vaatluse protokollist ei nähtu, et maakohus oleks vaatluse käigus viibinud Kaasiku kinnistul, millisele kinnistule tuleb asja lahendamise tulemusena juurdepääs tagada. Seetõttu ei ole maakohus saanud vaatluse käigus uurida asjaolusid, millele tuginevad avaldajate väited teede nr 2 ja 3 sobimatuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et kuigi asja materjalidest ei nähtu teede 2 ja 3 võimalik pikkus, saab esitatud plaanimaterjalist järeldada, et nimetatud teed oleksid lühemad kui avaldajate taotletav tee nr 1 või maakohtu määratud tee nr

1. Täiesti arusaamatuks jääb ringkonnakohtule avaldaja seisukoht
2. veebruari 2018 kohtuistungil, et „tee rajamine Kopsu talu kaudu ei ole sobiv, seal on talvel suusarada. Kui sinna metsa tee tehakse, siis mul pole isegi seenemetsa kus seenel käia“ (lk 116). On teadmata, millisele teevariandile avaldaja viitas. Maakohus ei ole seda avaldaja väidet vaatluse ja kohtuistungite käigus ega ka lõpplahendis käsitlenud.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on paikkondliku vaatluse läbiviimisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, mistõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel, kui menetlusosalised ei sõlmi asjas kompromissi, korraldada uus vaatlus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08 selgitanud, et vaatlust korraldaval kohtunikul on suur diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda. Vaatlusprotokolli mõte on kajastada kirjelduse kaudu esmajoones kohtu poolt vahetult tajutud asjaolusid. Käesolevas asjas koostatud vaatlusprotokoll ei sisalda

§ 291lg 5 nõuetele vastavat paikkonna üksikasjalikku kirjeldust.

Riigikohus on

1. märtsi
2. a otsuses tsiviilasjas nr 32-1-2-07, p 15) selgitanud, et

§ 290

mõtte kohaselt ei sisalda vaatlus endas vaadeldaval objektil olevate isikute ütluste ärakuulamist. Küll võivad vaatlusel osalevad menetlusosalised

§ 291

lg 4 järgi juhtida kohtu tähelepanu vaatluse täielikkuse ning menetletava asja seisukohast olulistele asjaoludele.

§ 291

lg 5 teise lause järgi kantakse protokolli ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb vaatlusprotokolli märkida muu hulgas see, kas vaatlusel osalenud menetlusosalistel on märkusi või mitte. Praegusel juhul ei sisalda vaatlusprotokoll sellist märkust. Pärast vaatlust võib kohus lasta menetlusosalistel ja tunnistajatel seostada kohtuistungil oma seletusi ja vaatlusprotokolli. 10 Vaatlusprotokoll on üks tõenditest. Käesolevas asjas sisaldab vaatlusprotokoll peamiselt üksnes menetlusosaliste ütlusi erinevate teevariantide ja maastiku seisundi kohta. Protokollist ei nähtu, millisest täpsest geograafilisest punktist kohus paikkondlikku vaatlust alustas. Märge „alustame paikvaatlust Märdi-Mustametsa teelt“ ei ole juurdepääsu tee valikuga seotud asjaolude kindlakstegemiseks tõendamise seisukohast piisav. Kohtu märkus protokollis, „liigume mööda sinisega märgitud joont“, ei tõenda, kust kuhu ja millises suunas liigutakse, lisaks on kohus pabertoimikusse teinud protokollist must-valge väljatrüki, mistõttu ei ole pabertoimikust tuvastatav ka sinine joon kaardil, mida järgides väidetavalt kohus liikus. Protokolli juurde võetud plaanil ei ole selgelt eristatavad kinnistute piirid, millele protokollis viidatakse. Kohus ei ole paikkondliku vaatluse käigus midagi tuvastanud (näiteks mahavõetavate puude arv, pinnase seisund, võimaliku tee kaugus palliplatsist jms). Olukorras, kus Keskkonnaamet ei pidanud juurdepääsu tee nr 1 kaudu võimalikuks põlismetsa ja puude mahavõtmise vajaduse ja puujuurte kahjustamise tõttu, oleks kohus pidanud paikkondliku vaatluse käigus kindlaks tegema, mitu ja millised puud tuleks tee rajamiseks maha võtta, millised puujuured saavad kahjustatud. Arvestades avaldajate märkusi juurdepääsuteede 2 ja 3 osas seoses suure kõrguste vahega ja mäekaldega, tulnuks protokolli kanda kohtu poolt selles osas tajutu. Vajadusel tulnuks kohtul teostada mõõdistusi (näiteks tee võimaliku laiuse osas) või paluda selles osas abi spetsialistidelt. Kuna fotod vaatlusprotokollis on allkirjastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik fotosid seostada protokolli kantud menetlusosaliste seletuste ja vaadeldud teevariantidega. Määruskaebuses esitatud etteheited vaatlusprotokolli osas on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga määruskaebuses, et maakohus oleks pidanud paikkondliku vaatluse käigus tuvastama, et Keskkonnaameti seisukoht uue tee rajamise vajaduse puudumise kohta Vana-Mustametsa kinnistul on ekslik (kaebuse p 2.18). Nii Keskkonnaameti seisukoht kui ka paikkondliku vaatluse protokoll on asjas tõendid, mida kohus peab asja lahendamisel kogumis hindama alles lõpplahendis. Küll on kohtul, arvestades menetlusosaliste seisukohti, võimalik vaatluse käigus tuvastada tee seiskorda, vajadusel kaasates selleks eksperdi. Eksperdi kaasamise taotluse esitamise õigus on

§ 293

lg 1 kohaselt aga üksnes menetlusosalistel, kes peavad arvestama asjakohaste kulude kandmisega. Uuel vaatluse läbiviimisel tuleb maakohtul viibida ka Kaasiku kinnistul ja vaadelda kõiki menetluses käsitlemist leidnud juurdepääsuteede võimalikke asukohti ja vaatlusprotokolli koostamisel lähtuda

§ 291lg-s 5 sätestatust.

1. Tee kui ehitise rajamisel peab arvestama ka avalik-õiguslikke nõudeid. Asjas ei ole vaidlust, et Kaasiku kinnistu ja tema naaberkinnistud asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 ja 6-8 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi või ehitusluba. Vabariigi valitsuse
2. detsembri 2016 määrusega nr 135 kinnitatud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 3 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet ja § 17 lg 2 p 1 kohaselt on Vanamõisa-Restu piiranguvööndis ehitiste püstitamine väljaspool õueala ja olemasolevat hoonestusala lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikel kooslustel üksnes algsetel taluõuekohtadel. Nimetatule tuginedes on Keskkonnaamet käesolevas menetluses
3. jaanuaril 2018 avaldanud, et ei anna luba avaldaja poolt
4. detsembril 2017 esitatud juurdepääsutee eelprojektis märgitud tee rajamisele maakohtu määruses käsitletud lõigul B (st tee nr 1 OtsaAndrese kinnistu osas). 11
5. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, milline mõju on käesolevas menetluses Keskkonnaameti arvamusel juurdepääsutee kulgemise osas. Avaldajatele annab õiguse nõuda neile kuuluvale kinnistule juurdepääsu avalikult teelt AÕS §
6. Oma olemuselt on juurdepääsutee määramine kohtus materiaalõiguslikult TSÜS § 68 lg 5 alusel kinnistuomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtumäärus, millega juurdepääs avalikule teele määratakse, kinnistuomanike kokkulepet juurdepääsu osas. Kui Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast tuleneb, et juurdepääsutee rajamiseks looduses ja selle kasutamiseks vajavad avaldajad ka veel Keskkonnaameti luba, siis tuleb avaldajatel enne juurdepääsutee puuduva osa rajamist ka selline luba saada. Üldjuhul on tee rajamiseks lubade ja kooskõlastuste taotlemine kinnistu omaniku õigus ja kohustus. Käesolevas asjas tehtav kohtumäärus ei asenda õigusaktidega ettenähtud avalik-õiguslikke lubasid ja kooskõlastusi tee rajamiseks (vaata selles osas ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 32-1-65-10). Käesolevas asjas tehtav kohtumäärus võib anda avaldajatele kinnistu omanike asemel õiguse taotleda võõral kinnistul tee rajamiseks kõiki avalik-õiguslikke kooskõlastusi ja lube. Keskkonnameti kui kaitseala valitseja keeldumisel nõusoleku andmisest on avaldajatel (ja ka puudutatud kinnistu omanikel) võimalik nõusoleku andmisest keeldumine kui haldusakt vaidlustada haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud korras, st halduskohtumenetluses. Käesolevas menetluses Keskkonnaamet menetlusosaliseks ei ole. Keskkonnaameti arvamus on asjas üheks tõendiks tõendite kogumis, mida kohus peab koos kõigi tõenditega kogumis hindama. Keskkonnaameti arvamusel kui tõendil kohtule ette kindlaksmääratud jõudu ei ole. Kinnistud, mille kaudu avaldajad juurdepääsu soovivad, asuvad looduspargi alal, kus ehitamisele kehtib erikord, millega kohus peab erinevate juurdepääsuteede variantide kaalumisel arvestama. Avaldajad peavad juurdepääsu taotlemisel arvestama, et tee rajamisega ei saa nad alustada enne, kui nad on lisaks koormatud kinnistute omanike nõusolekule, mida saab asendada käesolevas asjas tehtav kohtulahend, saanud kätte ka kõik avalik-õiguslikud nõusolekud. Kohus peab tegema kogu menetluse aja kõik endast sõltuva, et asja oleks võimalik lahendada kompromissiga (

§ 4lg 4).

Kompromissiga saab

§ 430

lg 5 järgi ühineda ka isik, kes ei ole menetlusosaline (antud juhul Keskkonnaamet kaitseala valitsejana). 20.

§ 6182

lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Menetlusse tuleb kaasata kõigi nende kinnisasjade omanikud, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla. Teevariantide nr 2 ja 3 kaalumine juurdepääsuteena eeldab Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanike kaasamist menetlusse puudutatud isikutena. Kui avaldaja ja VanaMustametsa kinnistu omanik lepivad asja uue arutamise käigus kokku juurdepääsus Kaasiku kinnistule Tee nr 4 või 5 kaudu, siis puudub vajadus kaasata menetlusse Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanikke. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesolevas asjas ei saa olla menetlusosaliseks Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu. Seetõttu puudub Keskkonnaametil endal õigus käesolevas asjas määruskaebuse esitamiseks, samuti puudus maakohtul vajadus küsida Keskkonnaametilt seisukohta avaldajate määruskaebuse osas. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks (

§ 198lg 3).

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel lähtunud

§-s 2 sätestatud menetluse mõistliku aja jooksul lahendamise nõudest. Avaldus on esitatud

1. juunil 2016 ning maakohus jõudis asjas lõpplahendini alles ca 22 kuu pärast. Asi ei ole olnud 12 mahukas, menetlusosalised ei ole teinud takistusi asjatute viivitusteta menetlemisele. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on asja arutamise venimise tinginud maakohtul selge menetlusplaani puudumine, sh ei ole maakohus õigeaegselt tegelenud menetlusosaliste ringi väljaselgitamisega. Perioodil
2. november 2016 kuni
3. aprill 2017 ei ole asjas menetlustoiminguid tehtud.
4. mai 2017 kohtuistungil määras kohus protokollilise määrusega paikvaatluse läbiviimise, kuid jättis kohalolnud menetlusosalistega vaatluse toimumise aja kokku leppimata, määrates vaatluse aja kindlaks alles
5. septembril 2017 (lk 96), mis samuti venitas menetlust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tagada sujuv ja asjatute viivitusteta menetlus. Mõistlik oleks korrastada pabertoimik ja asendada menetlusdokumentide must-valged väljatrükid värvilistega. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks