← Eesti

2-18-11817/15

Obsah (5)§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11817 Tsiviilasi K P ja K P hagi V P vastu igakuise elat

§ 661lg 4 alusel kolmele päevale arvates kohtumääruse kättesaamisest.

  1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
  2. Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealistele lastele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
  3. Hagiavaldus 07.08.
  4. a esitasid hagejad K P ja K P (alaealised lapsed) seadusliku esindaja K A (alaealiste laste ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja V P (alaealiste laste isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotlevad hagejad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei pea kostja suulisest elatise maksmise kokkuleppest kinni.
  5. Kompromissleping 03.10.
  6. a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu:
  7. Kostja V P kohustub maksma hageja K P ülalpidamiseks elatist summas 190 € kuus alates 01.10.
  8. a kuni *
  9. Kostja V P kohustub maksma hageja K P ülalpidamiseks elatist summas 190 € kuus alates 01.10.
  10. a kuni *
  11. Igakuine elatis makstakse K A arveldusarvele * *. Elatist makstakse iga jooksva kuu eest
  12. kuupäevaks.
  13. Kostja jääb seni esitatud seisukohtade ja väidete juurde ning soovib kompromissi sõlmida õigusrahu ja menetluskulude vähendamise eesmärgil.
  14. Hagejad ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.
  15. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  16. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
  17. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega

§ 661lg 4 alusel kolmele päevale arvates kohtumääruse kättesaamisest.

  1. KOHTU SEISUKOHT 3.
  2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2 Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kohtuistungil ja kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kolmele päevale.

3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.