Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1380 Haldusasi R.K.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti krimin

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. R.K. (kaebaja) esitas 04.04.2017 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuurile 04.04.2017 kuriteoavalduse.
2. Põhja prefektuur jättis 04.04.2017 teatega kriminaalmenetluse alustamata, sest puudus vajalik alus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 191 lg 1 p 1 järgi. Kuna kaebaja avaldusest ei selgunud ühtegi viidet, et keegi oleks teda jälginud või tema kohta mingeid andmeid kogunud, puudub tegu ja karistusseadustiku §-s 137 sätestatud objektiivne koosseis, mistõttu puudub võimalus kriminaalmenetluse alustamiseks.
3. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 03.05.2018 määrusega kaebaja 27.04.2018 kaebuse Põhja prefektuuri 04.04.2017 teate peale rahuldamata, sest see oli esitatud 10-päevast kaebetähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamist õigustavaid asjaolusid ei ole välja toodud. Põhja prefektuuri 04.04.2017 teatise lõpus on märgitud selle vaidlustamise kord. Isikul on õigus vaidlustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrust 10 päeva jooksul Riigiprokuratuuris.
4. Kaebaja esitas 11.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Eesti politsei on ringkaitses. Kaebaja andis politseile kurjategijate andmed ja palus nad üle kuulata, kuid seda ei tehtud. Kaebaja korterisse xxxxxxxxx on mitu korda sisse murtud. Politsei ei võta midagi ette. Kaebajat kuulatakse ööpäevaringselt pealt. Politsei ja prokuratuur soovivad pealtkuulamise lõpetada, kuid kaebaja seda ei luba, sest vastupidisel juhul ta petaks politseid. 3-18-1380 KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib vaidlustada PPA tegevust 04.04.2017 kuriteoteate menetlemisel. 6.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kriminaalmenetlus ja sellest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid selliste vaidluste lahendamiseks on ettenähtud teistsugune menetluskord. Kriminaalmenetlust, sh menetluse alustamist ja alustamata jätmise vaidlustamist reguleerib ammendavalt KrMS (KrMS § 1 lg 1, § 193, § 207, § 208). Neist sätetest nähtub, et kannatanu võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse prokuratuurile. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata, on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Kui ka Riigiprokuratuur on jätnud kaebuse rahuldamata, võib pöörduda kaebusega ringkonnakohtu poole.
2. KrMS § 207 lg-st 3 ja § 208 lg-st 1 nähtuvalt saab prokuratuurile ja Riigiprokuratuurile esitada kaebuse 10 päeva jooksul ning ringkonnakohtule 1 kuu jooksul vaidlustatava otsuse kättesaamisest. Kui kaebaja on nimetatud kaebetähtaja mööda lasknud ja seeläbi minetanud õiguse kaebuse esitamiseks, ei anna see veel talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole ega muuda halduskohut pädevaks kohtuks asja lahendama.
3. Kuna kaebaja esitatud kaebuse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada.

10.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebajale tema tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2