ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 121 lg 2 p 1 alusel. Riigi eriplaneeringu menetlemine ja selle menetluse käigus menetlustoimingute tegemine ei riku mingil moel kaebaja õigusi ega kahjusta kaebaja huve ega keskkonda.
lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale kaebuse esitada, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vaidlustatud korraldusega alustatud riigi eriplaneeringu menetlemisel tehtavatel menetlustoimingutel ei ole sellist iseloomu. Kaebaja huve võib kahjustada keskkonnakaitse osas ebaotstarbeka planeeringu kehtestamine, mitte selle menetlus. Keskkonnaorganisatsiooni huvi ja kaebeõigus saavad seonduda selliste otsuste ja tegevustega, mis võivad vahetult keskkonda kahjulikult mõjutada. Riigi eriplaneeringu menetluse käigus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei tehta selliseid toiminguid, mis saaksid keskkonda kahjustada. Eriplaneeringu menetlemine ei takista kaebajal ka oma muude subjektiivsete õiguste teostamist ning menetlustoimingute tegemisest ei tulene kaebajale ka mingisugust talumiskohustust. Keskkonnaorganisatsioon ei saa nõuda menetluse keelamist selleks, et vältida menetluse käigus tehtava otsuse hilisema vaidlustamise vajadust. Menetluse keelamise nõue oleks lubatav eeskätt juhul, kui menetlustoimingutel võiks olla mingisugune selline keskkonnamõju, mille vältimine on vastava keskkonnaorganisatsiooni eesmärk. Praegusel juhul sellist mõju ei ole. Isegi kui kaebajal peaks olema õigus, et riigi eriplaneeringu algatamisel on tehtud olulisi menetlusvigu, ei saa kaebaja õigusi või huve kahjustada pelgalt akti või toimingu objektiivne õigusvastasus. Planeerimismenetluse tulemusena mingisuguse planeeringu kehtestamine ei ole vältimatu. Samuti ei ole vältimatu, et planeeringu kehtestamisel valitakse lahendus, mis kahjustab keskkonnaorganisatsiooni huve. Menetlustoimingu vaidlustamise eelduseks peab olema selle vahetu ja otsene mõju kaebaja õigustele või huvidele. Käesoleval juhul ei kahjusta menetlemine kaebaja õigusi ega keskkonda ning vältimatuks ei saa ka pidada kaebaja õigusi või huve kahjustava lõpliku haldusakti andmist. Kaebaja saab realiseerida oma huve läbi asjas tehtava lõpliku haldusakti vaidlustamise. Kuna kaebus kuulub tagastamisele ja on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi keskkonnale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. MTÜ Emajõe Kaitseks esitas 02.11.2017 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 määruse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Olukorras, kus riigi eriplaneeringu menetluse algatamiseks puudus vajadus, kuid otsustati siiski selle, mitte detailplaneeringu menetluse kasuks, on planeeringu kehtestamine antud ekslikult vale haldusorgani pädevusse ning menetlus saab lõppeda üksnes haldusakti andmisega selleks mitte pädeva isiku poolt. Kaebaja oleks seetõttu sunnitud panustama oma aega ja raha eesmärgipäratusse menetlusse. Edasine menetlustoimingute tegemine rikub mh kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata lõplikust haldusaktist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt õigusvastane ja tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Ebapädeva 2
lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Sisulise õigusliku hinnangu andmine küsimustele, kas valitud oli õige planeeringu liik ning kas vastustaja tegi asukoha eelvaliku enne planeeringu algatamist, eeldab keerukate õiguslike küsimuste analüüsimist, mis ei saa olla selged ilma kahtluseta. 5. Vabariigi Valitsus palub 17.11.2017 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTÜ Emajõe Kaitseks on kohtusse pöördunud avaliku huvi kaitseks. Pelgalt planeerimismenetluse algatamine ei too veel endaga kaasa õigusvastaseid keskkonnahäiringuid. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse sisuks ei saa olla üldine õiguslik järelevalve halduse tegevuse õiguspärasuse üle, samuti mitte kaebuse esitamine teiste isikute, sh kohalike omavalitsuste või üksikisikute kaitseks. Vaidlustatud korralduse seletuskirjas on ammendavalt analüüsitud mh riigi eriplaneeringu kui planeeringuliigi sobivust puidurafineerimise tehase kavandamiseks. Alusetu on kaebaja väide, et planeeringu algatamine on õigusvastane, kuna asukoha eelvalik viidi läbi enne planeeringu algatamist. PlanS § 27 lg 2 järgi koostatakse riigi eriplaneering riigi territooriumi või selle osa kohta. Järelikult ei pea riigi eriplaneeringu koostamisel kaaluma ehitisele sobivaimat asukohta kogu riigi territooriumil ning planeeringumenetluse ökonoomia seisukohast võib planeeringu koostada ka väiksemale territooriumile. Kuna riigi eriplaneeringu menetluses toimub laiaulatuslik kaasamine ja koostöö, on ebaotstarbekas menetleda planeeringut piirkondades, kuhu ehitise rajamise suhtes huvi ei tunta. Planeeringuprotsessi asutakse läbi viima, selgitamaks välja, kas, millises asukohas ja millistel tingimustel on tegevuse elluviimine võimalik. Kuna riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik ka keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (PlanS § 27 lg 6), hinnatakse planeeringuprotsessi käigus ka kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Planeerimismenetluse eesmärgiks on selgitada välja, kas planeeringuga kavandatava tegevusega kaasneb kaebaja viidatud keskkonnakahju 3
Isegi juhul, kui eriplaneeringu algatamine lugeda õigusvastaseks, ei ole äratuntav, kuidas toob planeeringu menetlemine riigi eriplaneeringuna vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Ei nähtu, et tehase asukoha valimisel riigi eriplaneeringu menetluses oleks keskkonnakaitseliste küsimustega arvestamine tagatud vähemal määral kui maakonna-, üld- või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses. Riigi eriplaneeringu menetlusse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused ja muud isikud, kes on selleks soovi avaldanud. Kaebajal on võimalik menetluse käigus esitada arvamusi ning vaidlustada planeeringu menetluse erinevates etappides tehtavaid otsustusi, kui need võivad kaasa tuua lõpliku haldusakti õigusvastasuse ja rikkuda seeläbi kaebaja õigusi. Antud juhul pole tegemist olukorraga, kus oleks ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine ei ole mingil juhul võimalik. Vastuseis puidurafineerimistehase rajamisele ei välista eriplaneeringu algatamist ega muuda vastavat otsust õigusvastaseks. Eriplaneeringu algatamisega ei kaasne tingimata eriplaneeringu kehtestamist või tehase ehitamist. Kaebajal on võimalik vaidlustada eriplaneeringu kehtestamise otsust. Menetlustoimingu vaidlustamise eeldused pole seega täidetud. 8. Kuna kaebuse tagastamine on õiguspärane ning eriplaneeringu algatamine ei riku kaebaja õigusi ega avalikke huve, jättis halduskohus põhjendatult rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.