Obsah (5)

§ 424§ 65§ 68§ 56§ 57

1-18-5010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2018.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5010 (18270000181) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuis

§ 424

lg 1 järgi isikukood: 36609190331; elukoht: xxxxxxxxx mnt xxxxx, Rapla; EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; varem karistatud kriminaalkorras 7-l korral. Kahtlustatavana kinnipeetud 16.05.2018.a. Tõkend, vahistamine, kohaldatud 17.05.2018.a. Kaitsja Eve Jundas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ain Kuusmann

§ 424lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 16.05.2018.a.

1. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 1-18-5010
2. KrMS § 175 lg 1 p 3, p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Ain Kuusmannilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1020 eurot, s.o tasu riigi õigusabi eest 270 eurot ja sundraha 750 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu 12.07.2018.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Ain Kuusmanni süüdistatakse selles, et tema, juhtis 16.05.2018 kella 08:20 ajal Rapla linnas Mahlamäe tn 6 juures suunaga Tallinna mnt poole alkoholijoobes olles (alkoholijoove 0,83 mg/l, mis mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0057) registreerimata mootorsõidukit mopeedi L1E JMSTAR Spray (mootori mudel 139 QMB, võimsusega 2 kW, kiiruse piiranguga 45 km/h). Oma teoga rikkus Ain Kuusmann liiklusseaduse §-de 69 lg 1; lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Ain Kuusmann toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör palus kohtulike vaidluste käigus Ain Kuusmann süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning taotles tema karistamist ühe aasta ja kuue kuulise reaalse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendades kuulub kandmisele üks aasta vangistust ning moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 12.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kümne kuu võrra, liitkaristuseks mõista üks aasta ja kümme kuud vangistust. Kaitsja palus kohtul leida võimalus mõista Ain Kuusmannile karistus, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. Süüdistatav Ain Kuusmann tunnistas toimepandut, oli nõus karistust kandma ning palus kohtul anda viimane võimalus ennast näidata ja tõestada. 2 1-18-5010 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides. Kõik menetlusosalised olid nõus, et kogutud tõendid on kogutud vastavalt seadusele ning võib võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Seega on need tõendid lubatavad ning tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud järgmiste tõenditega kogumis on tõendatud Ain Kuusmanni süü

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Süüdistatav Ain Kuusmann soovis kohtuistungil ütlusi anda. Ta tunnistas ennast süüdi ning selgitas, et hakkas eelmisel päeval õlut jooma, seda ei olnud palju, kuid maksa olukord ei ole hea, mistõttu alkohol toimis suhteliselt ruttu. Järgmisel hommikul sõitis Maximasse ja ta peeti Mahlamäe 6 juures kinni. Selgitab, et joove tekkis eelmisel päeval joodud õllest ning tunnistab, et tema probleemiks on olnud alkohol ning ta on selle tõttu teinud valesid otsuseid. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja mõõtetulemuste väljatrükk /tl 4-5/ tõendab, et Ain Kuusmannil oli 16.05.2018.a kella 08:20 ajal Raplas Mahlamäe tn 6 juures mootorsõidukit juhtides alkoholijoove vähemalt 0,83 mg/l. Alkoholijoove tuvastati väljapuhutavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0057ajavahemikul 9:35 kuni 9:

1. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 7/ tõendab, et alkoholijoobes Ain Kuusmann kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 16.05.2018 kell 8.
2. Tunnistaja ML ülekuulamise protokoll /tl 11-12/, millest nähtuvalt märkas tunnistaja 16.05.2018.a. liiklusjärelevalvet teostades kell 08:15 Raplas Mahlamäe ja Koidu tänavate ristmikul sõiduteele liikumas registreerimismärgita oranži mopeedi. Paarimees lülitas sisse patrullsõiduki vilkuri ja andis sellega peatumismärguande. Juht sõitis mopeediga Mahlamäe tn 6 asuvasse parklasse läbisõidutõkete vahelt läbi ning peatus alles siis, kui paarimees jooksis mopeedile järele ja haaras juhil jopest. Oli näha, et juhil esinesid alkoholijoobe tunnused, ta silmad läikisid ning tunda oli tugevat alkoholi lõhna. Paarimees kontrollis indikaatorvahendiga juhi joovet, indikaatorvahend näitas joovet 0,86 mg/l. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest, et Ain Kuusmann püüdis politsei eest ära sõita, et vältida kinnipidamist ning alkoholijoobe tuvastamist. Samuti viitavad tunnistaja ütlused sellele, et süüdistatava joove ei saanud tekkida eelmisel õhtul joodud mõnest õllest /silmad läikisid ning tunda oli tugevat alkoholi lõhna /. Asitõendi vaatlusprotokoll ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli akt /tl 14-17 ja tl 25/, millest nähtuvad mopeedi L1E JMSTAR Spray tehnilised andmed, tõendab asjaolu, et mopeed, mida Ain Kuusmann juhtis alkoholijoobes, on mootorsõiduk liiklusseaduse § 2 p 42 kohaselt. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 9-10/, millest nähtuvalt peeti Ain Kuusmann kinni kahtlustatavana

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 16.05.2018 kell 9.38.

Kohtumäärus /tl 36-39/, millest nähtuvalt kohaldati Ain Kuusmanni suhtes tõkend vahistamine 17.05.

1. Karistusregistri andmed ja koopia kohtuotsusest /tl 41- 53/, tõendavad asjaolu, et Ain Kuusmann pani uue kuriteo toime katseajal vahetult pärast vangistusest vabanemist. Samuti asjaolu, et Ain Kuusmann rikkus alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides temale Pärnu 3 1-18-5010 Maakohtu 12.02.
2. a otsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal. Karistus Ain Kuusmanni teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, ta oli teadlik oma alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, pani süüdistatav kuriteo toime tahtlikult. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-52-13 p 19). Süüdistatavale

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokurör taotles Ain Kuusmanni karistamist ühe aasta ja kuu kuulise vangistusega, s.o sanktsiooni keskmises määras, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu hinnangul on prokuröri taotletud karistusliik Ain Kuusmanni süüd ja isikut arvestades põhjendatud. Ain Kuusmann on varem korduvalt karistatud ning ta pani uue kuriteo toime katse ajal, vahetult pärast vangistusest vabanemist ning kohtu hinnangul ei täida kergem karistusliik karistuse eesmärke, s.o võimalust mõjutada Ain Kuusmanni edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates Ain Kuusmanni teosüüd temale

§ 424

lg 1 järgi etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et temal tuvastatud alkoholijoobe suurust arvesse võttes ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise asjaolusid arvestades on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem. Ain Kuusmanni süüd kergendavaks asjaoluks on vastavalt

§ 57lg- le 3 kahetsus.

Süüd raskendavad asjaolud puuduvad. puhtsüdamlik Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et Ain Kuusmanni suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada, kui mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et

§ 424lg 1 järgi tuleb mõista karistuseks kuus kuud vangistust, lühimenetlusest tingituna vähendab kohus Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks neli kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.02.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kümne kuu võrra ning mõistab liitkaristuseks ühe aasta ja kaks kuud vangistust. Arvestades, et kuritegu on toime pandud katseajal, vahetult pärast vangistusest vabanemist ei pea kohus võimalikuks jätta karistust tingimisi kohaldamata või asendada üldkasuliku tööga. 4 1-18-5010 Kuritegu toime pannes rikkus Ain Kuusmann ühtlasi temale Pärnu Maakohtu 12.02.2018. a otsusega pandud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi ning kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades, käesoleval juhul tagada vaid reaalne vangistus.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks Ain Kuusmanni kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 16.05.2018.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ning sundraha. Seega tuleb Ain Kuusmannilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista määratud kaitsjale määratud tasu 270 eurot ja sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 750 eurot, kokku 1020 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste 5