2-18-4492/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4492 Tsiviilasi XXXi hagi XXXi vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja XXX (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
2. mai 2018 RESOLUTSIOON
3. Lahutada XXXi ja XXXi abielu, mis on registreeritud
4. mail 2015 Tallinnas.
5. Taastada XXXi abielueelne perekonnanimi XXX. XXXi nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist XXX.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, eposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 23.03.2018 hagi XXXi vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 07.05.2015 Tallinnas. Abielusuhted on lõppenud pöördumatult augustis
7. Kostja on hageja suhtes kasutanud korduvalt vaimset ja füüsilist vägivalda. Kostjat on hageja suhtes toime 2-18-4492 pandud süütegude eest karistatud korduvalt kriminaalkorras. Kostjale on kohaldatud ka lähenemiskeeldu hageja suhtes. Hageja ei pea võimalikuks abielulisi suhteid taastada, muu hulgas kostja poolt hageja vastu toime pandud süütegude tõttu. Hageja soovib taastada abielueelse perenime XXX. Kostja vastuväited Kostja kinnitas kohtule ärakuulamisel, et ei vaidle nõudele vastu. Vaidleb vastu vaid taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Kostja hinnangul võiks esineda võimalus leppimiseks, kui hageja oma elus mõned olulised korrektuurid teeb. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 07.05.2015 (tl 4). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes kinnitas kohtule telefoni teel, et on abielu lahutamisega nõus, kuna abieluline kooselu on poolte vahel lõppenud ning huvi kooselu taastamiseks puudub. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande (abielutunnistuse) kohaselt oli XXXi perekonnanimeks enne abiellumist XXX. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas TsMS § 164 lg-s 2 toodud asjaolusid. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2