Obsah (6)

§ 62§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7891 Tsiviilasi BC 28 OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse

§ 62lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli BC 28 OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning XXX vastuhagi BC 28 OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 07.07.2017 otsusega hagi, jättis vastuhagi rahuldamata ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.12.2017 otsusega Harju Maakohtu 07.07.2017 kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Riigikohus ei võtnud 14.05.2018 kohtumäärusega kassatsioonikaebust menetlusse. Kohtuotsused jõustusid 14.05.

1. Hagiavalduses on hageja palunud jätta menetluskulud täies ulatuses kosta kanda, pannes kostjale kohustuse tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 02.05.2017 esitas hageja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja märgib, et on kandnud menetluskulusid kokku summas 7235 eurot, s.h riigilõiv hagilt 3 400 eurot ning õigusabitasu 3835 eurot. 04.10.2017 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja märgib, et on apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 1458 eurot (käibemaksuga). Kostja on 30.10.2017 esitanud seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja leiab, et hageja töötundide hulk on ülepaisutatud ning hageja tunnitasu määr on põhjendamatult kõrge. Kohtu põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustanud Harju Maakohtu 07.07.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2017 otsuses, mis jõustusid 14.05.2018. Hageja on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirjad. Kohus on andnud kostjale võimaluse esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus hindab hageja menetluskulusid: 2 3.1 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud järgnevaid menetluskulusid: 1) riigilõiv hagilt 3 400 eurot; 2) õigusabitasu 5303 eurot, mis koosneb järgnevatest teenustest: - Suhtlemine kliendiga, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine 12 tundi; - Kostja 04.07.2016 seisukohtadega tutvumine ja 29.11.2016 seisukoha koostamine, 8,5 tundi; - Kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine, 1 tund; - Kostja vastuhagi analüüs ja vastuse koostamine, 6 tundi; - Kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine, 2 tundi; - Harju Maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine, 9 tundi. Hageja kantud riigilõiv 3.2 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot (tasutud 13.05.2016). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuludena riigilõivu 3400 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus 3.3 Hageja väljatoodud kulu - Suhtlemine kliendiga, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine 12 tundi - on kohtu hinnangul põhjendatud 12 tunni ulatuses. Hageja esitas 19.05.2016 hagiavalduse (kd I lk 1-9) koos 9 lisaga. Kohus lähtudes menetlusdokumendi sisust ja mahust on seisukohal, et 12 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks. Kohus on seisukohal, et esmase dokumendi koostamine kohtule (käesoleval juhul hagiavaldus) võib olla menetluses ajakulukam. Samuti ei saa ebavajalikuks kuluks pidada suhtlust kliendiga. 3.4 Hageja väljatoodud kulu- Kostja 04.07.2016 seisukohtadega tutvumine ja 29.11.2016 seisukoha koostamine, 8,5 tundi - on kohtu hinnangul põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kostja esitas 04.07.2016 vastuse hagiavaldusele (kd I lk 77-80). Hageja esitas 29.11.2016 omapoolse seisukoha kostja vastusele (kd I lk 118-122). Kostja seisukohtadega tutvumist ei saa pidada ebavajalikuks, kuna menetlusosalisel tuleb olla kursis vastaspoole menetlusdokumentidega. Arvestades esitatud dokumentide sisuga ja tsiviilasja keerukusega (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama tsiviilasjaga) loeb kohus mõistlikuks ajakuluks kostja seisukohaga tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks kokku 5 tundi. 3.5 Hageja väljatoodud kulu - Kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine, 1 tund - on kohtu hinnangul kokku põhjendatud 1 tunni ulatuses. 08.12.2016 kohtuistung toimus kell 15.00 kuni 15.10 (kd I lk 161). Kohus selgitab, et istungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik. Arvestades ettevalmistamise vajalikkusega ja istungi kestvusega on nimetatud teenuste põhjendatud ning usutavaks ajakuluks 1 tund. 3.6 Hageja väljatoodud kulu - Kostja vastuhagi analüüs ja vastuse koostamine, 6 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kostja esitas 07.12.2016 vastuhagi, mida täiendas 17.01.2017 (kd I lk 136-141, 168). Hageja esitas 23.03.2017 seisukoha vastuhagile (kd II lk 38-39). Kohus, lähtudes menetlusdokumentide sisust, leiab et 3 vastuhagi analüüsimise mõistlikuks ajakuluks on 1 tund ning vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. 3.7 Hageja väljatoodud kulu - Kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine, 2 tundi – on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. 02.05.2017 kohtuistung toimus kell 11.00 kuni 11.45 (kd II lk 55-57). Arvestades asjaolu, et hageja esindaja on varasemalt põhjalikult analüüsinud erinevaid menetlusdokumente ja esitanud seisukohtasid, asub kohus seisukohale, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. 3.8 Hageja väljatoodud kulu - Harju Maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine, 9 tundi - on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Kostja esitas 06.08.2017 apellatsioonkaebuse (kd II lk 93-102), millele hageja esitas 04.10.2017 omapoolsed seisukohad (kd II lk 126-129) Otsuse analüüsimist ning apellatsioonkaebusega tutvumist ei saa pidada ebavajalikuks kuluks. Samas ei ole kohtu hinnangul tegemist ajakuluka teenusega. Kohus, arvestades menetluse käiku, esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlusosalised on varasemalt menetluse sisuga kursis, leiab et hageja välja toodud ajakulu on vajalik ja põhjendatud 6 tunni ulatuses. 3.9 Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 29 tundi, sh maakohtus 23 tundi ning ringkonnakohtus 6 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli maakohtus 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 135 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasud mõistlikud ja põhjendatud ning ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et: Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
8. novembri
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
10. detsembri
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
12. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 3800 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kohtule 23.05.2018 e-kirjas kinnitanud, et palub hüvitada käibemaksuta summad, kuna hageja on käibemaksukohustuslane.
13. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et BC 28 OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning XXXilt tuleb välja mõista menetluskulud summas 7 200 eurot (s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 3400 eurot ning esindaja tasu 3800 eurot).

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse hagiavalduses kohtule esitanud. 4 Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7200 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta 5.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 6.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5