← Eesti

2-17-18232/10

Obsah (6)§ 62§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18232 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Talot hagi OSAÜHING Se

§ 62lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi Talot hagi OSAÜHING Seydam vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 28.02.2018 tagaseljaotsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tagaseljaotsus jõustus 17.04.

  1. 25.04.2018 esitas hageja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja märgib, et on kandnud menetluskulusid kokku summas 1990 eurot, s.h riigilõiv hagilt 1000 eurot ning õigusabitasu 990 eurot. Hageja palub määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus lähtuvalt menetluskulude nimekirjast ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus on menetluskulude nimekirja kostjale kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja seisukohta menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustanud Harju Maakohtu 28.02.2018 otsuses, mis jõustus 17.04.2018. Hageja on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kohus on andnud kostjale võimaluse esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3. Kohus hindab hageja menetluskulusid: 3.1 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud järgnevaid menetluskulusid: 1) riigilõiv hagilt 1000 eurot; 2) õigusabitasu 990 eurot, mis koosneb järgnevatest teenustest: - Kliendi poolt edastatud dokumentidega tutvumine ja analüüs, 2,5 tundi; - Hagiavalduse koostamine, 6,5 tundi. 2 Hageja kantud riigilõiv 3.2 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot (tasutud 14.11.2017). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuludena riigilõivu 1000 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus 3.3 Hageja väljatoodud kulu - Kliendi poolt edastatud dokumentidega tutvumine ja analüüs, 2,5 tundi - on kohtu hinnangul põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Õigusliku positsiooni väljaselgitamine ning kujundamine hagiavalduse esitamiseks on vajalik ja põhjendatud tegevus. 3.4 Hageja väljatoodud kulu - Hagiavalduse koostamine, 6,5 tundi - on kohtu hinnangul põhjendatud 3,5 tunni ulatuses. Hageja on 05.12.2017 esitanud kohtule hagiavalduse koos 5 lisaga (hagi tl 1-3). Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga (ning asjaoluga, et tegemist ei olnud keskmiselt keerukama tsiviilasjaga) on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise mõistlik ajakulu 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et 3,5 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks ning kohus arvestab ka hageja varasemalt kulunud aega dokumentidega tutvumiseks ja asjakohaste tõendite analüüsimiseks. 3.5 Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 6 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 110 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 660 eurot (ilma käibemaksuta). Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et Aktsiaselts Talot menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning OSAÜHINGULT Seydam tuleb välja mõista menetluskulud summas 1 660 eurot (s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1000 eurot ning esindaja tasu 660 eurot). 4.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 660 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta 5.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 6.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.