← Eesti

2-17-14237/31

Obsah (7)§ 142§ 146§ 147§ 158§ 75§ 163§ 168

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.05.2018, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 142 lg 1 alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.

  1. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 133 lg 1 kohaselt, kui ehitis või selle osa, mis on panditud § 132
  2. ja
  3. lõike kohaselt või enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist kommertspandi või käsipandina, muutub maa oluliseks osaks, on pandipidajal õigus esitada notariaalselt 2

(6)kinnitatud avaldus pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina, alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; kui pandipidaja ja pantija soovivad pandilepingu tingimusi muuta, sõlmitakse pandiõiguse ümberregistreerimiseks asjaõigusleping; asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade suhtes võib pandipidaja nõuda pandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale. 03.07.2002 kehtinud redaktsioonis AÕSRS § 132 lg 2 kohaselt võib kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni ehitist või selle mõttelist osa pantida valdust üle andmata; pandile kohaldatakse paragrahvi
  1. lõikes sätestatud pandiõiguse sätteid. 03.07.2002 kehtinud redaktsioonis AÕSRS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt jääb enne
  2. aasta
  3. detsembrit Eesti NSV tsiviilkoodeksi §-de 196-205 või Eesti Vabariigi pangaseaduse (ENSV Teataja 1989, 41, 647; RT 1990, 2, 36; 1991, 16, 222; 1992, 31, 411; RT I 1993, 28, 498; 72/73, 1021; 1995, 4, 36) § 42 alusel tekkinud pandiõiguse korral, kus pandieseme valdus ei ole pandilepingu kohaselt üle läinud pandipidajale, panditud asi pantija valdusesse ja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduse § 276
  4. lõiget, § 277-280, 283-285, § 286 punkti 1, § 289 3.,
  5. ja
  6. lõiget, § 291, 304,
  7. 7.

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul; pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 146

lg 5 kohaselt on kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat.

§ 147

kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 8.

§ 158

kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega; nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

§ 75

lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma; kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

§ 163

kohaselt peatub aegumine, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta; aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju.

§ 168

kohaselt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka; nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. 9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool 3

(6)hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
  1. Puudub vaidlus asjaolus, et ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.07.2002 (tl 2, 39). Hageja nõue kinnisasja omaniku vastu nõusoleku andmiseks pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina muutus sissenõutavaks 03.07.2002, millisest ajahetkest oli hagejal õigus nõuda kinnisasja omanikult nõusoleku andmist.
  2. Kinnisasja omandamist kostja poolt 06.05.2013 ei saa pidada nõude aegumistähtaja alguseks. Kohustus anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina läks eelmiselt omanikult kostjale üle lahutamatult koos omandiõiguse üleminekuga. Käesoleva pandiõigusest tuleneva nõude aegumist ei mõjuta asja omaniku vahetumine, kui asi on õigusjärgluse tõttu sattunud teisi isiku omandisse (analoogselt

§-ga 156). Käesolev nõue ei ole suunatud konkreetse isiku vastu isiklikult, vaid asja igakordse omaniku vastu. Ka õiguskirjanduses on märgitud, et eriõigusjärglus ei mõjuta nõude aegumist („Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ 2010, § 156, lk 497, p 3.1) ega nõuet (§ 142, lk 444, p 3.3.8.2) (vrd Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-57-08, p 12). Samuti tuleb enne kostja poolt asja omandamist kulgenud aeg lugeda käesoleva nõude aegumistähtaja hulka põhjusel, et AÕSRS § 133 lg 4 teise lause järgi ei kohaldata käesoleva asjaõigusliku nõude aegumise vastuväitele AÕS § 351 lõikes 1 sätestatud piirangut.

  1. Hageja väide, mille kohaselt eelmine omanik ja kostja 29.04.2013 müügilepingu punktides 1.5, 2.3 ja eelkõige 2.7 tehtud avaldustega tunnustasid nõuet, on põhjendamatu. 12.
  2. 29.04.2013 müügilepinguga (tl 9-13) on tõendatud järgmised asjaolud. Lepingu punkti 1 „Lepingu ese, kinnistusraamatu seis ja osapoolte kinnitused“ all punktis 1.5 on märgitud, et lepingu eseme reaalosaks oleva eluruumi suhtes nähtub riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist kehtiv pandileping (02.09.1999 reg nr XXX) XXX (isikukood XXX) kasuks ning ei nähtu muid kehtivaid pante, areste ega muid kolmandate isikute õigusi. Lepingu punktis 2.3 on märgitud, et ostuhinnast 25 000 eurot kohustub kostja tasuma XXX poolt nimetatavale kontole krediidiasutuses hiljemalt 4 kuu jooksul, arvates punktis 1.5 nimetatud pandiõiguse kustutamisest. Lepingu punktis 2.7 on XXX ja kostja kokku leppinud, et lepingu eseme suhtes kehtiv lepingu punktis 1.5 nimetatud pandiõigus jääb lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast lepingu sõlmimist ja kostja kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse, kuid XXX on kohustatud tegema kõik endast oleneva pandiõiguse kustutamiseks hiljemalt 29.04.
  3. 12.
  4. Nimetatud lepingupunktides toodu ei anna alust asuda seisukohale, nagu XXX või kostja oleks avaldanud tahet pandiõiguse hüpoteegina kinnistamise nõuet tunnustada. Hageja ei ole tõendanud XXX ega kostja tahet nõuet tunnustada. Samuti ei anna hageja esile toodud asjaolud ja tõendid alust asuda seisukohale, nagu oleks hagejaga sarnane mõistlik isik pidanud nimetatud lepingupunktides avaldatut samadel asjaoludel mõistma hageja nõude tunnustamisena. Lisaks ei ole nimetatud lepingupunktides märgitud avaldused tehtud hageja kui võlausaldaja suhtes. Nõuet peab tunnustama võlgnik võlausaldaja suhtes, piisav ei ole avalduse tegemine, mis ei ole mõeldud võlausaldajale. Sama seisukohta

§ 158tõlgendamisel on järgitud 4

(6)ka õiguskirjanduses („Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ 2010, § 158, lk 504, p 3.1). 12.
  1. Lepingu punktis 2.7 märgitu, mille kohaselt XXX on kohustatud tegema kõik endast oleneva pandiõiguse kustutamiseks hiljemalt 29.04.2016, ei viita lepingupoolte tahtele kinnistada pandiõigus hüpoteegina või tunnustada sellist kohustust või hageja vastavat nõuet, vaid tahtele eelkõige pandiõiguse lõppemiseks. Lepingu punkti 1.5 märkimisel lepingusse oli poole tahteks eelkõige avaldada lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus tõeseid andmeid. Lepingu punkti 2.3 märkimisel lepingusse oli poole tahteks eelkõige leppida kokku ostuhinna tasumise edasilükkavas tingimuses, arvestades pandiga tagatud nõuet. 12.
  2. Tsiviilasjas nr 2-15-4885 tehtud Harju Maakohtu 10.07.2015 otsus (tl 14-16) ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2016 otsus (tl 18-22) ei sisalda andmeid, mille põhjal oleks võimalik tuvastada nõude tunnustamise osas faktilisi asjaolusid. Sellest, et Tallinna Ringkonnakohus jättis nõude aegumist puudutavad maakohtu põhjendused maakohtu otsusest välja, hindamata maakohtu seisukoha sisulist põhjendatust, ei saa teha ka õiguslikke järeldusi kõrgema astme kohtu sisulise seisukoha kohta käesoleva asja asjaoludel nõude tunnustamise küsimuses. 12.
  3. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, mille kohaselt pandiõiguse hüpoteegina kinnistamiseks nõusoleku andmiseks kohustatud isiku tahe oli 29.04.2013 notariaalaktis tunnustada nõusoleku saamise nõuet, samuti, et hagejaga sarnane mõistlik isik pidi kohustatud isiku avaldust samadel asjaoludel mõistma nõude tunnustamisena (tl 70). Hageja ei esitanud täiendavaid tõendeid. Et 29.04.2013 lepingus lepingupoolte tehtud avaldusi ei saa pidada käesoleva nõude tunnustamiseks, on aegumistähtaeg lõppenud mitu aastat enne käesoleva hagi esitamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas korteriomandi käsutamise keeld ajavahemikus 04.01.2012 kuni 06.05.2013 takistas hagejal

§ 163tähenduses vääramatu jõuna nõuet kohtus selles ajavahemikus maksma panna.

  1. Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, nagu kostja poolt aegumisele tuginemine oleks hea usu põhimõttega vastuolus. 14.
  2. Kostja keeldumine hageja kompromissettepanekust pandiõiguse kustutamiseks samaaegselt müügihinna tasumisega ei tähenda iseenesest, et kostja eesmärgiks on hagejat kahjustada. Asjaolu, et kostja kinnisasja koormav pandiõigus jääb käesoleva nõude aegumisest sõltumata kehtima, ei ole hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingu punktist 2.3 tulenevalt võib XXXl olla kostja vastu 25 000 euro suurune nõue, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Ei saa välistada, et hagejal võib olla õigus nõuda XXXlt rahalise nõude loovutamist hagejale, sõltuvalt nende omavahelistest õigussuhetest. Kostja soov jätta täitmata oma kohustused XXX ees ei kujuta endast aegumise vastuväite kuritarvitamisele kostja poolt. Aegumise vastuväite esitamine võiks olla vastavalt hea usu põhimõttele lubamatu erandjuhul ja koostoimes võlgniku muude toimingutega, mis takistasid võlausaldajal nõuet aegumistähtaja jooksul maksma panna. 5

(6)14.
  1. Võimalus lugeda aegumise vastuväitele tuginemine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja aegumist mitte kohaldada peaks kohtul olema vaid erandina; aegumise välistamiseks ei piisa ainuüksi sellest, kui aegumisele tuginev võlgnik teab, et tema vastu on kehtiv nõue või ei ole nõuet võlausaldaja suhtes varem selgelt eitanud („Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ 2010, § 142, lk 445, p 3.4.4). Aegumisele tuginemine võib olla lubamatu näiteks juhul, kui võlgnik on võlausaldajas oma käitumisega tekitanud arusama tegelikkusest pikemast aegumistähtajast või takistanud võlausaldajal oma nõude maksmapanekut või põhjustanud aegumise oma kohustuste rikkumisega (nt väärinformatsiooni andmisega andmete kohta, mis võlausaldajale on vajalikud oma nõude esitamiseks) (samas). Aegumisele tuginemise keeld hea usu põhimõtte rikkumise tõttu ei ole ajaliselt piiramatu, s.t seeläbi saab võlausaldajale anda üksnes täiendava ausa võimaluse oma nõude maksmapanekuks (samas). 14.
  2. Hageja väide, mille kohaselt kostja eriõiguseellane XXX tegevus takistas pandiõiguse kinnistamist hüpoteegina, ei anna alust jätta aegumist hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata, arvestades hagi esitamise hetkeks möödunud aega. Hageja esile toodud asjaolu kohaselt lõppes käsutuskeeld 06.05.
  3. Hagejal oli piisavalt aega ja võimalust hagi esitamiseks ka juhul, kui XXX tegevus oleks hagi esitamist ajavahemikus 04.01.2012 kuni 06.05.2013 takistanud.
  4. TsMS § 53 lg 4 esimese lause alusel tuleb rahuldada kostja taotlus ja parandada kohtuistungi protokollis kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Selleks teatas kohus istungil 07.05.
  6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
  7. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.