← Eesti

1-18-1296/26

Obsah (5)§ 76§ 75§ 424§ 65§ 50

Kriminaalasi nr 1-18-1296 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 17.09.2018) Kriminaalasja number 1-18-1296

§ 76lg 5 alusel määrata Viktor Jaagusonile katseaeg tähtajaga kuni 10.03.2019.

Kohustada Viktor Jaagusoni täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(4)4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja p 5 alusel määrata Viktor Jaagusonile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) pöörduda ja alluda alkoholismivastasele ravile. Määrus Viktor Jaagusoni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Viktor Jaaguson karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Viktor Jaagusonilt riigituludesse kaitsetasu 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 20 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK), märkides viitenumbriks 99918700017425. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viktor Jaaguson on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1296

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viktor Jaagusonile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3346 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis 26.03.2018 seisuga oli 6 kuud 12 päeva vangistust ning mõisteti Viktor Jaagusonile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud 12 päeva vangistust. Vangistuse algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.03.2018.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Viktor Jaagusonilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.03.2019. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Viktor Jaagusoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Viktor Jaagusoni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning samuti toetas süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega. Viktor Jaaguson avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas esmalt, et kuigi ta on avaldanud vabanemisjärgse elukohana 2

(4)xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd, sooviks ta tegelikult minna elama xxxxxxxxxxxxxxx. See on tema poja elukoht ning ta saaks seal lapselapsi hoida. Kohus selgitas, et selleks, et uut elukohta kontrollida, tuleb kohtuistung edasi lükata. Kuulanud ära kaitsja seisukoha nõustus Viktor Jaaguson, et asub elama varasemalt avaldatud elukohta ja vajadusel muudab seda hiljem. Kinnipeetav selgitas, millega on ta on vanglas tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Süüdimõistetu avaldas, et tema abikaasa on pannud teda kirja alkoholiravile. Ta soovib minna kohe pärast vabanemist. Ta kinnitas, et suudab ausalt käituda ning täidab kõiki kohtu määratud kohustusi. Kaitsja arvas, et Viktor Jaagusoni on võimalik enne tähtaega vabastada. Tema vabastamise tagajärjed on nii temale kui tema perekonnale positiivsed. Tal on elukoht olemas ja hiljem on seda võimalik vahetada kriminaalhooldaja nõusolekul. Oluline on kaitsja arvates Viktor Jaagusoni positiivne käitumine vanglas. Ta on harjunud distsipliiniga. Alkoholiprobleemiga on ta valmis tegelema. Kaitsja palus Viktor Jaaguson vabastada enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Jaaguson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Jaaguson kannab liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel. Esmalt karistati teda Pärnu Maakohtu 15.08.

  1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-6780, seejärel Pärnu Maakohtu 27.04.
  2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3346 ning seejärel Tartu Maakohtu 26.03.
  3. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-
  4. Iga järgnev kuritegu on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Süüdimõistetut on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja vägistamise eest. Käesolevat karistust kannab ta taas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Viktor Jaagusoni selgitustest kohtuistungil võib järeldada, et ta on praeguseks mõistnud, et alkoholi tarvitamise harjumusi tuleb muuta. Pere abiga on ta selleks ka võimaluse leidnud. Kinnipeetava abikaasa edastas kohtule teatise, mille kohaselt on Viktor Jaaguson registreeritud Tartu A-kliinikusse psühhiaatri vastuvõtule. Süüdimõistetu kinnitas, et on valmis alkoholiprobleemiga tegelema ning läheb vastuvõtule kohe pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Vanglas Viktor Jaagusoni taasühiskonnastavatesse tegevustesse ei kaasata. Tema karistusaeg on lühikene ja seetõttu individuaalset täitmiskava ei koostata. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. Viktor Jaagusoni vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht, sissetulek vanaduspensioni näol ning pere toetus, mis võiksid soodustada edasist seaduskuulekat toimetulekut. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Viktor Jaagusoni vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Süüdimõistetu on teinud karistusest vajalikud järeldused ning astunud samme alkoholiprobleemiga tegelemiseks, mis 3

(4)on ka kuritegude toimepanemist soodustanud teguriks. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on varasemalt juba kahel korral olnud kriminaalhooldusel, mis on ebaõnnestunud, leiab kohus, et Viktor Jaagusonile saab anda veel ühe võimaluse karistuse kandmist vabaduses jätkata. Juhul kui ta suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda, on tema väljavaated õiguskuulekaks eluks head. Vabaduses on tal selleks toetav keskkond. Samuti leiab kohus, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut alluma edaspidi ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning hoiduma süütegusid toimepanemast. Tingimisi enne tähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Viktor Jaagusonile määrata katseaeg kuni 10.03.2019.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Kuna praeguseks (alates 17.09.2018) on Viktor Jaagusonil avanenud võimalus vabaneda ka ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, ei pea kohus selle kohaldamist ka vajalikuks. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda ja alluda alkoholismivastasele ravile.

Menetluskulud Viktor Jaagusoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.09.

  1. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 17.09.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 118,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 118,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Viktor Jaagusonilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.