lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Radža Mitrovskis, isikukood: 38206144218; xxxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otsusega
Kandmata vangistus, s.o üks kuu ja 16 päeva jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-de 306, 310, 311, 313, 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Radža Mitrovskis
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, vaid selgitas, et ta sisenes korterisse, kuna talle tundus, et seal on midagi juhtunud, ning enne sisenemist ta koputas kõvasti. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole leidnud tõendamist. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos on leidnud tõendmist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 järgi ning tema karistamist 8-kuulise vangistusega, mida
lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otsusega mõistatud kandmata karistuse, s.o üks kuu ja 16 päeva, võrra. Seega taotles prokurör liitkaristuseks üheksa kuud ja 16 päeva vangistust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.
lg 2 p 1 sätestab, et valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. A. P. selgitas kohtus, et 2016.a septembris elas ta aadressil x, x. Kannatanu oli keldris, kuid keldrisse minnes ta korteri ust ei lukustanud, sest laps ja naine jäid tuppa. Ühel hetkel teatasid naine ja laps, et lähevad vanaema juurde ning kannatanu teadis, et kedagi enam kodus ei ole. Ühel hetkel kuulis A. P., et uks tegi kääks, kuid kuna kannatanu teadis, et kedagi kodus ei ole, siis läks ta 2 1-17-9029 vaatama, mis toimub. Korteri ukse taha jõudes nägi kannatanu, kuidas korterist püüdis väljuda süüdistatav. Seepeale kannatanu sulges korteri ukse väljapoolt ning naaber kutsus politsei. Kannatanu kinnitas, et süüdistataval puudus luba tema korterisse sisenemiseks. 23.09.2016.a patrullilehe (t.l 38-39) kohaselt on A. T. ja V. T. (end. G.) 23.09.2016.a kell 20.46 käinud väljakutsel x, x, kus R. Mitrovskis oli sisenenud korterisse. Süüdistatav võeti kaasa ja viidi politseijaoskonda. 23.09.2016.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (t.l 24-26) nähtub, et süüdistatav on nimetatud kuupäeval kinni peetud kell 20.52 aadressil x, x. Tunnistaja politseiametnik V. T. selgitas kohtus, et 2016.a septembri teises pooles oli väljakutse, kus keegi võõras isik oli sisenenud kellegi korterisse. Sündmuskohale läks tunnistaja koos teise politseiametnik A. T.. Sündmuskohalt võeti kaasa R. Mitrovskis. Samuti tunnistaja politseiametnik A. T. kinnitas, et 2016.a septembris oli väljakutse x tänavale, kuna korteris oli võõras mees. Sündmuskohal keeras kannatanu või politsei ukse lahti ning korterist tuli välja R. Mitrovskis, kes viidi jaoskonda. Tunnistaja A. P. selgitas kohtus, et 23.09.2016.a elas ta aadressil x, x ning vastas korteris elas A.. Ühel hetkel kuulis tunnistaja naabri uksele koputamist ning kui keegi ei vastanud, siis tehti naabri korteri uks lahti. Pärast ukse avamist sisenes korterisse meesterahvas, kelle selja taga vajus korteri uks kinni. Tunnistaja nägi kirjeldatut oma korteri ukse uksesilmast. Enne kui tunnistaja jõudis oma korterist välja, jõudis üles ka naaber, kellele tunnistaja ütles, et võõras mees on tema korteris. Süüdistatav proovis korterist väljuda, mispeale pani A. korteri ukse kinni ning tunnistaja helistas politseisse. Eelviidatud tõenditega on käesolevas kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 23.09.2016.a sisenes R. Mitrovskis x, x asuvasse korterisse, mis oli A. P. elukoht. Samuti on kannatanu ütlustega leidnud kinnitust, et süüdistataval puudus luba x korterisse sisenemiseks. Sellise loa puudumist kinnitab ka kannatanu tegevus pärast seda, kui ta oli süüdistatava oma korterist avastanud, s.t. kannatu sulges ukse ja kohale kutsuti politsei. Süüdistatav selgitas kohtus, et x sattus ta seepärast, et müüs seal Avoni tooteid. Süüdistatava sõnul elasid tal selles majas tuttavad ning ta läks tol korral A. juurde. Korteri ukse taha jõudes süüdistatav koputas ning kuna korteris tuli põles ja uks oli natuke lahti, siis tundus süüdistatavale, et korteris võib olla midagi juhtunud, mistõttu pärast koputamist sisenes süüdistatav korterisse. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on ilmselgelt ennast õigustavad ja ebausaldusväärsed. Nimelt süüdistatav väitis esmalt, et läks kellegi tuttava A. juurde. Samas prokurör avaldas kohtus usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, kus süüdistatav väitis, et läks antud aadressile, sest soovis minna tuttava juurde, kuna oli ta poja sõbrale 10 eurot võlgu. Seega kohtueelses menetluses on süüdistatav väitnud, et sattus antud majja, sest oli kellelegi 10 eurot võlgu, samas kohtus väitis, et läks A. Avoni tooteid müüma. Pärast prokuröripoolset ütluste avaldamist väitis süüdistatav hoopis juba kolmandat versiooni, et ta läks oma rahale järgi. Seega on süüdistatav antud aadressile sattumise osas andnud vastuolulisi ütlusi, esitades selleks kolm versiooni. Kohus leiab, et süüdistatava ütlusi antud aadressile sattumise osas tuleb pidada ebausaldusväärseteks, kuna süüdistatava selgitused on ebajärjepidevad ning pidevalt muutuvad. Seega tuleb süüdistatava ütlused jätta tõendikogumist välja. Nimetatud seisukohta toetab ka asjaolu, et kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud (t.l 42), et ei x, x või x kortermajades ei ela ega ole elanud kedagi A.-nimelist naisterahvast. Seega on ilmselgelt süüdistatava versioonid kellegi A. juurde minemisest või võla järgi või võlga maksma minemisest ennast õigustavad ega vasta tõele. Selliste ütluste eesmärgiks on ilmselgelt soov vabaneda vastutusest. Lisaks on kohus seisukohal, et süüdistataval ei saanud kuidagi tekkida arusaama, et Laeva 3-11 korteris võib olla midagi juhtunud, mis õigustaks korterisse sisenemist. Nimelt naaber A. P. kuulis ja nägi, kuidas süüdistatav korterisse sisenes. Seetõttu ilmselgelt oleks A. P. kuulnud ka seda, kui vastas korteris oleks midagi juhtunud. Samas A. P. ei ole andnud ütlusi selle kohta, et enne süüdistatava sisenemist oleks midagi vastas korteris juhtunud. Seega süüdistatava väide, et ta sisenes, kuna tundus, et midagi oli juhtunud, on ilmselgelt ennast õigustav ja tagantjärele otsitud. Kohtu hinnangul annaks taoline õigustus õiguse igaühel siseneda alati alusetult kellegi eluruumi. 3 1-17-9029 Riigikohus on lahendi 3-1-1-40-12 p-s 11 märkinud, et valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Seega ei ole sissetungimise ebaseaduslikkus
mõttes käsitatav blanketse koosseisutunnusena ega eelda, et igal üksikjuhul tuleks väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidele viidates ära näidata, millise õigusnormiga sissetungimine vastuolus oli (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
MS §-st 91, Politsei- ja piirivalve seaduse §dest 736-738 või AÕS §-st 41. Ka eluruumi sisenemine näiteks suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega on sissetungimine (RKKK III-1/1-3/94). Seega on sissetungimine tihedalt seotud sisenemise ebaseaduslikkusega. Kuigi süüdistatava sõnul oli antud juhul korteri uks enne sisenemist veidi lahti, ei muuda see sisenemist õiguspäraseks. Kannatanu kinnitas, et süüdistataval ei olnud luba tema korterisse sisenemiseks, samuti kinnitab loa puudumist ka kannatanu tegevus sündmuskohal. Lisaks peab iga keskmine mõistlik inimene teadma ja aru saama, et võõrasse korterisse ei ole lubatud siseneda. Käesoleval juhul ei vasta süüdistatava tegevus ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annaks isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli R. Mitrovskise tungimine/sisenemine x, x korterisse, mis oli A. P. eluruum,
Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatava käitumine vastab
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatav sisenes teadlikult võõrasse korterisse. R. Mitrovskis pidi olema täielikult teadlik sellest, et tal puudub igasugune õigus x korterisse sisenemiseks. Seega süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ja teadis, et need saabuvad. Süüdistatav teadis, et tegemist on võõra korteriga, kuid otsustas siiski korterisse siseneda. Võõrasse korterisse sisenemine toimus täiesti teadlikult. Seega süüdistatav soovis ja tahtis siseneda võõrasse eluruumi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist R. Mitrovskise poolt
Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav R. Mitrovskis pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et isikule tuleb karistuseks mõista reaalne vangistust. Isik on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (t.l 27-34). R. Mitrovskisel on viis kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleva kriminaalmenetluse aluseks oleva teo on isik toime pannud Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otsusega määratud katseajal. Isiku suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud tingimisi vangistust, nt osaliselt 02.06.2016.a otsus ja 01.11.2005.a otsus. Samuti on isiku suhtes ka varasemalt kohaldatud juba reaalset vangistust, nt osaliselt 02.06.2016.a otsusega ning 4 1-17-9029 14.05.2015.a ja 02.06.2008.a otsustega. Eelnev näitab selgelt, et R. Mitrovskise puhul ei ole võimalik kergemate karistustega saavutada karistuse eesmärki. Ka ilmselgelt puuduks süüdistataval näiteks rahalise karistuse puhul vahendid (t.l 40-41) selle tasumiseks. Süüdistatava karistamise kergemaliigilise karistusega kui vangistusega välistab seega eeskätt eripreventiivne prognoos. Isik on oma jätkuva kuritegeliku käitumisega näidanud, et tema puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada karistuse kandmisega vabaduses. Isikule on varasemalt kohaldatud nii tingimisi kui ka reaalset vangistust, vaatamata sellele on isik jätkanud uute kuritegude toime panemist. Seega on süüdistatavale ainuvõimalik karistuseks kohaldada reaalset vangistust. Kohus leiab, et R. Mitrovskise süüd tuleb pidada väikeseks. Käesoleval juhul ei pannud süüdistatav sissetungimist toime n.-ö. klassikaliselt sissemurdmisega, nt ukse luku lahti muukimine vms. Süüdistatav üksnes astus sisse lukustamata uksest. Arvestades isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, siis kohtu hinnangul on kohaseks karistuseks antud kuriteo eest kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusest kantuks arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.0925.09 (t.l 24-26), s.o kolm päeva. Seega kandmisele kuulub kaks kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel tuleb käesolevas asjas mõistetavat karistust suurendada Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o üks kuu ja 16 päeva vangistust, võrra. Seega liitkaristuseks tuleb mõista neli kuud ja 13 päeva vangistust. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. R. Mitrovskisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 144 eurot (t.l 12-14)+216 eurot (t.l 17-18)+24 eurot (t.l 44-46)+210 eurot (t.l 58-59)+120 eurot (t.l 71-72)=714 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega.
lg 2 p 1 sätestatud kuritegu on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb R. Mitrovskiselt välja mõista ka sundraha 750 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub R. Mitrovskiselt riigi kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 714+750=1464 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Avalik-õiguslikku nõudeavaldust või tsiviilhagi ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.