Obsah (10)

§ 327§ 407§ 413§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 150

2-18-3317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.08.2018, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3317 Tsiviilasi N

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Nauvitsman OÜ esitas 02.03.2018 Tartu Maakohtule hagi OÜ CoinFlip vastu võlgnevuse nõudes. Hagiga koos esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. 05.03.
2. a määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna seadis kohus OÜ-le CoinFlip kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 17 029 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 05.03.
3. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks

§ 327lg 3 alusel 12.06.2018.

a, kuid hageja pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 413

lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud nõude kostja vastu Agriland OÜ-lt. Agriland OÜ ja kostja sõlmisid 31.05.

1. a masina rendilepingu. Kostja kohustus tasuma renti 20€/h + KM. Agriland OÜ esitas 28.08.
2. a kostjale rendiarve summas 12 240 eurot. Kuna kostja tekitas masina kasutamisel sellele kahju, siis vastavalt lepingule pidi ta masina remondikulud hüvitama. Agriland OÜ ja kostja sõlmisid vara üleandmise akti, milles märkisid masinal esinevad puudused. Agriland OÜ esitas 20.09.
3. a kostjale remondiarve summas 1540,80 eurot. Kostja ei ole siiani kumbagi arvet tasunud. Hageja ning Agriland OÜ on korduvalt pöördunud nõuetega kostja poole. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 13 780,80 eurot, viivist 3208,53 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot ning jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 2 2-18-3317 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt lepingujärgset viivist 0,15% päevas. Hageja on viivist arvestanud kuni 02.03.2018 summas 3208,53 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 03.03.2018 kuni 03.08.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 465,15 eurot (8%/365x13780,8€x154p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 3673,68 eurot (3208,53+465,15). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 13 780,80 eurolt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 17 494,48 eurot, millest 13 780,80 eurot moodustab põhivõlg, 3673,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 900 eurot ning hagi tagamisel taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 950 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras: hagi hinnaks on kokku 18131.79 eurot (nõue 17029.33+ jooksev viivis põhivõlalt ühe aasta kohta 1102.46). Hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 750 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu seadusele vastavas suuruses: so 800 eurot (750+50). Lähtudes

§ 150

lg 1p1 ja lg 4 võib hageja esitada enamtasutud riigilõivu tagastamiseks kohtule avalduse. Hageja pole esitanud kohtle taotlust muude menetluskulude välja mõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3