1-18-3386/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3386 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kaitsja Andres Veski Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Kovaljovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov, isikukood 38305220286, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2018 ja 06.12.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.09.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Kovaljov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Jevgeni Kovaljovilt menetluskuluna riigituludesse 90,24 eurot (üheksakümmend eurot 24 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700022711 ning selgitusse märkida „Jevgeni Kovaljov, 1-18-3386, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 90,24 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jevgeni Kovaljovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3386 tunnistati Jevgeni Kovaljov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Jevgeni Kovaljovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 kuud 11 päeva vangistust. Kohus luges Jevgeni Kovaljovi karistuse kandmise alguseks 25.04.
2. Kohtuotsus jõustus 11.05.
3. Viru Vangla esitas 22.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kovaljovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Jevgeni Kovaljov, et kinnipeetava iseloomustuses on moonutatud andmed tema elukoha osas. Kriminaalhooldusametnik külastas elukohta ning selgitas tema emale asju valesti. Tema ema sai aru, et Jevgeni Kovaljov peab pärast karistuse ära kandmist käima veel aasta registreerimas ning olema käitumiskontrolli all. Tema ema ei olnud nõus sellega, et määratakse lisakaristus. Ema ei saanud aru, et tegemist on tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Jevgeni Kovaljov saab aru, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus. Jevgeni Kovaljov selgitab, et tal on olemas töökoht sugulase juures – sugulase juures hakkaks ta tegema autoremondi-, värvimise- ja elektritöid. Seega saaks ta teha tööd ja maksta hagisid. Distsiplinaarkaristuste kohta avaldab, et need on ebaolulised ning pigem administratsiooni poolt kiuslikkus. Jevgeni Kovaljov lisab, et ta on kinnipidamisasutuses olnud 3 aastat 10 kuud. Ta on kinnipeetava iseloomustusega tutvunud, valmis täitma kohustusi, mis talle määratakse ning eriti kohustust mitte tarvitama alkoholi. Kaitsja seisukoht Kaitsja on seisukohal, et Jevgeni Kovaljovi oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et tingimisi enne tähtaega vabanemine oleks parem variant, kui karistuse lõpuni kandmine. Jevgeni Kovaljov on viibinud pikalt vanglas. Vabanemise korral oleks isikule vaja teatud kaasabi isiku taasühiskonnastumiseks. Kriminaalhoolduse korral jälgiks kriminaalhooldusametnik tema tegevusi, aitaks kaasa töö leidmisel ning suhte probleemidel. Mis puudutab elamispinda, siis on olnud lahkheli või teineteisest mittearusaamine. Jevgeni Kovaljov suhtleb pidevalt emaga ning Jevgeni Kovaljov ütleb, et ema on nõus teda enda juurde elama võtma. Ka on võimalik isikul tööle asuda peale vabanemist. 2 Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. Jevgeni Kovaljovil on olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ettevõttes xxxx AS. Kõnealuse ettevõtte esindaja sõnul on neil võimalik Jevgeni Kovaljovile peale vabanemist tööd pakkuda. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et Jevgeni Kovaljov soovib vabanemisjärgselt asuda elama emale kuuluvasse korterisse, kuid kinnipeetava ema ei ole nõus Jevgeni Kovaljovile peale vabanemist elukohta võimaldama. Kohtuistungil selgitas Jevgeni Kovaljov, et tegemist on arusaamatusega ning ta kinnitas, et tema ema on nõus talle vabanemisjärgset elukohta pakkuma. Kinnipeetava ema sõnul on Jevgeni Kovaljovil suhted emaga omavahel väga head ning toetavad kuni Jevgeni Kovaljov alkoholi ei tarvita. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse otsustamisel. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohus hindab positiivselt, et Jevgeni Kovaljov on vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – Jevgeni Kovaljov on osalenud riigikeele õppes ning töötanud majandustöödel koristajana. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus aga asuda seisukohale, et isik oleks ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Jevgeni Kovaljovi näol on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Kinnipeetaval on esinenud ametnikega suheldes üleolevat ning ebaviisakat käitumist - Jevgeni Kovaljov tõstab häält, ropendab ning on kohati ülbe. Käesoleval ajal on isikul 8 kehtivat distsiplinaarkaristust (sealhulgas on ametniku korralduste eiramised, suhtlemise eeskirjade rikkumine, tööst keeldumine ning vanglariietuse ebakorrektne kandmine). Kui kinnipeetav ei ole isegi vangistuses näidanud üles tahet käituda õiguskuulekalt ja alluda kehtestatud reeglitele, siis ei saa ka kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Jevgeni Kovaljovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3189 tunnistati Jevgeni Kovaljov süüdi I astme kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest ning teda karistati reaalse vanglakaristusega. Reaalne vanglakaristus isikule soovitud mõju ei avaldanud, sest Jevgeni Kovaljov pani vanglas karistuse kandmise ajal toime uue kuriteo. Nimelt kasutas Jevgeni Kovaljov kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda ning ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises. Kohtu hinnangul viitab uue kuriteo toimepanemine vanglas, et isegi reaalne vanglakaristus ei pruugi olla piisav, et välistada Jevgeni Kovaljovi poolt uute kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse eeltoodut ning arvukaid distsiplinaarkaristusi vanglas, ei saa kohus olla veendumusel, et Jevgeni Kovaljov on ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. 3 Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevalt isiku mõtlemisest, käitumisest ning hoiakutest. Jevgeni Kovaljov käitub impulsiivselt ning ärritub kergesti. Kinnipeetav näeb vigu teiste käitumises, kuid ei saa aru, mis tema enda käitumises valesti on ning esineda võib probleemide eitamist. Jevgeni Kovaljovil on nõrk probleemide lahendamise oskus. Isik ei teadvusta kuritegeliku käitumisega seotud riske ega ole valmis muutuma. Eeltoodut ilmestab selgelt uue kuriteo toimepanemine vanglas. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi tarvitamine. Kohus tõdeb, et kinnipeetav ei ole pika perioodi vältel vabaduses olnud, mistõttu tal ei ole olnud võimalust tõestada, et ta on alkoholi tarvitamisest püsivalt hoidunud. Samas tuleb kohtul nõustuda vanglaga, et välistada ei saa riski, et isik alkoholi vabaduses siiski tarvitab. Kohus, võttes arvesse kõike eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4