Obsah (9)

§ 637§ 638§ 116§ 29§ 641§ 76§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2018.a, Narva Tsiviilasja number 2-17-6141 Tsiviilas

) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

§ 637

lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud 8 valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust

§ 116lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32).

Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud tööde tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes (I kd, tlk 11 pöördel, tlk 20 pöördel ja tlk 29 pöördel). Vastavalt töövõtulepingute p 8.

1. tingimustele on lepingu hind fikseeritud ja ei sõltu materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemist või töömahu või mistahes kulutuste suurenemisest, sh ilmastikuoludest tingitud kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal. Seega on pooled kokku leppinud ehitustööde eelarves, mis on pooltele siduv. Pooled ei vaidle ka, et käesoleval ajal on kõigi kolme lepingu alusel tehtud tööd kostja poolt vastu võetud, kostja on allkirjastanud kõik tööde vastuvõtuaktid. Pooled vaidlevad, kas töövõtulepingute p 6.2.
2. on antud juhul kohaldatav ning kas kostja on nimetatud lepingute punktile tuginedes õigustatud tasuma siduva eelarvega lepingute alusel vähem, kui lepingud ja eelarve ette näevad. Kostja leiab, et lepingutes leppisid pooled kokku vaskkaabli paigaldamises, mille tõttu on õigustatud hinna alandamine, hageja aga, et pooled leppisid kokku alumiiniumkaabli paigaldamises (ning nende hind oligi toodud hinnapakkumises) ja tuleb tasuda lepingus ettenähtud hinda. Kohtule esitatud töövõtulepingutest ei nähtu, et pooled oleksid materjali kasutamises lepingutes kokku leppinud. Lepingute p 2.3.
3. kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks riigihanke käigus esitatud küsimused ja vastused. Toimiku materjalidest nähtub, et juba hankemenetluse raames esitati tellijale erinevaid küsimusi, s.h küsimused nr 7 ja 10 seoses võimalusega asendada algselt projektdokumentatsioonis ja hankedokumentides ettenähtud vaskkaabel NYY-J alumiiniumkaabliga. Tellija kinnitas, et selline asendamine on lubatav ja sama kinnitas ka projekteerija (I kd tlk 36, tlk 36 pöördel, tlk 41-44, tlk 48-53, tlk 55-58). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hankedokumentide hulgas olnud pakkumuse maksumustabeli töö kirjelduse real on kirjas „Maakaabel NYY-J“ (II kd, tlk 11-12). Hageja selgitas kohtule, et kuna hankemenetluses ei ole lubatav pakkujapoolne hankedokumentide muutmine, lähtus ta sarnaselt teiste pakkujatega 9 kostja kinnitusest, et alumiiniumkaabli kasutamine on lubatav ning kujundas pakkumuste ühikhinnad sellest lähtudes (vaskkaabli kasutamise puhul oleks hind olnud märgatavalt kõrgem). Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole ühiselt selge, milliste kaablite paigaldamine oli poolte vahel sõlmitud lepingus ette nähtud, tuleb poolte vahel sõlmitud lepinguid tõlgendada. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-102-14 p-des 18-19, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest.

§ 29

lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut

§ 29

lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada

§ 29lg 5 nimetatud asjaolusid (vt nt Riigikohtu 12.

mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka hageja hinnapakkumusega ja asjaoluga, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. /…/ Riigihanke tulemusena saab sõlmitud töövõtulepingus hinna hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui hinna muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Samuti saab mittesiduv eelarve sellise hankelepingu puhul kõne alla tulla üksnes selgelt ettenähtavatel tingimustel, mis peavad olema arusaadavad ka teistele pakkujatele. Kuna hind on riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv. Kohus selgitas, et ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on poolel, kes sellele tugineb, s.o antud juhul hagejal. Kui lepingu sõlmimisel oli hageja tahe suunatud alumiiniumkaablite paigaldamisele ja kostja oli sellest teadlik (

§ 29lg 3), peab kostja lepingus ettenähtud tasu maksma.

Kui pooled on lepingus kokku leppinud siiski vaskkaablite kasutamises, tuleb järgnevalt analüüsida, kas kaablite asendamine on lepingu muutmine ning kas selle tõttu on töövõtjal võimalik tasu vähendada. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kõik hankemenetluses osalenud pakkujate pakkumuste hinnad on olnud enam-vähem samas suurusjärgus (III kd, tlk 10). Hageja selgitas kohtule, et hinnapakkumiste koostamisel lähtutigi alumiiniumkaabli hindadest ning see on olnud kõigile algusest peale teada. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kui kasutada oleks võinud üksnes vaskkaableid, oleks pakkumuste hinnad olnud märgatavalt kõrgemad, kuna vaskkaabli hind on alumiiniumkaabli hinnast oluliselt kõrgem (I kd, tlk 77-78). Toimiku materjalidest nähtub ka, et nii Gerassimovi tänava, Kreenholmi tänava kui ka Võidu pargi vastavatesse projektdokumentatsioonidesse viidi sisse ka muudatused ning kõigi kolme objekti osas asendati algselt ettenähtud vaskkaabel alumiiniumkaabliga (I kd, tlk 41-44, tlk 48-53 ja tlk 55-58). Kaablite mõõdud on küll objektide puhul erinevad, kuid kehtiv projektdokumentatsioon, mille alusel hageja tööd teostas, näeb selgesõnaliselt vastavalt muudatusele markeeringuga „M1“ ette AXPK tüüpi alumiiniumkaabli kasutamise. Käesolevalt on seega kohtu hinnangul tõendatud, et lepingute sõlmimisel oli hageja (ja ka teiste pakkujate) tahe suunatud alumiiniumkaablite paigaldamisele ja kostja pidi olema sellest teadlik. Kohus nõustub hagejaga, et samas ei olnud ei hagejal ega ka teistel pakkujatel õigust tellija poolt etteantud pakkumuse vormi muuta ning pakkumuse real kaabli tähist muuta. See oleks koheselt toonud kaasa pakkumuse mittevastavuse etteantud tingimustele ning hankija oleks hageja pakkumuse pidanud tunnistama mittevastavaks. Vastupidist ei ole ka kostja väitnud. Kohus nõustub hagejaga ka, et kostja on vaheaktide allkirjastamisega konkludentselt aktsepteerinud maakaablitöid aktides toodud mahtudes ja maksumusega. Toimiku materjalidest nähtub, et kõigis asjakohastes vaheaktides on selgelt markeeritud „maakaabel AXPK“ ehk alumiiniumkaabel. Kui kostjal olnuks selles osas põhjendatud etteheiteid (k.a võimaliku ühikhinna 10 muutmise osas), tulnuks need esitada koheselt. Kostja on seega kohtu hinnangul aktsepteerinud maakaablitöid, s.h alumiiniumkaabli paigaldamist, vaheaktides toodud ühikhindade ja maksumusega. Töövõtulepingute p 6.2.

1. järgi on tellijal õigus ühepoolselt muuta töövõtja poolt teostatavaid töid ja mahtusid, teatud töö või hanke töövõtu mahust välja jätta või asendada, muid töövõtu osi sealjuures muutmata. Sellest tulenevalt vähendatakse lepingu hinda tööde mahu vähendamise võrra, mis kalkuleeritakse, võttes aluseks pakkumuses märgitud tööde hinda. Juhul, kui pakkumises märgitud tööde hind, mida tahetakse võtta aluseks töö mahu vähendamise kalkuleerimiseks, ei ole otseselt välja toodud, siis töö mahu vähendamine kalkuleeritakse materjalide keskmistest turuhindadest ning poolte poolt kokkulepitud tööde mahtudest ja ühikuhindadest lähtudes. Kostja on seisukohal, et viidatud töövõtulepingute p 6.2.
2. kohaselt on tellijal ühepoolne otsustusõigus teostatavate tööde sisu ja mahu muutmise osas, muu hulgas on tellijal lepingute p 6.2.
3. alusel õigus ühepoolselt asendada teatud töö või materjali. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et lepingute p 6.2.
4. käsitleb olukorda, kus tellija võib ühepoolselt rakendada õigust kas tööde või mahtude muutmiseks, osa tööde ärajätmiseks või asendamiseks. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud lepingute punkti tõlgendada selliselt, et see kohalduks olukorras kus töövõtja taotlusel asendatakse üks materjal teisega ning töid ega mahte ei muudeta. Materjali vahetamine teise vastu ei muuda tööd ega mahtu, ei too kaasa töö ärajätmist, mahu muutmist või töö asendamist. Käesoleval juhul ei ole ka kohtu hinnangul teoreetiliselt tegemist tellija ühepoolse mahu või töö muutmisega ega seega ka olukorraga, kus pakkumuse maksumuse konkreetset rida kalkulatsiooniks kasutada ei saaks, kuna juba enne pakkumuste esitamist kinnitas tellija, et materjali asendamine on lubatav. Kohtu hinnangul tööd ei muutunud, ei muutnud ka tööde maht, töid ei asendatud ega jäetud ära. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-171-15 p-s 14, et RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Eeltoodust tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Toimiku materjalidest nähtub, et kaablite materjali asendamise võimalusega oli võimalik arvestada kõigil pakkujatel ning poolte vahel ei ole ka vaidlust, et kaablite asendamine toimus vastavalt hanketingimustele ja oli lubatud. Lisaks olid projektides materjali asendust puudutavad muudatused juba hanke käigus lubatavaks tunnistatud, neist oli lähtutud pakkumuse tegemisel ning kostjale esitatud aktides olid ära toodud AXPK kaablite maksumused. Seega mistahes ebavõrdset kohtlemist või ühe pakkuja eelisseisundit antud juhul ei esinenud. Tellija on kõik hageja poolt esitatud aktid ka allkirjastanud ja neid aktsepteerinud. Ühtegi etteheidet töö ega materjali osas kostja hagejale esitanud ei ole. Tööd on seega kohtu hinnangul valminud nõuetekohaselt, üle antud ja tellija poolt täies ulatuses vastu võetud. 11

§ 641lg 1 alusel töö peab vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtulepingute p 5.1.

1. järgi peab töövõtja esitama vajalikud teostusjoonised, materjalide sertifikaadid ja muu täitedokumentatsiooni töövõtja poolt lepingu kohaselt teostatud tööde osas tellijale neljas eksemplaris ja asjaomastele ametkondadele ette nähtud formaadis ja eksemplaride arvus. Lepingu p 6.1.
2. kohaselt kohustus töövõtja tegema kõik vajalikud ettevalmistused ja hangib vajalikud dokumendid, et võimaldada tellijal kasutusloa taotlemine. Kostja hinnangul on hageja väited, et lepingu tingimustele vastav dokumentatsioon anti kostjale üle juba 2016.a septembris, s.o pärast tööde valmimist, väärad ja paljasõnalised. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et töö dokumentatsioon oli edastatud Narva linnale 24.10.2016.a (I kd, tlk 169). Toimiku materjalidest nähtub ka, et Narva linn on 14.11.2016.a palunud muuta faili nime, teha viidet kaetud tööde aktile ja esitada valgustite sertifikaadid (I kd, tlk 171). Samas on Narva linn teatanud hagejale 05.10.2016.a, et tal rohkem märkusi ei ole (I kd, tlk 173). Kostja poolt hagejale 08.03.2017.a esitatud pretensioonist töö mittevastavuse kohta nähtub, et hageja on jätnud koostamata vajalikku dokumentatsiooni (teostusjoonised, täiteskeemid, mõõdistusjoonised, materjalide sertifikaadid) (I kd, tlk 85-87). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt oli töö läbi vaadatud omanikujärelevalve poolt 03.04.2017.a (I kd, tlk 110, 116 pöördel, 123). Narva linn teatas 24.04.2017.a hagejale, et tööd on vastu võetud (I kd, tlk 113, 119, 125 pöördel). Kostja on seisukohal, et hageja kõrvaldas puudused, s.o esitas kooskõlastatud teostusdokumentatsiooni alles 28.04.2017.a ehk pärast hagi esitamist. Omanikujärelevalve kooskõlastused olid antud aga 22.05.2017.a (I kd, tlk 170, 172, 174). Hageja on tõenditena esitanud Kreenholmi tn objekti väljavõte, millest nähtub, et täitevdokumentatsiooni allkirjastatud fail „KRE_TAITEVDOK.bdoc“ on edastatud kostjale 24.10.2016.a. Sama fail (kokkupakitud .zip laiendiga) on 2017 aastal uuesti asjaosaliste poolt allkirjastanud. Hageja on esitanud ka väljavõte Võidu Pargi objekti osas, millest nähtub, et täitevdokumentatsiooni allkirjastatud fail „PARK_TAITEVDOK.bdoc“ on edastatud kostjale 10.11.2016.a. Sama fail (kokkupakitud .zip laiendiga) on 2017.a uuesti asjaosaliste poolt allkirjastanud. Hageja on kohtule selgitanud, et nimetatud faili alates 26.09.2016.a muudetud ei ole. Hageja esitas ka väljavõte Gerassimovi tn objekti osas, millest nähtub, et täitevdokumentatsiooni allkirjastatud fail „TAITEVDOK_Gerassimovi tn.bdoc“ on edastatud kostjale 29.09.2016.a. Sama fail (kokkupakitud .zip laiendiga) on 2017.a uuesti asjaosaliste poolt allkirjastanud (I kd, tlk 169-174). Eelnevaga on seega kohtu hinnangul tõendatud, et dokumendid olid kostjale esitatud juba sügisel 2016.a. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tasu maksmisest keeldumiseks ei ole piisavaks põhjuseks vähesed või ebaolulised puudused (nt dokumentatsiooni või selle osa puudus mis on olemuselt formaalne ja kergesti parandatav). Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kui töö on valmis ja kasutuses (nagu see antud juhul on ja mille üle vaidlus puudub), siis kostja poolt teostusdokumentatsiooni esitamise nõuded mistahes märkuste või puuduste osas ei ole kindlasti selline puudus, mis õigustaks töö vastuvõtmisest keeldumist või tasunõude maksmata jätmist. Seda kinnitab ka Riigikohtu läbiv praktika, mida on rõhutatud mitmetes lahendites, nt otsuses nr 3-2-1126-13: „Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (p 13)“. 12 Kohus märgib siinkohal ka, et kuna Narva linn on 14.11.2016.a palunud muuta faili nime, teha viidet kaetud tööde aktile ja esitada valgustite sertifikaadid (I kd, tlk 171), samas aga teatanud hagejale varasemalt, s.o 05.10.2016.a, et „tal rohkem märkusi pole“ (I kd, tlk 173), on kostja käitumine dokumentide vastuvõtmisel olnud vastuoluline ja põhjendamatu. Ka kostja viide omanikujärelevalve poolt dokumentide allkirjastamise ajale, on kohtu hinnangul samuti põhjendamatu, kuna nimetu ei tõenda, et dokumentides esineksid puudused, mis vajasid kõrvaldamist või et hageja ei oleks neid varasemalt kõrvaldanud. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus on seisukohal, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja poolt teostatavad tööd on kostjale üle antud ja kostja poolt vastu võetud juba 2016.a sügisel. Hageja on tööd õigeaegselt ja täies ulatuses valmis teinud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi sisulise puuduse esinemist hageja tehtud töös. Projektdokumentatsioonis tehti muudatused hageja taotlusel ning asendati vaskkaabel alumiiniumkaabliga. Seda võimalust kinnitas tellija juba hankemenetluse käigus. Vastav muudatus on kooskõlastatud ja heaks kiidetud nii projekteerija, tellija kui ka omanikujärelevalve poolt. Kõik aktid, mis puudutasid alumiiniumkaabli paigalduse töid, on kostja allkirjastanud ja aktsepteerinud ilma ühtegi pretensiooni esitamata ega märkimata, et aktides on kajastatud lubatust suuremad maksumused. Kohtu hinnangul ei ole seega kostjal eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on 28 180.62 euro suurusest põhinõudest tasunud menetluse käigus hagejale 16 556.52 eurot. Hageja põhinõudest on seega endiselt tasumata 11 624.10 eurot. Kostjalt kuulub nimetatud summa hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas töövõtulepingute p 16.

1. on hageja esitanud ka viivisenõude. Töövõtulepingu p 16.
2. kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Kostja oli kohustatud tasuma töö esimese osa eest 585.60 eurot, töö teise osa eest 9 374.52 eurot ning töö kolmanda osa eest 18 220.50 eurot (kokku 28 180.62 eurot) hiljemalt 03.02.2017.a. Hageja on arvestanud viivist alates 04.02.2017.a kuni 18.04.2017.a, summas 1 042.68 eurot (74 päeva * 0,05 % põhinõudest ehk 14.09 eurot päevas). Pärast kostja poolt hagi osalist rahuldamist, palus hageja kostjalt välja 13 mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise määraga 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni järgnevalt: s.o alates 19.04.2017.a kuni 09.05.2017.a arvestatuna 28 180.62 eurolt ning alates 10.05.2017.a kuni põhinõude täitmiseni arvestatuna 11 624.10 eurolt (I kd, tlk 186). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 14