2-18-8392 KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18

§ 195

lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise.

§ 195

lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Kohus leiab, et kuna käesolevas menetluses kohus ajutist pankrotihaldurit ei nimetata, puudub alus

§ 195lg 2 alusel seisukoha küsimiseks.

Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse ajutise pankrotihalduri kulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks ning määrab tagastada võlausaldaja poolt 27.06.2018 Rahandusministeeriumi arvelduskontole ajutise pankrotihalduri kulude katteks tasutud deposiit summas 1200 eurot. Tagatis tuleb vastavalt võlausaldaja taotlusele kanda AS Minicredit (pankrotis, registrikood 11551909) arvelduskontole nr xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. PankrS § 3 lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 3

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks-määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).

1. Võlgnik esitas 14.08.2018 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgniku menetluskuludeks õigusabikulud summas 936 eurot. Võlgnik on kasutanud õigusabi 6 tunni ulatuses arvestusega 156 eurot tunnis (sh käibemaks). Võlgnik palub nimetatud summa võlausaldajalt enda kasuks välja mõista, samuti välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Võlausaldaja esitas 17.08.2018 seisukoha võlgniku menetluskulude osas, milles vaidlustab võlgniku menetluskulusid seoses istungil osalemisega osas, mis ületavad istungi kestust.
3. Hinnates võlgniku õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab võlgniku õiguasabile kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks järgmises ulatuses: pankrotiavaldusega tutvumine ja sellele vastuväite koostamine – 3,5 tundi; istungiks valmistumine ja istungil osalemine 1,5 tundi. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi.
4. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Võlgniku esindaja tunnitasuks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks 26 eurot, kokku seega 156 eurot. Kohus, võttes arvesse käesoleva pankrotiasja sisu ja keerukust, määrab võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks käesolevas asjas 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot.
5. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
6. juuni
7. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on menetluskulude nimekirjas märkinud, et võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus võlgniku kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja käibemaksuga.
8. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks võlgniku õigusabikulusid summas 720 eurot (5h x 144 eurot), mis kuuluvad võlausaldajalt menetluskuluna võlgniku kasuks väljamõistmisele. 4

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on võlgnik vastava taotluse esitanud. 20.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5