1-13-8725/79

1-13-8725 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-8725 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kaitsja Sven Sillar (kokkuleppel) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Veronika Pikkase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Veronika Pikkas (ik: 48607010276; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 10.09.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Veronika Pikkas karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.07.
4. a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Veronika Pikkas katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Veronika Pikkase suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest; 7) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
7. Veronika Pikkasele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Veronika Pikkas vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Veronika Pikkasele ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 17.07.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Veronika Pikkase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 19.12.
10. a kohtuotsusega tunnistati Veronika Pikkas süüdi KarS § 113 § 25 lg 2 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pööratud, kui Veronika Pikkas ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu 22.11.
11. a kohtumäärusega pöörati Veronika Pikkasele Harju Maakohtu 19.12.
12. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 28.09.
13. a ja lõpp on 16.07.
14. a. Veronika Pikkase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vanglas viibib esimest korda. Kuriteoks oli tapmiskatse elukaaslase suhtes. Kuriteo soodusteguriks oli konfliktne paarisuhe ja alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Vangistuse ajal on isik peamiselt olnud hõivatud töötamisega. Töötab ka käesoleval ajal XXX, tehes erinevaid xxx. On läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“,
15. a teises pooles viidi isikuga läbi psühholoogilisi nõustamisi, 2017/2018 õppeaastal osales omal soovil õppetöös, õppides vene keelt üksikainena
16. klassi tasemel. Käesoleval ajal osaleb psühholoogilistel nõustamistel, teeb koostööd tugiisikuga ning töötukassa nõustajaga eesmärgiga vabanemisel paremini toime tulla. Käitumine on vangistuse ajal olnud hea. Tegeleb aktiivselt enesearendamisega ja uute teadmiste kinnistamisega. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas korras ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ning vanaema on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on kinnipeetaval olemas ka garanteeritud töökoht. Isikul on võimalus vabanedes asuda tööle ettevõttesse XXX ning ettevõte on nõus tagama vajaliku väljaõppe ja töö. Veronika Pikkas on omandanud enne vangistust kõrghariduse XXX, õppides xxx. Isiku vanglast vabanemisel kuni tööle asumiseni on tema ema ja vanaema nõus teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Veronika Pikkas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Veronika Pikkase vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et isik sai minimaalse karistuse tingimisi ning on vanglas enda alkoholiprobleemi tõttu. Tal on kaks last, kes vajavad ema. Kinnipeetav hakkab vabanedes tegelema enda alkoholiprobleemiga ning tema käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne ja väga aktiivne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Vangla tugineb ainult asjaolule, et kuritegu on raske ning prokurör ei ole motiveerinud oma seisukohta. Kaitsja toetab vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Veronika Pikkase võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Veronika Pikkase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti nähtub kinnipidamisasutuse iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud hea ning isik tegeleb aktiivselt enesearendamisega ja uute teadmiste kinnistamisega. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab oma alkoholi tarvitamise probleemi ning on nõus minema ravile. Nähtub, et vabanedes plaanib osa võtta programmist „Kainem ja tervem Eesti“ ning käia ka AA koosviibimistel, et ennetada tagasilangust. Selline asjaolu on kohtu jaoks oluline, sest isiku puhul on üheks kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kui isik mõistab enda probleemi ning on ka edaspidi valmis alkoholi vältima, siis uute kuritegude sooritamise tõenäosus muutub tunduvalt väiksemaks. Samuti oli kuritegude soodusteguriks konfliktne paarisuhe, kuid kooselu elukaaslasega on lõppenud ning isik seda ei plaani ka jätkata. Kohtu hinnangul võimaldab Veronika Pikkase tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Veronika Pikkasele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti suuteline loobuma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Veronika Pikkase vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12 %, mis ei veena kohust arvama, et süüdlase enne tähtaega vabastamine oleks põhjendamatu. Isik mõisteti süüdi küll raskes kuriteokatses, kuid juba varasemalt jättis kohus karistuse täitmisele pööramata kohaldades kinnipeetavale katseaja ning vastavad kontrollnõuded. Karistus pöörati täitmisele isiku alkoholiprobleemi tõttu, sest alkoholi tarvitamisega rikkus ta temale kohtu poolt määratud kohustust. Sellest nähtub, et ka varasemalt ei pidanud kohus isikut sedavõrd ohtlikuks, et kohaldada tema suhtes koheselt vangistust. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib minna ravile ning loobuda alkoholist. Samuti nähtub kinnipidamisasutuse iseloomustusest, et isikul on olemas läbimõeldud tegevuskava eesmärkide saavutamiseks, mis kohtu hinnangul aitavad kaasa isiku normikohasele ning eesmärgipärasele käitumisele, sest tal on olemas siht mille poole edaspidi püüelda. Kohus ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga, sest leiab, et tegemist on inimesega, kes on motiveeritud enda alkoholiprobleemist vabanema ning jätkama oma elu seaduskuulekalt ning ühiskonnas aktsepteeritavalt, mida toetab ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitu, et vanglas viibitud ajal on isik teinud sisukamaid järeldusi enda käitumisest ning teadvustanud endale samme, mida peab tegema normikohase elustiili saavutamiseks. Pärast vabanemist on Veronika Pikkasel olemas kindel elu- ning töökoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Tegemist on isiku esimese vangistusega ning kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikku käitumist. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/