Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav PAVEL KOLOMENTSEV isikukood: 35410260257; Vene Föderatsiooni kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel: vene keel; kõrgharidus; töökoht: xxxx. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Alates 25.11.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 25.11.2016.a. Kaitsja Jugans Grossmann KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 311, 313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Pavel Kolomentsev
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, päevamääraga 10,00 eurot, s.o summas 2000 eurot (kaks tuhat eurot).
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Pavel Kolomentsev’ile määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 23.11.2017.a. Pavel Kolomentsev’i suhtes pole kehtivat tõkendit. 1 1-17-5760 Menetluskulud Pavel Kolomentsev’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 600,00 eurot (kuussada eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 108,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 18.12.2017.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS Pavel Kolomentsevit süüdistatakse selles, et tema 28.07.2015.a kella 17:00 paiku xxxx asuva maja ees tänaval tõukas käega X1t, mille tagajärjel X1 kukkus, lüües kõvasti ära oma parema põlve, parema küünarnuki ja parema õla, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sellega pani Pavel Kolomentsev toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 1-17-5760 Süüdistatav Pavel Kolomentsev märkis, et esitatud süüdistus on arusaadav, tema ei ole süüdi, kriminaalasjas ei ole viidud läbi õiget uurimist. Prokurör asus seisukohale, et Pavel Kolomentsevi süü on täielikult tõendatud ning tema tegevus on
Pavel Kolomentsevi ei ole eelnevalt karistatud, ta on xxxx, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör palus Pavel Kolomentsev süüdi tunnistaja
lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot ning väljamõista menetluskulud kaitsjatasu ja sundraha 705 eurot. Kannatanu ei osanud midagi lisada, jätab kohtu otsustada. Kaitsja leidis, et süü ei ole leidnud tõendamist, süüdistatav ei ole kannatanule tekitanud kehavigastusi, ei ole tegutsenud tahtlikult. Kaitsja palus süüdistatav Pavel Kolomentsev õigeks mõista. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Pavel Kolomentsevi süü
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. Kriminaalmenetluse 13230102524 lõpetamise määrus (I kd lk 19-20); Tunnistaja X2 ütlused (I kd lk 21-23); SA PERH vastus ja järelpärimine (I kd lk 24-27); Karistusregistri õiend (I kd lk 28); Tõend isiku maksustatava tulu kohta (I kd lk 29); Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (I kd lk 30); Haigekassa andmed (I kd lk 31); Pavel Kolomentsev avaldus (I kd lk 56); Ettekanne ja vastus avaldusele (I kd lk 57-58). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kriminaalasjas kuulati kohtuistungil vahetult üle tunnistajad X3, X4 ja X5, kannatanu X1 ning süüdistatav Pavel Kolomentsev. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Pavel Kolomentsevile esitatud süüdistust
Kohus leiab, et Pavel Kolomentsevi süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu X1 on kohtus ülekuulamisel selgitanud, et Pavel Kolomentsev tõukas teda, mille tagajärjel kukkus ta vastu maad, tugeva löögi said küünarnukk ja parem põlv. Samuti oli põlv verine. Pavel Kolomentsevi poolset tõukamist kinnitavad ka tunnistajad X3, X4 ja X5. Tunnistaja X3 selgitas kohtus, et Pavel Kolomentsev tõukas/lükkas kannatanut ning viimane kukkus selle tagajärjel vastu maad, põlved olid katki ja marraskil. Tunnistaja X4 selgitas kohtus, et Pavel Kolomentsev lükkas kannatanut, kes kukkus, põlved olid kukkumise tagajärjel verised. Tunnistaja X5 on kohtus selgitanud, et Pavel Kolomentsev tõukas kannatanut, kes kukkus tõukamise tagajärjel. Kaudselt kinnitavad Pavel Kolomentsevi poolt kannatanu tõukamist ka tunnistaja X2 kohtus KrMS § 291 alusel avaldatud ütlused, mille kohaselt kannatanu X1 ja X4 rääkisid talle, et Pavel Kolomentsev tõukas kannatanut, mille tagajärjel viimane kukkus. X1 näitas talle kukkumise tagajärjel küünarnukki piirkonda tekkinud verevalumit ja marrastust ning kriminaalmenetluse 13230102524 lõpetamise määrus, millest nähtuvalt lõpetati kriminaalasi, kuna ei suudetud tuvastada, kas Pavel Kolomentsevi poolne löök oli piisavalt intensiivne, et täita
3 1-17-5760 Seega kohtu hinnangul on Pavel Kolomentsevi süü leidnud täieliku tõendamist ning tema oli isikuks, kes pani toime isiku vastase kuriteo. Järgmisena analüüsib kohus kaitsja poolt tõstatatud küsimusi. Kaitsja on asunud seisukohale, et ainukesed usaldusväärsed ütlused kriminaalasjas on tunnistaja X5 ütlused. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad on andnud omavahel riimuvaid ütlusi, et Pavel Kolomentsev tõukas kannatanu X1t, mille tagajärjel viimane kukkus ja sai tervisekahjustuse. Samuti on kõik tunnistajad kohtus kinnitanud, et kannatanu poolt ei olnud füüsilist vägivalda Pavel Kolomentsevi suhtes. Kuigi tunnistaja X5 on kohtus märkinud, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli kähmlus, on ta siiski kohtus üheselt märkinud, et X1 Pavel Kolomentsevi ei tõuganud ega löönud. Samuti märgib kohus, et kuna kaitsja ei ole taotlenud usaldusvääruse kontrolliks tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, on järeldatav et tunnistajad andsid ülekuulamisel samasuguseid ütlusi. Seega kohtul puudub alus kahelda tunnistajate poolt antud ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatav Pavel Kolomentsev on kohtus korduvalt rõhutanud, et xxxx majas toimuvad pidevad joomingud, mis on kärarikkad ja kõik tarvitavad alkoholi. Kohus märgib, et antud asjaolu ei oma puutumust käesoleva kriminaalasjaga ning kohus ei analüüsi seda põhjalikumalt. Siiski märgib kohus järgmist, et nähtuvalt kriminaalasjas esitatud tõendist (ettekanne ja vastus avaldusele), et peale vestlust xxxx elanikega selgus, et neil puuduvad pretensioonid korteri xx elaniku suhtes. Mingit lärmi ei kostu. Samuti pole kutsutud kohale politseid, kes saaks fikseerida avaliku korra rikkumise. Avalduses kirjeldatud informatsioon ei leidnud kinnitust. Süüdistatav Pavel Kolomentsev on kohtus asunud seisukohale, et kannatanu valetab. Kohus sellise väitega ei nõustu ning seda järgneval põhjusel. Kannatanu on kogu menetluse jooksul andnud ühetaoliseid ütlusi, kuidas süüdistatav teda tõukas, kuidas ta kukkus ja sai tervisekahjustuse. Samasuguseid ütlusi on kohtus andnud ka tunnistajad. Seega kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusvääruses, kuna tema ütlused on omavahel riimuvad tunnistajate ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav on kohus esitanud oletuse, et kõik sündmust pealt näinud isikud olid alkoholijoobes. Kannatanu X1 on kohtus selgitanud, et ta oli 28.07.2015.a kaine, ei tohi tervise pärast juua. Tunnistaja X4 on kohtus öelnud, et ta joob väga harva. Tunnistaja X3 on kohtus märkinud, et vahel joob alkoholi. Tunnistaja X5 on märkinud, et antud päeval olid kõik sündmuskohal olnud isikud kained. Sama on kohtus kinnitanud ka teised tunnistajad ja kannatanu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1). Süüdistatav ei ole esitanud kohtule ühtegi omapoolset tõendit, mis näitaks et tunnistaja ja kannatanu olid 28.07.2015.a alkoholijoobes. Samas märgib kohus, et isegi kui isikud olid alkoholijoobes, ei ole see mingisugune õigustus isiku tõukamiseks sedasi, et viimane saab tervisekahjustuse. Süüdistatav Pavel Kolomentsev on kohtus väitnud, et tema X4i ratastooli lükates ei tekitanud ohtliku olukord, oli ettevaatlik. Samas kohtus ülekuulatud tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtub, et konflikt sai alguse, kuna Pavel Kolomentsev lükkas tunnistaja X4i ratastooli sedasi, et viimane oleks võinud treppist alla kukkuda. Tunnistajate X5, X3 ütlustest nähtub, et X4 ei takistanud oma ratastooliga kellegi liikumist, Pavel Kolomentsev lihtsalt lükkas X4i ratastooli, mille tagajärjel oleks viimane võinud kukkuda. Seega ei ole Pavel Kolomentsevi poolt antud ütlused leidnud tõendamist kohtus ning kohus ei analüüsi tema ütluseid sellest aspektist rohkem. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ning seda järgnevatel põhjustel. Süüdistatav Pavel Kolomentsev on kaitsja küsimusel vastates selgitanud, et tema mälu on väga hea, ülekuulamisel politseis kirjutas ta kõik mis oli. Kui prokurör palus KrMS § 293 ja § 289 alusel avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused, et kõrvaldada ebakõla (kannatanu tõukamise osas), selgitas Pavel Kolomentsev järgmist: ei saa aru, mis juhtus, mäletan ühtemoodi nüüd ja siis. Ülekuulamisel pandi asjad järelikult valesti 4 1-17-5760 kirja, ei süvenenud mis protokollis oli kirjas, lihtsalt kirjutasin alla. Pavel Kolomentsev on kahtlustatavana ülekuulatud 25.11.2015.a, s.o peaaegu neli kuud peale sündmust. Kohtus on Pavel Kolomentsev ülekuulatud 16.11.2017.a, s.o pea kaks aastat peale sündmusi. Kohtus ei osanud Pavel Kolomentsev selgitada eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel esinevaid vastuolusid, märkis lihtsalt et järelikult pandi protokolli asjad valesti kirja. Samas on Pavel Kolomentsev kinnitanud, et protokollil on tema allkiri. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et on piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2007.a otsus nr 3-1-1-6-07, p 7). Antud asjas kohus ei tuvastanud ühtegi erandliku juhtumit, mis annaksid aluse eeldada, et Pavel Kolomentsevi allkirja saamiseks kasutati pettust või sunniti teda füüsiliselt protokollile alla kirjutama. Kuigi Pavel Kolomentsev väidab endal olevat väga hea mälu, ei suutnud ta selgelt põhjendada oma ütlustes esinevaid ebakõlasid, ei saa kohus antud ütluseid lugeda usaldusväärseteks ning jätab need tõendikogumist välja, kannatanu tõukamise osas. Süüdistatav Pavel Kolomentsev on kohtus selgitanud, et ta tegi sündmusest pilte. Tunnistaja X5 on samuti kohtus märkinud, et süüdistatav Pavel Kolomentsev tegi pilte. Samas ei ole süüdistatav ei kohtule esitanud antud väidetavaid pilte sündmuse kohta. Seega ei saa kohus analüüsida mingisuguseid oletavaid pilte. Süüdistatav Pavel Kolomentsev on kohtus selgitanud, et kriminaalasja menetlemisel ei viidud läbi õiget uurimist, üle kuulati ainult joodikud. Üheski kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Pavel Kolomentsev oleks esitanud politseile või prokuratuurile taotlusi omapoolsete tunnistajate ülekuulamiseks, eriti kuna arvestada et kohtus antud ütluste kohaselt nägi 28.07.2015,a pealt vähemalt 7-8 inimest. Süüdistatava väited, et kõik inimesed kardavad X1t ja sellepärast keelduti politseile ütlusi andmast on paljasõnalised ja ei ole leidnud tõendamist. Pavel Kolomentsev on selgitanud, et temal on probleeme X4iga (kannatanu on isiku hooldaja), kes elab korteris xx. On esitanud politseile taotluse, milles on märkinud: „palume (kõik korralikud maja elanikud) karistada süüdiolevaid isikuid“. Samas nähtub ettekandest, et korterite 36 ja 45 elanikele ei ole X4 osas pretensioone. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kui politsei tuleb isikutega vestlema, ei julgeta oma hirmudest rääkida. Seda asjaolu kinnitab ka see, et tunnistajad X5, X3 on andnud ütlusi Pavel Kolomentsevi kahjuks. Seega ei ole kannatanu poolne hirmuvalitsus leidnud tõendamist, on paljasõnaline ning ennastõigustav. Pavel Kolomentsev isegi ei ole üritanud politseile anda informatsiooni omapoolsete tunnistajate osas, ega edastanud politseile pilte sündmusest. Seega on kohtu hinnangul esitatud väide, et uurimine ei olnud õige paljasõnaline. Kaitsja on asunud seisukohale, et Pavel Kolomentsev ei tõuganud kannatanut tahtlikult, ei tekitanud tahtlikult tervisekahjustust kannatanule. Kohtus ülekuulatud tunnistajad ja kannatanu on kõik üheselt selgitanud, et süüdistatav tõukas kannatanud, kui viimane oli talle keeranud selja. Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav tahtlikult, kui ta otsustas tõugata kannatanut. Kohus märgib, et süüdistatav tõugates kannatanut seljast ja ootamatult (kannatanu oli selja keeranud kuna sai aru, et süüdistatavaga ei saa rahulikult rääkida), pidi arvestama, et sellise tegevuse tagajärjel võib kannatanu kaotada tasakaalu ja kukkuda vastu asfalti ning tunda valu. Seega kaitsja väide on asjakohatu, kuna kriminaalasjas on tuvastatud Pavel Kolomentsevi tahtlus. Kohus selgitab, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kannatanu on kohtus selgitanud, et ta kukkus, põlv oli verine, tundis valu, isegi nuttis. Tunnistajad on kõik selgitanud, et kannatanu kukkus, nägid marrastusi. Kuigi kannatanu ei pöördunud arsti poole, ei tähenda see seda et ta ei tundnud valu. Riigikohtu seisukohast tulenevalt kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult sellisel juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega seotud ebameeldivat aistingut. Kuivõrd nii kannatanu X1 on öelnud, et ta tundis süüdistatav Pavel Kolomentsev tegevuse tagajärjel valu, põlv oli verine ja marraskil, on kohtu hinnangul koosseis täidetud. 5 1-17-5760 Kohus olles tutvunud kriminaalasjas esitatud tõenditega asub seisukohale, et kriminaalasjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi Pavel Kolomentsevi süüküsimuses. Pavel Kolomentsevile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb
§-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Pavel Kolomentsevi ei ole eelnevalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Pavel Kolomentsev on käesolevas kriminaalasjas pannud toime ühe teise astme kuriteo, tema teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Pavel Kolomentsev ei kahetse ega tunnista oma süüd, leiab et kõik valetavad ja hoopis tema on ohver.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Seega keskmiseks rahaliseks karistuseks on 265 päevamäära ning vangistuse keskmiseks karistusmääraks on seadusandja poolt määratletud 0,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et Pavel Kolomentsevit on võimalik tema teos sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada rahalise karistusega, kuna Pavel Kolomentsev ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning kohtule teadaolevalt ei ole ta pannud toime uusi kuritegusid (uusi konflikte X1ga ei ole olnud). Samas peab kohus arvestama, et Pavel Kolomentsev on xxx ning tüli sai alguse isiklike probleemide pinnalt. Kohtu hinnangul on Pavel Kolomentsevi süü alla keskmise, seega peab ka määratav karistus olema alla keskmise. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli Pavel Kolomentsevi keskmine päevamäära 2014.a 3,52 eurot.
lg 1 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Pavel Kolomentsev tuleb tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, päevamääraga 10,00 eurot, s.o summas 2000 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi 6 1-17-5760 täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Pavel Kolomentsevile määratud 1 aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 23.11.2017.a. Kohus märgib, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, on mõeldud eelkõige nende isikute karistamiseks, kelle puhul on alust arvata, et reaalne vangistus ei ole proportsionaalne teosüüga ning esineb veel lootus, et katseaeg on piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatavat ei ole eelnevalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, peale käesolevat kuritegu pole ta uusi kuritegusid toimepannud, seega ei ole alust eeldada, et ta tulevikus jätkaks kuritegude toimepanemist ning et karistusest tingimuslikult vabastamine ei ole talle piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. MENETLUSKULUD KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks mh menetluskulud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 600,00 eurot (kuussada eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Arvestades asjaolu, et süüdistatav Pavel Kolomentsev on xxxx, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval süüdistatav Pavel Kolomentsevil tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval süüdistatav Pavel Kolomentsevil oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.