Obsah (4)

§ 175§ 126§ 180§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018.a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10131 (17230101476) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Terje Einu

§ 175lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 180, § 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi Ago Ploovits aastat vangistust. Kar

S § 118 lg 1 p 1,7 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) Tõkend vahistamine – jätta A. Ploovitsa suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 04.07.2017.a.. 2 Asitõendid: - Sündmuskoha vaatlusel leitud puuteproovid, suitsukonid, viinapitsid, paber, suitsupakk, pudelikork, aluspüksid, plekkpurgid, hommikumantel, salvrätik, klaasitükid - hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; mobiiltelefon Huawei, HTC, klaveritool, tool - tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel X2ile; - nokkmüts, jope, dressipluus, särk, püksid, spordijalatsid, mobiiltelefon Nokia - tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Ago Ploovitsale; - 1 CD plaat jätta kriminaalasja juurde.

§ 180lg 1 alusel välja mõista A.

Ploovitsalt riigituludesse sundraha 1250 eurot ja menetluskulud 5850 eurot (ekspertiisitasu 4212 eurot ja kaitsjatasu 1638 eurot).

§ 180

lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 7100 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 592 eurot ja viimasel

1. kuul 588 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Välja mõista A. Ploovitsalt 8021,50 eurot (kaheksa tuhat kakskümmend üks eurot ja viiskümmend eurosenti) X2i (ik xxxxxxxxxxxx, a/a EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ago Ploovits on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikus 15.06.2017.a ööl vastu 16.06.2017.a. korteris, aadressil xxxx X1´i, pekstes teda pea ja keha piirkonda, võimalik et ka korteris olnud tooli ja/või klaveritooliga ning samuti klaasikillu tükiga nii, et põhjustas kannatanule oma tegevusega eluohtliku aju-kolju tömbi trauma: parempoolse peaaju kõvakelmealuse verevalumi otsmikuoimu-kiiru piirkonnas, traumaatilise ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi parema suurajupoolkera pinnal läbimurdumisega ajuvatsakestesse, verdumised ajutüves ja vasakus väikeajupoolkeras, ninaluude murru, hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas ning 3 klaasikilluga löömisest käristushaava vasaku labakäe tagapinnal, peenesakiliste servadega haava vasakul pool selja keskosas, ning samuti veel nahamarrastused paremal õlal, parema kaenlalohu aluses piirkonnas, paremal pool rindkerekülgpinnal ja paremal puusal, hulgalised nahaalused verevalumid erinevates kehapiirkondades. X1 suri saadud vigastuse tõttu haiglas 21.06.2017.a. kell 13:
2. Kannatanu surma põhjustas aju-kolju tömp trauma. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Ago Ploovits X1ile eluohtliku tervisekahjustuse. Eluohtliku tervisekahjustuste tõttu, mille Ago Ploovits oli tahtlikult kannatanule pea piirkonda pekstes tekitanud, põhjustas ta ettevaatamatusest kannatanu surma, kuna X1 suri saadud vigastuste tagajärjel haiglas 21.06.2017.a. Oma tahtliku tegevusega pani Ago Ploovits toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et Ago Ploovitsa süü KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja taotles Ago Ploovitsa karistamist vangistusega 10 aastat. Kaitsja palus mõista A. Ploovits õigeks, sest tema süü ei ole tõendatud. Kaitsja väitel olid kannatanul juba aastaid alkoholiprobleemid, kannatanu vanemad on kinnitanud, et kannatanu kukkus alkoholi tarvitades sageli, kukkumise tagajärjel on kannatanul olnud ka varem erinevatel kehaosadel kehavigastused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kannatanu korteris käisid pidevalt asotsiaalse eluviisiga erinevad meesterahvad ja kannatanu korteris tarvitati alkoholi. Kaitsja väitel kinnitas süüdistatav, et lahkus korterist südaööl ja ei ole kannatanut millegagi löönud. Kannatanu naabrid kuulsid mööbli kukkumist meenutavaid mütsatusi 16.06.2017.a kella 24.00 ja kella 02.00 paiku nagu oleks mööblit liigutatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu on liikunud mööda korterit ja erinevates kohtades kukkunud sh rattale, aknalauale, radiaatorile, rattale ja põrandale. Kannatanu verejäljed on erinevates tubades ja esemetel. Kannatanu liikumise ja verejälgede põhjal saab väita, et mingit rüselust ja peksmist ei ole korteris toimunud, sest verejäljed ei ole laiali astutud ega hõõrutud astumise või mingit muud moodi. Alusetud on ka süüdistuses toodud väited nagu oleks süüdistatav kannatanut löönud klaveritooliga või lõikunud kannatanut klaasitükkidega. Ekspertiisiaktid ja ekspertide ütlused välistavad sellise võimaluse. Toolilt leiti süüdistatava DNA, sest väiksel toolil istusid nii kannatanu, süüdistatav ja ka X3, kuna toolil istudes tehti kamina eest suitsu. Korteris oli suitsetamine kannatanu poolt keelatud. Kaitsja leidis, et kannatanul esinevad kehavigastused on tekkinud varasemast kukkumisest ja kukkumisest 16.06.2017.a A. Ploovits ennast X1i surma põhjustanud tervisekahjustuste tekitamises süüdi ei tunnistanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Ago Ploovitsa süü KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud. Kohtulikul uurimisel on tõendatud, et erinevad tervisekahjustused, sealhulgas elule ohtlikud tervisekahjustused, mis tõid kaasa kannatanu X1i surma, tekitati ööl vastu 16.06.2017.a. xxxx asuvas korteris. Seda kinnitavad kannatanu X2i ja tunnistajate X4, X5i ja X3 ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokollid koos fotodega. Samuti kinnitas süüdistatav, et kui ta lahkus 16.06.2017 öösel kannatanu korterist, siis jäi kannatanu verisena korterisse lamama. 4 16.06.2017.a. peale lõunat leidis kannatanu X2 xxxx asuvas korteris oma tütre X1i magamistoa kõrval olevast toast ilma riieteta teadvusetult, veriselt ja vigastatuna põrandalt ning korteri kõikides tubades olid verejäljed. X2 kattis X1i keha tekiga ja kutsus kohale oma sugulased X4 ja X5i, kes kutsusid kohale kiirabi. Kannatanu ja tunnistajate X4 ja X5i ütlused riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokollide andmetega, milliste kohaselt olid verejäljed ja verekahtlased määrdumised avatud köögiga elutoa põrandal keskel, diivani käetoel ja istmel, magamistoas asuva voodi madratsikattel ja patjadel, magamistoa ukse sisemisel vasakpoolsel ukselengil keskosas ja ukselengi juures maas. Remondijärgus olevas toas tuvastati verekahtlased määrdumised vaibal, klaasi tüki serval, aknalaual, monitoril, jalgratta tagumise ratta veljel, toa seinal, põrandal ja uksel ning abiruumis oleval pappkarbil kirjega LG. Verejälgede olemasolu korteris ja verejälgedega X1i asukohta korteris kinnitavad ka tunnistaja X5i poolt telefoniga 16.06.2017 sündmuskohal tehtud fotode väljatrükid. 16.06.2017.a kell 19.25 Häirekeskusele tehtud kõne salvestuse vaatlusprotokolli kohaselt helistas X4 16.06.2017 kella 19.25 ajal Häirekeskusele ja teatas xxxx korteris teadvusetult põrandal lamavast üleni verisest naisterahvast. Häirekeskusega suhtles ka X5 ning ka tema sõnul oli korter verd täis, teadvusetul X1i olid ninasõõrmed verd täis, puudutustele ta ei reageerinud (2 kd tl 15-20). Kiirabi toimetas X1i SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kuhu ta saabus 16.06.2017.a kell 20.42 (2 kd tl 94). SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kohtuarstieksperdi osavõtul teostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega kinnitab juhitaval hingamisel oleval kannatanu pea piirkonnas, kehal ja jalgadel arvukate verevalumite ja marrastuste ning haava olemasolu (2 kd tl 1-14). X1 suri teadvusele tulemata haiglas 21.06.2017.a kell 13.10 (2 kd tl 92). Surnu ekspertiisi akti nr 17E-PõS0015/308 29.09.2017.a (eksperdiarvamuse p 1 ja 10) kohaselt põhjustas X1i surma aju-kolju tömp trauma: traumaatiline ämblikuvõrkkestaaalune verevalum parema suurajupoolkera pinnal läbimurdumisega ajuvatsakestesse, verdumised ajutüves ja vasakus väikeajupoolkeras, ninaluude murd, hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas (rohkem paremal peapoolel). Lisaks nimetatud vigastustele esinesid surnukehal järgmised mitteeluohtlikud tervisekahjustused: käristushaav vasaku labakäe tagapinnal, peenesakiliste servadega haav vasakul pool selja keskosas, nahamarrastused paremal õlal, parema kaenlalohu alumises piirkonnas, paremal pool rindkere külgpinnal ja paremal puusal, hulgalised verevalumid erinevates kehapiirkondades: õlaliigeste piirkonnas, kehatüve ees- ja tagapinnal, üla- ja alajäsemetel (2 kd tl 151-152). X1il tuvastatud tervisekahjustused, sündmuskoha vaatlusprotokolli andmed ja tunnistajate ütlused kogumis tõendavad, et ööl vastu 16.06.2017.a rünnati kannatanut tema korteris. Verekahtlaste jälgede esinemine magamistoas voodi madratsikattel patjadel ja tekil ning samuti teistes korteris asuvates ruumides tõendavad, et kannatanu suhtes tarvitati vägivalda nii magamistoas kui ka teistes ruumides. Tuvastatud on, et kannatanut on jõuliselt pekstud muuhulgas pea piirkonda. Süüdistuse kohaselt peksti kannatanut võimalik, et ka korteris olnud tooli ja/või klaveritooliga ning samuti klaasikillu tükiga. Seda kinnitavad surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti andmed ja eksperdi ütlused, mille kohaselt võisid pea piirkonnas tuvastatud vigastused, mis edasiselt põhjustasid kannatanu surma, olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega ning osad löökidest võisid olla tekitatud tooli või klaveritooliga. Nahamarrastused ja nahaalused verevalumid teistes kehapiirkondades on samuti tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Ka tuvastati täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt klaveritooli jalal jäljed, mis viitasid tooli käeshoidmisele ning tooli serval tuvastati verekahtlased määrdumised, milles DNA ekspertiisiga tuvastati X1i DNA-profiil. X1i DNA-profiil leiti ka elutoas olevalt 5 toolilt võetud verejälgedest. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtub, et verejälgi leiti korteri erinevates ruumides ning surnu ekspertiisi aktist kajastuvast eksperdi arvamusest nähtub, et vägivalla kasutamise ajal liikus kannatanu korteris ringi (eksperdiarvamuse p 7,8). Vigastused kannatanu mõlemal küünarvarrel annavad tunnistust sellest, et kannatanu püüdis tõrjuda pea piirkonda suunatud lööke (eksperdiarvamuse p 7). Lisaks tuvastati kannatanul üks käristushaav ja peenesakiliste servadega haav, mis võisid olla tekitatud purunenud klaasi servadega. Kokku on kannatanul tuvastatud vähemalt 60 mehhaanilise jõu mõjutamise kohta. Eksperdi arvamuse (eksperdiarvamuse p 5 ja 8) ja ütluste kohaselt ei saa välistada neist mõnede saamist kukkumisel/paiskumisel vastu kõva tömpi pinda, kuid kõikide vigastuste saamine üksnes kukkumise tagajärjel on välistatud (2 kd tl 151-152). Kaitsja taotlusel määras kohus täiendava DNA ekspertiisi täiendaval sündmuskoha vaatlusel 10.07.2017 korteri elutoast äravõetud klaasikildude osas, et välja selgitada, kas süüdistatav või korteris viibinud X3 on klaasikildudega kokku puutunud. DNA ekspertiisi akti nr 17E-GE1311 kohaselt leiti klaasitükkidelt X1i bioloogilist materjali, A. Ploovitsa X3 DNA-profiilid ei ole aga seostatavad klaasitükkidelt saadud profiilidega (3 kd tl 93-95). Ekspert M. Lingi kohtuistungil antud ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel nähtub, et konkreetse isiku DNA mitteesinemine objektil iseenesest ei välista isiku poolt objekti käitlemist, kuna mõned isikud jätavad oma DNA objektile paremini, teised halvemini. Kriminaalasjas on põhivaidlus selles, kes tekitas X1ile elule ohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri. Prokurör on seisukohal, et kuriteo pani toime süüdistatav Ago Ploovits. Kaitsja leidis, et Ago Ploovitsa süü kannatanule elule ohtlike tervisekahjustuste tekitamises ei ole tõendatud. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et uuritud tõendid kinnitavad Ago Ploovitsa süüd X1ile tervisekahjustuste, sealhulgas surma põhjustanud elule ohtlike tervisekahjustuste tekitamises. Vaidlust ei ole selles, et alates 15.06.2017 pealelõunasest ajast viibisid X1i korteris lähisuhtes olevad X1 ja Ago Ploovits. Süüdistatava ja kannatanu eelnevat suhtlemist kinnitavad X1i vanemate X2i ja X6i, tunnistaja X7, süüdistatava Ago Ploovitsa ning tema tuttavate X8i, X9 ja X3 ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, et 15.06.2017.a tarvitasid X1 ja Ago Ploovits koos alkoholi. Tunnistaja X3 ütlused kinnitavad, et samal päeval peale lõunat kutsus A. Ploovits teda korteris olevat kraanikaussi parandama. Peale parandustööde tegemist tarvitasid A. Ploovits, X1 ja X3 koos alkoholi. A. Ploovits läks esimesena magamistuppa magama, hommikumantlis X1 järgnes talle mõne aja pärast. X3 lahkus korterist, sulges korteri ukse ning kannatanu ja süüdistatav jäid kahekesi korteri magamistuppa. Kaitsja pööras suurt tähelepanu asjaolule, et alkoholi tarvitav kannatanu on varasemalt joobes olles korduvalt kukkunud ning esitas kohtule versiooni, mille kohaselt on kannatanul esinevad kehavigastused tekkinud varasemast kukkumisest ja kukkumisest 16.06.2017.a. Kohus leiab, et sellised väited on ümber lükatud uuritud tõenditega ning ei ole ka eluliselt usutavad. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et varasemalt alkoholijoobes korduvalt kukkunud kannatanu sai elule ohtlikud tervisekahjustused kukkumisest enne 15.06.2017 või üksnes kukkumisest ööl vastu 16.06.2017.a. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse (eksperdiarvamuse p 4) kohaselt ning ekspert Anu Adamsi kohtuistungil antud ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel nähtub, et kannatanul tuvastatud kehavigastuste tekitamise aega ei ole võimalik täpselt määratleda, kuid eksperdi hinnangul võisid vigastused olla tekkinud tundide vältel enne kiirabi saabumist, välistatud ei ole vigastuste tekkimine ööpäev või rohkem enne kiirabi saabumist. Süüdistatava ja tunnistaja X3 ütlused kinnitavad, et X1il 15.06.2017.a pealelõunat nähtavaid kehavigastusi ei olnud. Seega on kaitsja versioon kannatanu 6 kehavigastuste tekkimisest kukkumisest varasemalt, so enne 15.06.2017.a ümber lükatud. Samuti ei kinnita uuritud tõendid kaitsja versiooni surma põhjustanud kehavigastuste tekkimisest 16.06.2017.a kukkumise tõttu. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid kannatanu surma põhjustanud pea piirkonnas tuvastatud vigastused olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega. Elule mitteohtlikud nahamarrastused ja nahaalused verevalumid teistes kehapiirkondades on samuti tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Kuigi ei saa välistada neist mõnede saamist kukkumisel/paiskumisel vastu kõva tömpi pinda, siis kõikide vigastuste (vähemalt 60 mehhaanilise jõu mõjutamise kohta) saamine üksnes kukkumise tagajärjel on välistatud (eksperdiarvamuse p 3, 8, 2 kd tl 151-152). Seda kinnitavad ka ekspert Anu Adamsi poolt kohtuistungil antud ütlused, millistes ekspert välistas, et kõik kannatanul tuvastatud vigastused oleks saanud tekkida üksnes kukkumise tagajärjel. Samuti kinnitas ekspert, et kannatanu surma põhjustanud pea piirkonna vigastused ei ole iseloomulikud kukkumisele. Seega lükkab eksperdiarvamus ümber kaitsja oletuse, et kannatanu võis joobes olles kukkuda ja sellisel moel vigastusi saada. Kohus märgib, et ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanu surma põhjustanud elule ohtlikud parema pea poole vigastused, samuti arvukamad nahaalused verevalumid rohkem pea paremal poolel, oleksid tekkinud kannatanu sellisest korduvast kukkumisest, mis põhjustas elule ohtlikke vigastusi vaid kannatanu pea paremale poolele. Kaitsja väide, et kannatanu korteris käisid pidevalt asotsiaalse eluviisiga erinevad meesterahvad ja kannatanu korteris tarvitati alkoholi, ei ole A. Ploovitsa süü küsimuse lahendamisel asjakohane, sest tõendatud on, et alates 15.06.2017.a pealelõunast, mil kannatanul veel mingeid nähtavaid kehavigastusi ei olnud, viibisid kannatanu korteris peale kannatanu vaid tunnistaja X3 ning süüdistatav. Mingisuguseid tõendeid teiste isikute viibimise kohta korteris kohtule esitatud ei ole ning seda ei väida ka kaitsja ja süüdistatav. Seda, et kannatanu korteri välisuks lukustub peale väljumist automaatselt, kinnitavad ka süüdistatava ja tunnistaja ütlused. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel ja samas majas elava tunnistaja X7 ütluste kohaselt on Tallinnas, Pääsküla tn 10a asuva kortermaja trepikoja välisuksel fonoluku süsteem ning uks on tavapäraselt lukustatud. Seetõttu ei olnud võimalik, et keegi oleks korterisse pääsenud ilma, et Ago Ploovits või X1 oleks neile ukse avanud. Arvestades, et nad mõlemad jäid peale X3 lahkumist magamistuppa magama, ei ole see versioon ka eluliselt usutav. Ago Ploovits eitas X1i peksmist. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta X1i alates aprillistmaist 2017.a ning on korduvalt ööbinud tema korteris. 15.06.2017 pärastlõunal läks ta X1i poole, koos hakati alkoholi tarvitama, süüdistatav tõi kannatanu soovil veel poest pudeli viina. Kuna kannatanu avastas, et kraanil on midagi viga, siis kutsus süüdistatav umbes kella 20 paiku kannatanu juurde kraani parandama X
3. X3 sõnul oli kraanikausi parandamiseks vaja tihendit, ta tõi vajaliku tihendi ja parandas kraanikausi ära. Peale seda jõid kannatanu, süüdistatav ja X3 veel alkoholi, A. Ploovits väsis ja läks enda sõnul umbes kella 21 paiku magamistuppa magama. X1 ja X3 jäid suurde tuppa viina jooma. A. Ploovitsa väitel ajas kannatanu ta vahepeal üles ja süüdistatav läks magama diivanile, X1 jäi voodisse magamistuppa. X3d sel ajal enam korteris ei olnud. Kui A. Ploovits suures toas diivanil ärkas umbes kella 01.15 paiku 16.06.2017, siis läks ta magamistuppa, tõmbas voodist teki ära, nägi voodis vereplekki, samuti nägi, et kannatanut ei ole voodis. Süüdistatav otsis kannatanut tervest korterist ning leidis kannatanu nn klaveritoas, kus kannatanu magas hommikumantlis põrandal, kannatanu nina juures oli näha verd, kuid põrandal verd ei olnud. Süüdistatava ütluste kohaselt ta arsti ei kutsunud, vaid tegi kamina ees suitsu, jõi pitsi viina ja pani sigaretikoni kaminasse ja lahkus korterist. Korteri uks oli lukus ning väljumisel sulgub uks automaatselt. Uuesti läks süüdistatav kannatanu elukohta 16.06.2017.a õhtul ning nägi maja juures kiirabi. Kui ta läks maja kõrgematele korrustele, siis kuulis ta kannatanu isa häält ja lahkus majast. 7 Süüdistatava ütlustele hinnangut andes märgib kohus, et süüdistatava ütlustes tema ja kannatanu tegevuse kohta peale X3 poolt kraanikausi parandamist ja ühist alkoholitarvitamist sisalduvad vastuolud, mida süüdistatav ei ole usutavalt selgitada suutnud. Ka on süüdistatava ütlused ümber lükatud teiste uuritud tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad. Vastuolulised on A. Ploovitsa ütlused vere nägemise kohta enne korterist lahkumist ja samuti selle kohta, kus ta korteris magas. Kuigi kohtueelses menetluses on süüdistatav kinnitanud, et ta magas alati magamistoas, jäi A. Ploovits kohtuistungil selle juurde, et ta ärkas kannatanu korteris diivanil. Vastuolu ütlustes ei osanud süüdistatav kohtuistungil selgitada ja jäi kohtus antud ütluste juurde. A. Ploovitsa kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta väikest verelaiku voodi keskel ja klaveritoas magava kannatanu ninal. Rohkem verd süüdistatav väidetavalt korteris ei näinud. Seoses vastuoludega avaldas kohus prokuröri taotlusel ja kaitsja nõusolekul süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused: „ Igakord olen maganud koos X1ga magamistoas voodil. Minul tuli järsku uni ja läksin magama magamistuppa voodisse. X1 jäi X3iga kööki. X1l hakkas ka juba viin otsa saama, veerand oli viina veel alles pudelis. Minul oli õlu otsa saanud. X1 jäi istuma diivani peale, viinapudel seisis diivani kõrval. Rohkem ei olnud diivani kõrval maas midagi. Kui mina sellel päeval X1 juurde läksin, ei märganud mina et X1l oleksid olnud kuskil mingid vigastused. Märkasin ainult seda, et temal käed värisesid. Ma vist läksin magama enne kelle 22.
4. Öösel ärkasin umbes kell 00-01 ajal ülesse voodist magamistoast ja toas oli vaikus. X3 oli juba ära läinud, kuna X1a voodis ega magamistoas ei olnud läksin teda otsima. Siis nägin, et X1 magab seal ratta kõrval põrandal. X1l oli seljas hommikumantel kui ta põrandal maas oli, ma ei pannud tuld toas põlema kuna õues oli sellel ajal valge ja ma nägin ilusti tuppa. X1 oli maas külili jalgadega akna poole. Seal toas oli veel jalgratas, klaver, palju tühja taarat. Ma ei tea, mis seal toas veel on sest ma pole kunagi seal toas käinud ainult olen üle läve vaadanud. Verd mina seal toas ei näinud.“ . Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et verekahtlased määrdumised tuvastati korteris magamistoas ja ka teistes ruumides, sealhulgas arvukad verejäljed nii magamistoas, avatud köögiga elutoa põrandal keskosas kui ka diivani käetoel ja istmel. Kuivõrd kohtulikul uurimisel on tõendatud, et pärast tunnistaja X3 lahkumist jäid korterisse ainult kannatanu ja süüdistatav ning peale süüdistatava lahkumist ei ole tuvastatud kolmandate isikute saabumist korterisse, siis ei ole usutav, et A. Ploovits, ärgates diivanil, ei näinud samas toas keset põrandat olevat verd. Ka on süüdistatav kinnitanud, et tema väidetava ärkamise ajal oli õues valge ja ta nägi ruumis olevat selgelt. Peale ütluste avaldamist kinnitas süüdistatav, et siiski nägi verd kannatanu juures ning andis selle kohta kohtueelses menetluses teadlikult valeütlusi. Süüdistatava ütluste kohaselt lahkus ta kannatanu korterist 16.06.2017.a umbes kella 01.1501.20 paiku. Tunnistajate ütlustega on süüdistatava sellised ütlused ümber lükatud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et ööl vastu 16.06.2017 toimus korteris, kuhu olid jäänud ainult kannatanu ja süüdistatav, tüli ja rüselus. Nii kuulis tunnistaja X10, kes oli väikese lapsega kodus, ülevalt korterist umbes kella 23 paiku heli, mis meenutas mööbli liigutamist, kella 24 paiku kuulis ta mingi raske eseme kukkumise heli ning kella 02 paiku enne magama minekut kuulis tunnistaja uuesti mingi väga raske eseme kukkumise heli. Ka tunnistaja X12 kuulis kesköö paiku X1i korterist mingisugust vestlust või vaidlust, millele järgnes tugev mütsatus. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused, et ajavahemikul vähemalt alates kella 23-st 15.06.2017 kuni 02-ni 16.06.2017 olid kannatanu korterist kuulda tülile ja korduvatele kukkumistele viitavaid helisid. Verejälgede esinemine korteri erinevates ruumides ning surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastuv eksperdi arvamus kinnitavad, et vägivalla kasutamise ajal liikus kannatanu korteris ringi. Vigastused kannatanu mõlemal küünarvarrel annavad tunnistust 8 sellest, et kannatanu püüdis tõrjuda pea piirkonda suunatud lööke. Nimetatud tõendid kinnitavad ka seda, et kannatanu püüdis ennast vägivalla eest kaitsta, liikudes korteri erinevates ruumides. Ei ole välistatud, et kannatanu kaitstes ennast rünnete eest, selle käigus ka kukkus. Seda kinnitab äärmiselt arvukate (vähemalt 60) mehhaanilise jõu mõjutamise kohtade, so nahamarrastuste, verevalumite ja haavade tuvastamine kannatanu keha erinevates piirkondades. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, et kannatanu korteris toimus ajal, mil süüdistatav väidetavalt magas, konflikt ning Ago Ploovits lõi X1i kõva tömbi esemega, võimalik et tooli ja/või klaveritooliga, millega tekitas kannatanule surma põhjustanud elule ohtlikud tervisekahjustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava ütlused selle kohta, millal ta lahkus kannatanu korterist, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega, mis kinnitavad tülile ja korduvatele kukkumistele viitavate häälte kuulmisele kannatanu korteris alates 15.06.2017 kella 23-st kuni 16.06.2017 kella 02-ni. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta magavana kannatanu korteris kuni umbes kella 01.15-ni. Eeltoodu seab kahtluse alla süüdistatava ütluste usaldusväärsuse, sest ei ole eluliselt usutav, et samas korteris magav süüdistatav ei kuulnud sellise tugevusega korduvaid tülitsemisele, mööbli nihutamisele ja raskete esemete kukkumisele viitavaid helisid, mis olid kuuldavad mitmele teistes korterites elavale isikule. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et peale väidetavalt magava X1i leidmist põrandal, suitsetas ta kamina ees ning pani sigaretikoni kaminasse. Sündmuskoha vaatlusel leiti aga korteri köögist kraanikausi juurest taldrikult suitsukoni, millel DNA ekspertiisiakti kohaselt tuvastati Ago Ploovitsa DNA profiiliga kokkulangev DNA profiil (2 kd tl 123). Süüdistatav sigaretikoni leidmist kraanikausi juurest selgitada ei osanud. Eeltoodu seab kahtluse alla süüdistatava ütluste usaldusväärsuse, sest süüdistatava ütlused ei riimu teiste uuritud tõenditega. Vastuolulisi ütlusi kannatanu korteris toimunu ja vere nägemise kohta on A. Ploovits andnud ka kohtus üle kuulatud tunnistajatele X11ile ja X9le. Tunnistaja X8i ütluste kohaselt on A. Ploovits talle X1iga juhtunu osas rääkinud, et tarvitas koos kannatanuga viimase korteris alkoholi. Kannatanu olevat läinud teise tuppa, kus seisab jalgratas ning kui A. Ploovits mõne aja pärast sinna tuppa läks, siis oli põrand verine ja kannatanu oli põrandal pikali. A. Ploovits olevat ehmunud ja ära jooksnud. Tunnistaja X9 kinnitas kohtuistungil, et kuulis peale 16.06.2017 A. Ploovitsalt, et süüdistatav oli ärganud kannatanu korteris ja näinud kannatanut magamas toas, kus põrandal oli veri. Seega on süüdistatav ka tunnistajatele esitanud toimunu kohta erinevaid versioone. Kohtus väitis süüdistatav aga, et kannatanu läks alguses magamistuppa ning alles hiljem leidis ta kannatanu teisest toast põrandalt. Kohus nõustub prokuröriga, et on arvestades selliseid süüdistatava ütlusi, jääb arusaamatuks, miks ei asunud süüdistatav verisel põrandal lamavat kannatanut abistama ning kinnitas, et ta isegi ei kontrollinud, kas kannatanu vajab abi. Samas on tuvastatud, et mõned nädalad varem kutsus süüdistatav kannatanule peale viimase väidetavat kukkumist kiirabi. Kiirabikaardist nähtub, et X1 oli kiirabi saabudes joobes, kuid tal ei olnud mingeid kaebusi ning tal ei tuvastatud traumasid ega vigastusi. Kahtlust süüdistatava ütluste usaldusväärsuses tekitab asjaolu, et süüdistatav on andnud ööl vastu 16.06.2017.a kannatanu korteris toimunu kohta erinevaid ütlusi. Samuti ei ole süüdistatava ütlused eluliselt usutavad. Süüdistatava ütluste kohaselt leidis ta enne kannatanu korterist lahkumist X1i magavana nn klaveritoas, kannatanul oli seljas hommikumantel ning süüdistatav nägi verd ainult kannatanu nina juures. Kannatanu X2i ütluste kohaselt leidis ta X1i põrandalt täpselt samast toast, kuid ilma riieteta ning toas ja kogu korteris oli hulgaliselt verejälgi. Mingisuguseid tõendeid teiste isikute viibimise kohta korteris kohtule esitatud ei ole ning seda ei väida ka kaitsja ja süüdistatav. A. Ploovits kinnitusel tõmbas ta korterist lahkudes ukse kinni ning uks lukustub automaatselt, samuti oli korteri uks lukustatud ka kannatanu X2i 9 saabumisel. Ei ole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui keegi oleks sisenenud kannatanu korterisse peale A. Ploovitsa lahkumist ja tekitanud kannatanule kehavigastusi, et sellisel oletataval juhul oleks kannatanu jäänud veriselt ja vigastatuna lamama täpselt samasse tuppa ja samasse kohta põrandal, kus süüdistatav teda väidetavalt ilma vigastusteta viimasena nägi ning kust kannatanu isa ta hilisemalt leidis. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatava kohtus antud ütlused on ennastõigustavad, ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad ning on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega. Riigikohus asus 28.05.2014.a otsuses asjas nr 3-1-1-131-13 seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Võimalik on ka olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Kohus loeb A. Ploovitsa ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutab tema ja kannatanu tegevust 15.06.2017 alates kannatanu juurde saabumisest kuni X3 poolt kraanikausi parandamise ja ühise alkoholitarvitamiseni. Muus osas on A. Ploovitsa ütlused ennastõigustavad, ei ole eluliselt usutavad ja on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega ning sellised ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kannatanute X2i, X6i ning tunnistajate X5i, X4, X7, X10, X12u, X11i ja X9 ütlused on lubatavaks tõendiks ning kohtul ei ole alust kahelda valetunnistuse andmise eest hoiatatud kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate X11i ja X9 ütluste osas märgib kohus, et

§ 66

lg 21 p 1-4 sätete kohaselt võimalik käsitleda tõendina neid tunnistaja ütlusi, millest on tunnistaja saanud teadlikuks teise isiku vahendusel.

§ 66

lg 21 sätestatu mõtte kohaselt võibki tunnistaja maakohtus ristküsitlusel anda ütlusi teiselt isikult kuuldu kohta, mida ta ka käesoleva asja kohtulikul arutamisel tegi, andes ütlusi nende asjaolude kohta, millest ta sai teadlikuks teise isiku vahendusel. Ka ei ole tegemist tunnistajate arvamusega, vaid tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, mida nad kuulsid süüdistatavalt.

§ 66

lg 21 p 2 sätte mõtte kohaselt on sellised ütlused tõendina lubatavad ka olukorras, kus vahetu tõendiallikas on kättesaadav. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava tegevus oli saabunud tagajärjega (so. .X1i surmaga) naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu seotud ehk peksmine põhjustas X1i elule ohtlikke vigastusi, mis viisid omakorda kannatanu surmani. Ei ole tuvastatud, et kannatanul tuvastatud elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekitatud muu isiku poolt, samuti ei ole tuvastatud, et elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekkinud mingil muul põhjusel (näiteks kannatanu kukkumine). Surnu ekspertiisi aktis kajastuvast eksperdi arvamusest nähtub ulatusliku vägivalla kasutamine kannatanu suhtes, sealhulgas löögid kõva tömbi esemega pea piirkonda, so elutähtsate organite piirkonda, seega pidi süüdistatav ette nägema ja möönma eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamist. Seega tekitas süüdistatav kannatanu elule ohtlikud vigastused vähemalt kaudse tahtlusega. Tõendatud on, et Ago Ploovits tekitas ettevaatamatusest kannatanu surma, lootes tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu oma tegevuse võimalikke raskeid tagajärgi vältida. Seega on tõendatud, et Ago Ploovits pani toime KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ta põhjustas oma tahtliku tegevusega teisele inimesele raske tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu elule ning ettevaatamatusest isiku surma. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KARISTUS 10 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 on kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette 4 kuni 12 aastase vangistuse. Elu ja tervis on tähtsaim õigushüve, mistõttu nende eest on ette nähtud väga ranged karistused, kus kõne alla tuleb vaid vangistus, sest ebaõigus nende koosseisu tegudes on väga suur. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mõistes isikule karistust, võtab kohus arvesse, et ettevaatamatusest põhjustati teoga raskeim KarS § 118 lg 1 nimetatud tagajärg, so isiku surm. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et A. Ploovitsal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Kuritegu pandi toime, olles eelnevalt ühiselt alkoholi tarbitud. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda arvestab. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada sanktsiooni keskmise määra lähedast vangistust ning eeltoodu alusel mõistab kohus Ago Ploovitsale KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi seitsme aastase vangistuse. Tõkend vahistamine tuleb jätta A. Ploovitsa suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 04.07.2017.a.. ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõenditeks sündmuskoha vaatlusel leitud puuteproovid, suitsukonid, viinapitsid, paber, suitsupakk, pudelikork, aluspüksid, plekkpurgid, hommikumantel, salvrätik, klaasitükid, mobiiltelefon Huawei, HTC, klaveritool, tool, nokkmüts, jope, dressipluus, särk, püksid, spordijalatsid, mobiiltelefon Nokia ja CD-plaat salvestusega. Sündmuskoha vaatlusel leitud puuteproovid, suitsukonid, viinapitsid, paber, suitsupakk, pudelikork, aluspüksid, plekkpurgid, hommikumantel, salvrätik, klaasitükid tuleb hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel, mobiiltelefon Huawei, HTC, klaveritool ja tool tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel X2ile; nokkmüts, jope, dressipluus, särk, püksid, spordijalatsid, mobiiltelefon Nokia tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel Ago Ploovitsale ning kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD plaat tuleb jätta kriminaalasja juurde. TSIVIILHAGI Kannatanu X2 esitas tsiviilhagi varalise kahju osas 3729 euro ulatuses ja mittevaralise kahju osas 5000 euro suuruses summas. Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud. Kohtuistungil jäi kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise osas 5000 euro nõude juurde, kuid täpsustas varalise kahju suuruse osas, et 4 inimesele mõeldud hauaplatsi jaoks kulutas ta kokku 5650 eurot. Ühele inimesele mõeldud kulu hauaplatsi jaoks on seega 1412,50 eurot. Matusekuludeks ja lukkude vahetamiseks kulutas kannatanu kokku 1609 eurot. 11 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Tõendatud on, et A. Ploovitsa tegevus põhjustas X1i surma. X1i isal X2il tekkinud kahju suurus on dokumentaalselt tõendatud. Matusekulusid kinnitavad tsiviilhagile lisatud arved ja maksekorraldused (1 kt tl 3-7). Seega kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele varalise kahju hüvitamiseks 3021,50 eurot. Kannatanu X2 taotleb ka mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohus on mittevaralise kahju väljamõistmist käsitledes asunud seisukohale, et üldjuhul on vanemate ja laste näol tegemist lähedaste isikutega. Kohtu hinnangul annab X2i mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks VÕS § 134 lg 3 kohaselt alust kannatanu poolt ilma riieteta raskelt vigastatud teadvuseta tütre leidmine viimase korteris põrandal ning tütrele tekitatud vigastuste nägemine, mille tagajärjel tütar suri haiglas 21.06.2017.a. Kohtu hinnangul tuleb jaatada X2il moraalse kahju tekkimist. Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2017. aastal teinud kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt on 2016.a kriminaalasjades lähedasele mittevaralise kahju hüvitis välja mõistetud vahemikus 5000–127 800 eurot. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et 5 000 euro suurune hüvitis on igati põhjendatud hüvitis. MENETLUSKULUD Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha 1250 eurot ja menetluskulud, so kaitsjatasu ning ekspertiisitasu. Riigikohus on seisukohal, et kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu ning süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Eeltoodud tingimused on käesolevas asjas täidetud. Õiendites DNA ekspertiiside maksumuse kohta on analüüsiobjektide arvuna nimetatud 137, mis on ekspertiiside käigus läbi viidud reaktsioonide arv ning ekspertiisikuluna 6327 eurot. Kehtiv kohtuekspertiisiseaduse § 27 3 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga Riigikohtu lahendis asjas 3-1-1120-12 väljendatud seisukoha kohaselt saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiaktide kohaselt oli 52. Reaktsioonid on kohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Seega on DNA ekspertiisi kuluks ekspertiisi objektide arvu ja ekspertiisiobjekti hinna 57 eurot korrutis ehk 2964 eurot. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista ekspertiisikulud surnu ekspertiisi eest summas 271 eurot, 12 sõrmejäljeekspertiisi eest summas 663 eurot ja jäljeekspertiisi eest summas 314 eurot, kokku on väljamõistetavate ekspertiisikulude summa 4212 eurot. Süüdistatavalt kukub väljamõistmisele ka kaitsjatasu 1638 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik Terje Einula Rahvakohtunik Aadu Jõgiaas Rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2018.a kohtuotsusega : Harju Maakohtu otsus 12. aprillist 2018 tühistada osaliselt ja nimelt Ago Ploovitsa süüdimõistmises KarS prg 118 lg 1 p 1 järgi. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid Argo Küünemäe poolt Ago Ploovitsale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 240 (kakssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks), milline jätta riigi kanda.