Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 76

1-17-9037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prok

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud.

§ 65

lg 2 ja 64 lg 2 alusel liideti Rostislav Malovile mõistetud karistus varasema Harju Maakohtu 09.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8455 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 23.11.2017.

12.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rostislav Malovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus tervikuna ja isikud, kellega tekib isiklikul pinnal konflikt. Oht seisneb ühiskonna turvatunde ohustamises läbi joobes juhtimise ja kehavigastuste tekitamises, mis võivad päädida kannatanu surmaga. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, jätkab suhtlemist negatiivselt mõjuvate ja narkootikume tarvitavate isikutega. Oht on tõenäoline ka juhul, kui isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, ei mõista oma tegude tagajärgi ja ühiskonnas kehtivaid norme. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Seega, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kannab teist reaalset vangistust ja varguse ja kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise eest. Vangistuse jooksul on läbinud programmid, töötab. Õppis programmis Raev ja Eluviisitreening ilma alkoholita elamist. Töötab koristajana. Õppis oma mõtteid kontrollima, et mitte tarbida alkoholi, kainelt mõtlema. Varasemalt ei ole neid programme läbinud. On üks kehtiv distsiplinaarkaristus tätoveeringu eest. Tegi ahnusest, sest oli ilma rahata. Elama läheb ema ja kasuisa juurde. Vanematega saab hästi läbi, nad andestasid. Tegelema hakkab tööle minekuga ja programmides käimisega. Kindlat töökohta ei ole veel, aga on 2 kohta kuhu oodatakse. Sissetulek saab olema 800 eurot, sellest piisab, et maksta võlg ja ära elada, parem maksta tasapisi kui varastada. Uusi kuritegusid ei tule, vanemad aitavad. Alkoholi ja narkootikume ei tule enam. Soovib, et kohus saadaks ravile ja tahab käia N. K. -a juures, on temaga rääkinud. On olnud varem ka kriminaalhooldusel ja tingimusi tean. Rikkus hoolduse nõudeid, sest mõtles teisiti narkootikumidest. Rehabilitatsiooniprogramm toimub nii, et on kogunemised, test narkootikumidele. Seal hakkab käima ja elama hakkaks kodus. Kriminaalhoolduse loal hakkaks käima. Ei hakka suhtlema isikutega, kellel on kokkupuude narkootikumidega, seda õpetati. Saab olema uus tutvusringkond. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rostislav Malovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rostislav Malovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus isik vabastada ennetähtaegselt. Kõik formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kaitsealune on läbinud edukalt 2 sotsiaalprogrammi, tänaseks ta töötab. On võimalik minna Tervisekeskusesse Elulootus, kus tegeletakse tema tervisega ja probleemidega sügavuti, narkootikumide analüüse võetakse 2 korda kuus narkootiliste ainete väljaselgitamiseks. Praegu oleks tal võimalus saada abi sõltuvusprobleemide ületamiseks. Tal on küll üks distsiplinaarkaristus tätoveeringu tegemise eest, aga see ei ole sellise kaaluga, et teha järeldusi, et katseaja nõuetega ta hakkama ei saaks. Samuti on tal olemas toetav perekond, ema, isa. Seal on ta kontrollitud keskkonnas, hakkab tööl käima. Garantiikirja küll ei ole, aga teatavasti garantiikirju väga väljastada ei taheta, sest ei ole teada, kas saab välja või mitte. Kui ta tööd ei leia, tuleks asuda Töötukassasse arvele. Elektrooniline valve on ka omaette garantii, kaitsealuse liikumine on kontrolli all, ilma kriminaal hooldaja loata ei ole võimalik kuhugi minna. Kaitsealune kinnitas, et ta on teinud vanade tuttavatega lõpparve. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rostislav Malovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rostislav Malov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rostislav Malov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 9 kuud, so enam kui 1/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Eluase on heas seisukorras olev kolmetoaline korter, kus elavad isiku vanemad ning mis on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Korteri omanik ja lähedased on andnud oma nõusolekud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Rostislav Malovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. On positiivne, et vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud 2 sotsiaalprogrammi ning osaleb tööhõives, mille eest kohus tunnustab kinnipeetavat. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul käesoleval hetkel vabastamist mittetoetavad asjaolud üles vabastamist toetavaid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Rostislav Malovil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus: 06.04.2018 - noomitus - lasi end tätoveerida. Tegemist ei ole kinnipeetava jaoks esimese vangistusega ning isik on teadlik vangla sisekorrareeglitest. Reeglite rikkumine ei ole olnud juhuslik ning viitab sellele, et kinnipeetaval on siiski probleeme kehtestatud korraga kooskõlas käitumisega ning reeglitele allumisega. Rostislav Malov viibib vangistuses kolmandat korda. Käesolevat vangistust kannab varguste eest. Isik on ka varasemalt pannud toime mootorsõiduki ärandamise, tapmise, kehalise väärkohtlemise, joobes juhtimise ja varguseid. Kuritegude vägivaldusaste on vähenenud, kuid ühiskonnaohtlikkuse tase on suurenenud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt järgib isik ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid endale vajalikus ulatuses. Teod paneb toime hetkeimpulsi ajel, tagajärgedele mõtlemata ja pidades silmas üksnes enda heaolu. Isiku varasem elukäik kinnitab vangla iseloomustuses toodut ning selliselt iseloomustatud isikult on kindlasti alus karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega kriminaalne ning selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et tõepoolest eksisteerivad asjaolud, mis võimaldavad loota, et isik on asunud oma käitumismalle muutma ning käesolev, järjekorras
3. vangistus jääb viimaseks. Käesoleval hetkel selles kohtu hinnangul veendunud olla ei saa. Suuremale retsidiivsusohule viitab Rostislav Malovi varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine. Isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ning on ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral ka kindel töökoht. Kuigi kinnipeetav selgitas, et on 2 tööpakkumist, ei ole tegemist garanteeritud töökohaga. Isik ei ole omandanud ühtegi eriala. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Arvestades ka isiku võlanõuete suurust, on suur tõenäosus, et ilma töökohata tekivad majanduslikud probleemid, mida isik asub taas uusi seaduserikkumisi toime pannes lahendama. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on joovastid. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 13-aastaselt ning narkootikumide tarvitamist 23-aastaselt. Kuritegusid on toime pannud nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamise tõttu. Alkoholi enda puhul probleemiks ei pea, samas on alkoholijoobes toime pannud tapmise, lisaks juhtinud mootorsõidukit. Sõltuvust narkootikumidest isik samuti ei tunnista. Leiab, et kui kunagi oli sõltlane, täna seda enam ei ole, kuna viibib vanglas. Samas aga soovib oma elu muuta, läbida rehabilitatsiooni. Selliste vastuolude pinnalt tekib küsimus, mille osas isik soovib ja kas tõsimeeli üldse rehabilitatsiooni läbida, kui tal enda hinnangul probleemi ei ole. Alkoholi tarvitas kinnipeetav viimati kuu aega enne vangistust ning narkootikume viimati enda hinnangul 2017 aasta aprillis. Seega on ta mõlemast eemal viibinud siiski võrdlemisi lühikest aega. Vangistuses on joovastitest hoidumine lihtsam, samas vabaduses on need kergemini kättesaadavad. Ilma probleemi tunnistamise ja mõistmiseta ning tõsikindla motivatsioonita on suur tõenäosus, et isik asub uuesti alkoholi või narkootikume tarvitama, mis võib omakorda tuua kaasa ka uute kuritegude toimepanemise. Kuigi kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning ta asub elama vanemate juurde, nähtub materjalidest, et ka enne vangistust elas kinnipeetav antud elukohas koos vanematega. Siiski ei ole vanemate tugi olnud piisav, et kinnipeetav suudaks vabaduses iseseisvalt seadusekuulekalt toime tulla ning isik on asunud uusi kuritegusid toime panema. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et antud elukoha ümbruskonnas on palju narkomaane ja kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega vabaduses suheldi ja kellega koos on isik ka vanglakaristust kandnud. Seega tõsikindla sisemise motivatsiooni puudumisel on suur tõenäosus, et isik satub taaskord kriminaalsesse seltskonda. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Rostislav Malovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Siiski märgib kohus, et tunnustab kinnipeetavat seniste jõupingutuste eest, kuivõrd aga esinevad mitmed vabastamist mittetoatavad asjaolud, oleks isiku vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Edasise vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada, et temas toimunud positiivsed muutused on püsivad ning tulevikus suudab ta tõepoolest käituda seadusekuulekalt. Menetluskulud Rostislav Malovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.09.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 13.09.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 184,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rostislav Malovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik