lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tiit Liiva
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 (ühesaja viiekümne) päevamäära (16,90 eurot) ulatuses, s.o summas 2535 (kaks tuhat viis sada kolmkümmend viis) eurot.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.06-09.06.2018.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 144 (ühesaja neljakümne nelja) päevamäära ulatuses, s.o summas 2433,60 (kaks tuhat neli sada kolmkümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) eurot.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 2433,60 eurot kuulub kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Tiit Liiva’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Tiit Liiva’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot; - kaitsjatasu summas 150 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule e-posti teel. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 08.06.2018 kella 20.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik tulemus 1,34 mg/l väljahingatavas õhus) ning põhjustades liiklusõnnetuse tagurdades sõiduautoga vastu hoone seina. Sellise käitumisega rikkus Tiit Liiva liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid. Seega pani Tiit Liiva toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Tiit Liiva, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tiit Liiva karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 150 päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 16,90 eurot) ulatuses s.o summas 2535 eurot.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.06-09.06.2018.a s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 144 päevamäära ulatuses, s.o summas 2433,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb
lg 1, 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt tuleb
lg 1 p 1 alusel võtta Tiit Liiva’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Tiit Liivalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu 150 eurot ja sundraha 750 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Tiit Liiva süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Tiit Liiva tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad Tiit Liiva’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 150 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. 750 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.