← Eesti

2-16-19223/39

Obsah (11)§ 331§ 659§ 442§ 477§ 5§ 667§ 662§ 333§ 654§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Liis Arrak ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19223 Tsiviilasi Advokatuu

) § 172 lg 1 alusel. MÄÄRUSKAEBUS 9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ühtlasi palus avaldaja võimaldada tal tutvuda tsiviilasja nr 2-15-8742 määrusega, samuti vaidlusaluse enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis märgitud ekspertiisi määramise taotlusega ja anda tähtaeg määruskaebuse põhjenduste täiendamiseks pärast nendega tutvumist. Määruskaebuse põhiväited on järgmised: - maakohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur esitas enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis ja vaidlustatud otsuses üksteist välistavad versioonid enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjustest; - maakohus jättis lahendamata avaldaja taotlused nõuda kohtutäiturilt välja kõik asjassepuutuvad dokumendid, millele avaldajal puudus seni juurdepääs (sh määrus asjas nr 2-15-8742), mistõttu puudus avaldajal võimalus enda õigusi tõhusalt kaitsta; 4

(8)- maakohus sisustas vääralt TMS § 99 ja § 91 alused ja tagajärje, mistõttu on ebaõige ja vastuolus nimetatud normide sisuga maakohtu seisukoht, et parima pakkumise tunnistamata jätmine toob paratamatult kaasa enampakkumise nurjunuks kuulutamise; - maakohus jättis tähelepanuta, et juhul, kui määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8742 keelas kohus
  1. juunil 2015 lõppenud enampakkumisega seotud täitetoimingute tegemise, oli mh kohtutäituril keelatud kuulutada enampakkumine nurjunuks, mistõttu võib olla vaidlusalune enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ka vastuolus esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilasjas nr 2-15-
  2. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  3. Maakohus keeldus
  4. augustil 2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest, tuginedes

§ 331lgle 1 ja §le 66.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas

  1. mai 2018 määrusega maakohtu lahendi ja saatis asja maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  2. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu, võlgnik ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  3. juunil
  5. Avaldaja esitas
  6. juulil 2018 ringkonnakohtule koos avaldaja menetluskulude nimekirjaga määruskaebuse täiendavad põhjendused, Harju Maakohtu
  7. märtsi 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-2308 ja tingimusliku vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb jätta vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata, aga

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2’1 alusel täiendada selle põhjendusi.

Kaebus jääb rahuldamata. 14.

§ 442

lg 5 ja § 463 lg 2 koosmõjus lahendab kolleegium lõpplahendis seni lahendamata taotlused, seetõttu vastab ringkonnakohus esmalt määruskaebuses esitatud taotlustele ning lahendab avaldaja 17. juuli 2018 dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotlused ja käsitleb sama kuupäeva menetlusdokumendis esitatud tingimuslikku vastuväidet. 14.1.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning vajadusel kogub kohus tõendeid omal algatusel (

§ 5lg 3 esimene lause, § 477 lg 7 teine lause).

Maakohus jättis toimikusse võtmata Harju Maakohtu

  1. juunil 2015 määruse (esialgse õiguskaitse määrus) tsiviilasjas nr 2-15-8742, millega keelati esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril teha täitetoiminguid OÜle Lamaran Grupp kuuluva
  2. juulil 2006 sõlmitud laenulepingust nr 12/6-L tuleneva rahalise nõude müügiks korraldatud
  3. juunil 2015 kell 16 lõppenud elektroonilise enampakkumise lõpule viimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks (määruse resolutsiooni p 2). Siiski tugines maakohus sellele vaidlustatud määruses ning leidis, et kohtutäituri otsus jätta enampakkumine lõpule viimata oli õiguspärane. Ringkonnakohtu 5

(8)hinnangul on õige avaldaja seisukoht, mille kohaselt on avaldajal õigus tutvuda dokumendiga, millele on maakohus oma järeldused ja põhjendused rajanud. Seega jättis maakohus põhjendamatult esialgse õiguskaitse määruse asja juurde võtmata, nimetatud tõend on asjakohane ja vajalik praeguse vaidluse lahendamisel. Arvestades eeltoodut, tuleb rahuldada avaldaja taotlus ning ringkonnakohus võtab eelnimetatud põhjendustel esialgse õiguskaitse määruse väljatrüki kohtute infosüsteemist dokumentaalse tõendina asja materjali juurde ning avaldajal on võimalik tõendiga tutvuda. 14.
  1. Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud taotlusele, milles avaldaja palub võimaldada tal tutvuda enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis märgitud „ekspertiisi määramise taotlusega“, märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole nimetatud dokument asjakohane ega vajalik vaidluse lahendamiseks, kuna kohtutäitur jättis täitemenetluses korraldatud enampakkumise lõpule viimata üksnes maakohtu esialgse õiguskaitse määruse alusel. 14.
  2. Põhjendamatu on avaldaja väide selle kohta, et kuna maakohus ei võimaldanud avaldajal esialgse õiguskaitse määrusega tutvuda, oli avaldajalt võetud võimalus end kohtuvaidluses tõhusalt kaitsta. Avaldaja ei ole toonud esile objektiivseid põhjuseid, mille tõttu ta ei oleks saanud oma kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri juures osaleda, mille käigus oleks tal olnud võimalik tutvuda täitetoimiku materjalidega, sh esialgse õiguskaitse määrusega. Kuigi kohtutäitur ei ole kohustatud avama enampakkumisel osalenud menetlusvälisele isikule kogu täitemenetluse sisu, oleks avaldajal siiski olnud võimalik kaebuse läbivaatamise käigus tutvuda tema õigusi puudutava dokumendi sisuga. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus ka rahuldamata avaldaja taotluse lisatähtaja saamiseks määruskaebuse põhjenduste täiendamiseks. 14.
  3. Avaldaja esitas
  4. juulil 2018 ringkonnakohtule koos menetluskulude nimekirjaga täiendavaid tõendeid. Kolleegium on seisukohal, et nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus andis
  5. juulil 2018 menetlusosalistele võimaluse esitada menetluskulude nimekirjad ja seisukohad vastaspoole kulude kohta. Kohus ei ole pidanud vajalikuks, peale eelmises punktis nimetatu, muid täiendavaid tõendeid asjas koguda (

§ 667lg 3).

Täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmine venitaks määruskaebuse menetlemist (nt kaasneks kohustus küsida teiste menetlusosaliste seisukohti), mis ei ole praeguse asja lahendamise huvides. Uued tõendid ja asjaolud tuleb üldjuhul esitada määruskaebuses (

§ 662lg 3).

Seega keeldub ringkonnakohus

§ 331lg 1 alusel täiendava tõendi vastuvõtmisest.

Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis pole vaja neid tagastada. 14.5.

§ 333

lg 1 esimene lause näeb ette, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

ei sätesta võimalust esitada kohtu tegevuse kohta tingimusliku vastuväidet. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetlemata avaldaja 17. juuli 2018 menetlusdokumendis esitatud tingimusliku vastuväite. Lisaks on ringkonnakohus rahuldanud tänases määruses (

§ 442lg 5 ja § 463 lg 2 järgi) avaldaja taotluse tõendi asja juurde võtmiseks.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel koosmõjus

§ga 659, kuid esialgse õiguskaitse 6

(8)määruse asja juurde lisamise tõttu täiendab ringkonnakohus põhjendusi, vastates samas määruskaebuse väidetele. määruse
  1. Hoolimata asjaolust, et maakohus ei võtnud esialgse õiguskaitse määrust toimikusse, on kolleegium seisukohal, et nimetatud tõendi asja juurde võtmata jätmine ei mõjutanud maakohtu lahendis toodud järeldusi ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on asjaolusid õigesti hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele, et kohtutäituri otsus enampakkumise lõpule viimata jätmiseks oli õiguspärane ja esialgse õiguskaitse rakendamise määruse täitmiseks ainuvõimalik lahendus.
  2. Avaldaja on ekslikult arusaamal, et seoses esialgse õiguskaitse kohaldamisega oli kohtutäituril keelatud kõik täitetoimingud. Esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p 2 kohaselt keelas maakohus kohtutäituril teha täitetoiminguid võlgnikule kuuluva rahalise nõude müügiks korraldatud elektroonilise enampakkumise lõpule viimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks. Seega ei keelanud maakohus kõikide täitetoimingute tegemist. Kuna enampakkumine tuli jätta vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele lõpule viimata, tuli enampakkumine katkestada ning kuulutada enampakkumine nurjunuks, hoolimata asjaolust, et e-oksjoni keskkonnas taolist informatsiooni avaldajale kui parima pakkumise tegijale, ei olnud võimalik avaldada.
  3. Alusetu on avaldaja seisukoht, mille kohaselt välistavad teineteist enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis toodud põhjendus ning vaidlustatud kohtutäituri otsuses toodud põhjendus. Kuna võlgnik vaidlustas täitemenetluses enampakkumisel olnud varale määratud väärtuse, kuid kohtutäitur ei olnud võlgniku kaebust lahendanud enne enampakkumise algust (vt asjale lisatud esialgse õiguskaitse määruse põhjendusi), pöördus võlgnik esialgse õiguskaitse taotlusega maakohtusse, et vältida võimalikku ebaõige hinnaga vara omandamist enampakkumisel osalejate poolt. Kui täitemenetluses realiseeritava vara väärtuse üle on vaidlus, taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 järgi uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seetõttu ei ole sisuliselt vale kohtutäituri
  4. juuni 2015 aktis märgitud enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjendus. Kohtutäitur selgitas avaldaja kaebust lahendades
  5. detsembri 2016 otsuses põhjalikult enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjuseid, mh asjaolu, et enampakkumist ei olnud kohtu korralduse tõttu võimalik lõpule viia. Kohtutäitur märkis otsuses, et enampakkumine kuulutati nurjunuks TMS § 91 lg 4 alusel (kohtutäituri otsuse lk 4, tl 18). Praegusel juhul lõppes e-oksjoni keskkonnas enampakkumine formaalselt teatega avaldajale, et tema pakkumine oli parim, kuid esialgse õiguskaitse määrus keelas kohtutäituril tunnistada avaldaja pakkumist parimaks, mille tagajärjel oleks enampakkumine lõpuni viidud. Seega oli enampakkumise jätkamine ja lõpule viimine takistatud kolmanda isiku õiguse tõttu, ning kohtutäituril ei olnud võimalik tunnistada avaldaja pakkumist parimaks.
  6. TMS § 91 ja § 99 aluse ning tagajärgede kohta märgib kolleegium järgmist. TMS
  7. jaos on sätestatud müügi läbiviimise kord täitemenetluses. TMS § 91 sätestab enampakkumise parimaks tunnistamise ning lgs 4 sätestatud kahel juhul ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks. Seega on TMS § 91 lgs 4 ette nähtud pakkumise parimaks tunnistamata jätmise põhjused, kuid samas paragrahvis ega järgnevates ei ole otseselt sätestatud enampakkumise parimaks tunnistamata jätmise tagajärgi. Samas, kuna enampakkumise parimaks tunnistamata jätmise tõttu ei saa lugeda läbi viidud enampakkumist edukaks, sellele ei ole järgnenud ostuhinna tasumist, omandi üleminekut parimale 7
(8)pakkujale vm õiguslikke tagajärgi, saab enampakkumise lugeda nurjunuks TMS § 99 alusel. Praegusel juhul tuli kohtutäituril enampakkumise lõpule viimata jätmisel mitte ainult parim pakkumine, vaid kõik võimalikud pakkumised tagasi lükata, mis annab kohtutäiturile aluse TMS § 99 lg 1 p 4 järgi enampakkumine nurjunuks kuulutada. Seega ei ole vastuolus kohtutäituri tegevus ja põhjendused enampakkumise nurjunuks kuulutamisel.
  1. Ringkonnakohus märgib eeltoodule lisaks, et avaldaja kaebusest ei selgu, kuidas on enampakkumise lõpule viimata jätmisega rikutud avaldaja õigusi. Juhul kui lahendatud on võlgniku kaebus ja müüdava vara väärtus on selgunud, on kohtutäituril võimalik praeguses asjas lõpplahendi jõustumisel määrata täiteasjas kordusenampakkumine. Praegusel juhul ei ole avaldajal takistatud kordusenampakkumisel osalemine. Eeltoodu tõttu tuleb jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Vastavalt

§ 174lgle 4 määrab kulud vajadusel kindlaks maakohus.

Selleks tuleb maakohtul kontrollida, kas kulude hüvitamist nõudma õigustatud menetlusosalised (puudutatud isikud) on esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirju või kas nad on kandnud toimikust nähtuvaid kulusid. 22. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.