Obsah (7)

§ 344§ 345§ 64§ 66§ 65§ 76§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10710 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie K

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ning karistati

§ 64

lõigete 1 ja 3 alusel liitkaristusega, rahalise karistusega 60 päevamäära, päevamäära suurusega 3,20 eurot, s.o ükssada 192 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 2 kuu jooksul igakuiste maksetena 96 eurot, esimese makse tasumisega kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 3.kuupäevaks, kõigi maksete tasumise tähtajaga 3.jaanuar 2013.a. Tartu Maakohtu 04.09.2017 määrusega asendati Aleksei Amelinile Tartu Maakohtu 07. novembri 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10710 mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära 20 päeva pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1 alusel loeti Aleksei Amelinile Tartu Maakohtu 07.

novembri

1. a otsusega mõistetud ja käesoleva määrusega asendatud vangistus kaetuks temale Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega kriminaalasjas nr 116-10160 mõistetud karistusega ning liitkaristuseks loeti 4 aastat vangistust, mille kandmise algust arvati alates
4. juunist
5. 06.06.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Amelini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Võib tekitada kergemaid kehavigastusi ja välja pressida oma kasu eesmärgil. Narkootikumide vahendamisega ohustab ühiskonna rahvatervist. Juhul, kui suhtleb kriminaalse suhtlusringkonnaga, tarvitab alkoholi või narkootikume. Majanduslikult raskes seisus olles võib soovida teenida kiirelt hõlptulu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Kannab
6. reaalset vangistust ja narkootikumide käitlemise eest. On teinud kõik, mis on määratud, läbinud programmi Õige Hetk, sai uut informatsiooni ja aru, et ei ole vaja sooritada üldse kuritegusid. Koos sotsiaaltöötajaga vaadati kõik üle ja sai aru, et on valed otsused teinud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Läbis majanduslikud tööd, mis on ette nähtud, õppis riigikeelt ja teeb kõik võimaliku, et mitte sattuda pahandustesse ja elada koos perega. Kinnipeetavaga elaks koos naine ja laps, kes läks see aasta
7. klassi. Laps ei tea, kus isa on. Otsustati, et tal on natuke vara teada. On sugulane, kes tegeleb ettevõttega ja tegeleb sanitaartehniliste töödega ja pakkusid kinnipeetavale võimalust tööle asuda kohe peale vabanemist. Ei ole ametlikult töötanud, tegeles ettevõtlusega, aga ei ole jõudnud seda viia ametlikule tasemele. Ametlik sissetulek saab olema keskmine palk, mis on 1500-1600 eurot kuus ja naine saab ka sellist palka. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Ühe isikuga, kes on vanglas, käib koos ja on sunnitud suhtlema. Lõpetab kõik sidemed, mis olid enne vangistust. Alkoholiga probleeme ei olnud, tarvitas ainult mõni kord aastas. Narkootikume vahepeal tarvitas, aga rohkem ei taha ja ei hakka, see tee viib hukule. Vahepeal tarvitas, sõltuvust ei olnud. Sõltuvusravi ei vaja. Sotsiaalprogrammidega ja kõigi ettekirjutustega on nõus. Ei hakka lubama, aga tõestab ennast. On südamest kahju, et nii juhtus ja häbeneb seda. Peale suurte probleemide ja võlgnevuste see midagi ei toonud ja püüab teha kõik mis võimalik, et rohkem mitte sattuda pahandustesse. Kui oleks tema võimuses, siis muudaks seda. On kuritegude toimepanemises süüdi ja on kahju. On varasemalt kriminaalhooldusel olnud alaealisena. Praegu on kehtivat 2 kriminaalasja, üks dokumendi võltsimine ja teine 2011 aastal peale vabanemist sooritatud vargused, mille eest sai tingimised ja kandis selle korralikult lõpuni. Teab, mida tähendab kriminaalhooldus ja elektrooniline valve. On valmis neid täitma. Keskkond, kuhu läheb on hea ja armastav. Töökoht on ka olemas ja see ei ole mingi fiktiivne töökoht. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Amelini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksei Amelini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul ühe sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine majandusabitöödel ning riigikeele omandamisel. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ja suhtumine sooritatud kuritegudesse. Enamus kuritegude puhul isik süüd ei tunnista või on ta enda sõnul olnud valel ajal vales kohas. Isikul puudub garanteeritud töökoht ja seega ka sissetulek, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut vabaduses, sest isik sooritas kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on isik jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekusele. Asjaolu, et isik suudab kinnipidamisasutuses korralikult käituda, ei anna alust arvata, et ta suudab teha seda ka vabaduses, sest isik on varasemalt kriminaalhooldusalusena sooritanud uue kuriteo. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksei Amelini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksei Amelini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Amelini vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksei Amelin kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksei Amelin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aasta 3 kuu, so üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on värskelt remonditud kahetoalise korteriga, kus elab veel A. Amelini ning J. alaealine t. A. A. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul ongi käesoleval juhul positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja töökoht ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud pealt näha korrektne: isik on osalenud sotsiaalprogrammis ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et Aleksei Amelinist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. Taoline ohuprognoos Aleksei Amelini osas selgub kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku näitavatest andmetest. Ei saa vaadata mööda sellest, et Aleksei Amelini on ka varem karistatud ning vanglas on kinnipeetav kolmandat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Aleksei Amelini õiguskuulekal rajal hoida. Kinnipeetaval on materjalidest nähtuvalt säilinud ka suhted lähedastega. Kinnipeetav asuks elama elukaaslase ja lapse juurde ning lähedastest on veel ema J. A. , kasuisa ning vanemad vennad V. ja A. A. Samas ei ole antud asjaolu uus. Lähedaste tugi on ka varasemalt isikul olemas olnud, kuid sellest hoolimata on ta pannud toime arvukalt eriliigilisi seaduserikkumisi. Seejuures on ta vargusi pannud toime koos vennaga. Vaadates kinnipeetava poolt minevikus toime pandud kuritegusid, ilmneb, et kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku varasemast elukäigust nähtub, et temas on juurdunud kuritegelik mõtte- ja eluviis ning oskus seadusekuulekalt endale piisavat elatist hankida puudulik. Kinnipeetava varasem ametlik sissetulek on olnud vähene ning materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu elukvaliteet silmnähtavalt kõrgem kui tema ametlikud sissetulekud. Isiku kuritegelik käitumine on kestnud pikalt ning sellistest käitumisharjumustest loobumine nõuab vigade tunnistamist, vastutuse võtmist ning tõsikindlat motivatsiooni. Kuigi kohtuistungil kinnitas isik, et häbeneb oma varasemat käitumist, on kuritegudes süüdi ning võimalusel muudaks tehtud, nähtub 21.05.2018 koostatud Tartu Vangla iseloomustusest vastupidine. Nii on märgitud kinnipeetava kohta, et enamus kuritegude puhul ta süüd ei tunnista või on ta oma sõnul "valel ajal, vales kohas" olnud. Kohtu hinnangul ei saa antud hetkel jõuda tõsikindlale järeldusele, et isikus on toimunud püsivad muutused seadusekuulekuse suunas, ta tõepoolest teadvustab tehtud vigu, on võimeline neist õppima ning käesolev, järjekorras kolmas vangistus jääb viimaseks. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. 09.02.2019 avaneb isikul võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohustuseta, kuigi kohtu hinnangul tasuks kinnipeetaval kaaluda võimalust taotleda tavatingimustel ennetähtaegse vabastamise menetluse raames samuti elektroonilise valve kohaldamist. Jätkates karistuse kandmist on kinnipeetaval võimalik tõestada endale ja kohtule, et temas toimunud muudatused seaduskuulekuse suunas on püsivad ning isik tõepoolest mõistab varasema elustiili lubamatust. Kokkuvõtvalt saab kohus järeldada, et Aleksei Amelinil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist hoolimata mitmest vabastamist toetavast asjaolust. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes ( distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega ), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tegelikku tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik