← Eesti

1-17-6777/39

Obsah (8)§ 64§ 65§ 121§ 4§ 761§ 76§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-6777 K

) § 215 lg 2 p 2 ja § 4231 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel D.

Lepiku liitkaristuseks neli kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.

oktoobri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust võrra ja mõisteti D. Lepiku liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 18 päeva vangistust. D. Lepiku karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates

  1. jaanuarist
  2. Seega algas D. Lepiku karistuse kandmise aeg
  3. jaanuaril
  4. D. Lepiku karistuse kandmise aeg lõpeb
  5. juulil
  6. juulil 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid D. Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
  7. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul seisneb D. Lepiku ohtlikkus sõiduki juhtimisõiguseta juhtimises, sõiduki omandamises ja kaudselt ka vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui tal on soov kiiresti kuskile liikuda. Ohu ilmnemine on tõenäoline ka juhul, kui D. Lepik kaotab enesevalitsemise, on alkoholijoobes ja viibib koos kriminaalsete sõpradega. Kainena pole ta vägivaldne. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%. 2
  8. D. Lepikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Ta kannab vangistust esimest korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta karistust asja omavolilise kasutamise ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuritegude muster on muutunud kergemaks. Kuritegude soodusteguriteks on sõprusringkonna mõju ja alkohol.
  9. D. Lepik töötab alates
  10. detsembrist 2017 majandustöödel koristajana. Temaga on läbi viidud sotsiaalsete oskuste arendamise vestlused teemadel verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, probleemide äratundmisvõime ja toimetulek erinevates situatsioonides, vestlused sotsiaalseks toimetulekuks ja kohanemiseks vanglas, vestlused alkoholi mõjust tervisele ja käitumisele ning alkoholi seosest kuritegevusega, vestlused liiklusohutuse teemal, analüüsivad vestlused teemadel viha ohjamine, mõtlematu käitumise tagajärjed igapäevaelu näidetel, probleemide äratundmise võime ja probleemide lahendamise oskuse arendamine, vestlus kriminaalhoolduse eesmärkidest ja põhimõtetest ja väärtushinnangutest ja vabanemiseelne vestlus, mille raames on täidetud töövõimetuse ankeet, et vabanemisel oleks võimalik saada töövõimetuspensioni.
  11. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
  12. D. Lepikul on võimalik vabanemisel elama asuda ema vennale kuuluvas neljatoalises ahiküttega maamajas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sealsed elamistingimused on kesised ja D. Lepik jagab tuba vendadega. Kinnipeetav soovib kolida pärast vabanemist elama sotsiaalpinnale xxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnik suhtles xxxxx valla esindajaga ja sai teada, et sotsiaalpind eraldatakse taotleja avalduse alusel jooksvas järjekorras. D. Lepikul puudub vabanemisel kindel töökoht. Kinnipeetava sõnul leiab ta vabanemisel endale töö. Vangla on alustanud töövõimetuse toetuse dokumentide vormistamist. D. Lepiku ema on nõus võimaluste piires kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama: tagama toidu ja muu esmavajaliku. Ema ei pea otstarbekaks kinnipeetavale sularaha andmist, sest kinnipeetav kulutab selle alkoholi ostmiseks. Seisuga
  13. mai 2018 on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 764,89 euro ulatuses.
  14. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad ema ja tema abikaasa, isa, vanaema, õde ja kaks venda. Kinnipeetava isa elab perekonnast lahust, kuid kontakt ja suhtlus isaga on säilinud. Kinnipeetava suhted kasuisaga on kinnipeetava allumatuse tõttu pingelised. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga sõbrad, kes on temast vanemad.
  15. D. Lepik pani vägivallakuriteo toime alkoholijoobes. Ta hakkas tarvitama alkoholi umbes 12aastaselt. Ta tarbis nädalavahetustel koos sõpradega nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Ta võib olla alkoholjoobes teiste poolt mõjutatav. Kainena ta seda pole. D. Lepik tunnistab oma alkoholiprobleemi ja saab aru, et peab sellega tegelema. D. Lepikul esineb mõningaid suhtlemisraskusi, ta on kinnine ja häbelik. Kinnipeetav käitub impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. Ta rikkus kriminaalhooldusel olles neljal korral alkoholi tarvitamise keeldu ja pani toime uue kuriteo, mis näitab tema suhtumist ühiskonda.
  16. Kriminaalhooldusametnik leidis, et D. Lepikule tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
  17. juulini
  18. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine, viibimine kohtu määratud paikades ja suhtlemine kohtu määratud isikutega ning teda tuleb kohustada otsima endale töökoha. 3 Kohtumenetluse poolte seisukohad
  19. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
  20. Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. Ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta on avavanglas ja käib S. A. -s tööl: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Oma kuriteokaaslastega ta enam ei lävi. Alkoholi ta enam tarvitada ei kavatse.
  21. Kaitsja toetas kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht
  22. Kohus vabastab D. Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
  23. D. Lepik kannab karistust

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 3, § 215 lg 2 p 2 ja § 4231 järgi, mis on sanktsioonist ja

§ 4lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

Seega kannab D. Lepik karistust teise astme kuritegude eest. D. Lepik on sündinud

  1. novembril
  2. Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2018 otsusest ja Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2016 otsusest nähtub, et D. Lepik on kõik kuriteod, mille eest mõisteti talle Tartu Maakohtu
  5. jaanuari 2018 otsusega liitkaristuseks vangistus, pannud toime enne
  6. novembrit 2017, mil ta sai täisealiseks. Alaealisena kuriteo toime pannud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib

§ 761

, mis näeb ette mõned erisused vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üldise korra suhtes.

§ 761

lg 1 p 1 järgi võib kohus inimese, kes oli teise astme kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. D. Lepik on temale mõistetud 1 aasta 6 kuu 18 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on

§ 761

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 16. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane 4 võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

  1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
  2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
  3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
  4. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
  5. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. D. Lepik on sooritanud keskmise raksusastmega või keskmisest kergemaid kuritegusid. See tähendab seda, et D. Lepiku vabastamine ei eelda väga väikest retsidiivsusohtu. Kohtu hinnangul ongi D. Lepikust lähtuv uute kuritegude oht tema vabastamiseks piisavalt madal.
  6. Kõigepealt on oluline see, et D. Lepik pole varem vanglas olnud. Seega võib loota, et vangistus on täitnud VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärgi ja suunanud kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele. Et see lootus pole pelgalt teoreetiline, saab öelda tänu mahukatele tegevustele, mida D. Lepikuga vanglas läbi viidi. Saab loota, et need vestlused, programmid jms on D. Lepiku kuritegelikult teelt eemale juhtinud. Seda lootust tugevdab tõsiasi, et D. Lepik on alles väga noor: ta sai vanglas olles 18-aastaseks. Noorte väärtushinnangute ja seeläbi käitumise mõjutamine on märksa hõlpsam kui juba välja kujunenud isiksusega vanemate inimete puhul. Et D. Lepik suudab õiguskuulekaks jääda, võib loota ka tema käitumise põhjal vanglas. Kinnipeetav on olnud korralik, hoidunud distsiplinaarrikkumistest ja paigutatud avavanglase. Ka avalvanglas, st tavasektorist vabamates tingimustes on D. Lepik suutnud korralikult käituda. Seepärast saab loota, et ta saab sellega hakkama ka edaspidi. Lootust tulevasele õiguskuulekale elule tõstab ta tõsiasi, et D. Lepik on käinud ca paar kuud tööl ja saab selle töö tegemist jätkata ka pärast vabanemist. Töö tegemine annab D. Lepiku elule n-ö struktuuri ja hoiab teda eemal jõudeelust ja vähendab seega võimalusi, et D. Lepik hakkab nt igavusest alkoholi tarvitama või kurjategijatega suhtlema (niisugusel juhul tõuseks oluliselt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus).
  7. Kõige tõsisemat retsidiivsusriski kujutab endast D. Lepiku puhul alkohol. Hoolimata oma noorusest on D. Lepik juba aastaid alkoholi tarvitanud. Oma kuriteod on ta toime pannud purjuspäi. Ei saa välistada, et D. Lepik hakkab vabanedes uuesti alkoholi tarvitama ja paneb seetõttu toime uued kuriteod. Käesoleva määruse eelmises punktis toodud positiivsetest teguritest, eeskätt D. Lepiku noorusest tulenevalt on siiski alust loota, et nii ei juhtu.
  8. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D. Lepiku vanglast ennetähtaegselt. 21.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb D.

Lepikule määrata kuni 27. juulini 2019 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus D.

Lepiku katseajaks käitumiskontrollile. 22. Ka tuleb süüdimõistetule panna

§ 75lg 2 alusel kolm lisakohustust.

23. Juhinduvalt

§ 75lg 2 p-st 2 tuleb süüdimõistetul keelata alkoholi tarvitamine.

See on tulenevalt ülal öeldust iseendastmõistetav: vaid alkoholist hoidumise korral on alust loota, et D. Lepik jääb õiguskuulekaks. 5 24.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustab kohus D.

Lepikut otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Töötamise olulise kohta vt käesoleva määruse p

  1. Pidades silmas seda, et D. Lepikul on töö olemas, ei tohiks selle kohustuse täitmine süüdimõistetu jaoks kuigivõrd keeruline olla.
  2. Viimaks keelab kohus D. Lepikul

§ 75

lg 2 p 7 alusel suhtlemise oma kuriteokaaslastega, sest selline suhtlemine suurendaks uute kuritegude ohtu. 26. Süüdimõistetu kaitsja Marit Seesmaa esitas kohtule kirjaliku taotluse 115,20 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja arvab nimetatud tasu menetluskulude hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest

  1. a)kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus,
  2. b)menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja
  3. c)menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D. Lepikult. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.