Obsah (10)

§ 436§ 230§ 367§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 15. november 2017.a, Tallinn Hagihind 2-1

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 23.05.2017.a kohtumääruses (II köide t/l 13) kui ka 06.06.2017.a kohtuistungil (II köide t/l 24-25).

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 07.06.2015.a veoleping, millise punkt 2.1 kohaselt on lepingu objekt vedaja poolt veoteenuse osutamine tellijale vastavalt tellija poolt esitatud tellimustele ja käesolevas lepingus sätestatule (I köide t/l 8-9). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja on sõlminud 08.02.2017.a võlgnevuse osalise tasumise kokkuleppe, mille punkt 2.1 kohaselt omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud veolepingu alusel võlausaldaja poolt osutatud teenustest ja võlausaldaja poolt väljastatud arvetest põhinõude summas 97 999,36 eurot, millele lisanduvad veolepingust tulenevad viivised summas 5 705,51 eurot, kokku 103 704,87 eurot. Punkti 2.2 kohaselt tunnustab võlgnik punktis 2.1 nimetatud nõuet summas 58 700 eurot (I köide t/l 60-61). Kostja on hagejale tasunud 08.02.2017.a 30 000 eurot ja 09.02.2017.a 28 700 eurot (I köide t/l 62-63).
2. Hageja on arvestanud kostja poolt eelpoolviidatud kuupäevadel tasutud summad võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi esmalt viivisevõlgnevuse summas 5 705,51 eurot katteks ja 52 994,49 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kostja vaidleb sellele vastu, kuivõrd nimetatu on vastuolus kokkuleppe sisu ning VÕS §
4. Riigikohus on 08.11.2017.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-16-10124 punktis 25 leidnud, et VÕS § 88 lg 1 järgi, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (vt Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse 3 täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle VÕS § 88 lg 4 järgi määrata võlausaldaja, kui täidetud on viidatud sättes nimetatud tingimused. Kui pooled on lepingus aga kokku leppinud, millise kohustuse täitmiseks tuleb tasutu arvata, tuleb esmajoones lähtuda poolte kokkuleppest.
7. Kohus leiab, et kostja vastuväited, et hageja ei tohtinud 08.02.2017.a ja 09.02.2017.a tasutud summasid arvestada esmajärjekorras viivisevõlgnevuse katteks ei ole kohased. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, et nõuete täitmise järjekord on seaduspärane. Kohtule esitatud 08.02.2017.a võlgnevuse osalise tasumise kokkuleppest ei tulene, et pooled oleksid leppinud kokku seaduses sätestatust erineva täitmise järjekorra (I köide t/l 60-61). Samuti ei ole kostja 08.02.2017.a ja 09.02.2017.a maksekorraldustes määratlenud millise kohustuse täitmiseks ta on raha ülekanded teostanud. Seega leiab kohus, et antud juhtumil tuleb lähtuda VÕS § 88 lg 8 sätestatust, mida hageja on ka õigustatult teinud.
8. Kostja on asunud seisukohale, et 08.02.2017.a sõlmitud võlgnevuse osalise tasumise kokkulepe lõpetas pooltevahelise võlasuhte. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd 08.02.2017.a kokkuleppe punktis 2.1 on pooled määratlenud, et hageja omab kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga kostja vastu sisse nõutavaks muutunud nõuet väljastatud arvetest põhinõude summas 97 999,36 eurot, millele lisanduvad veolepingust tulenevad viivised summas 5 705,51 eurot, kokku 103 704,87 eurot (I köide t/l 60).
9. Samuti tuleneb eelpool osundatud kokkuleppe punktist 2.6, et võlgnik on teadlik ja saab aru võlausaldaja õigusest pöörduda ülejäänud veolepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise sissenõudmiseks kohtu poole (I köide t/l 60 pöördel). Seega ei ole õige kostja seisukoht, et 08.02.2017.a sõlmitud kokkulepe lõpetas pooltevahelise võlasuhte.
10. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda 08.02.2017.a kokkuleppe järgi ka ülejäänud võlgnevus, mida hageja kohtule esitatud hagiavalduses nõuab.
11. VÕS § 744 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
12. Poolte vahel 07.06.2015.a sõlmitud veolepingu punkt 3.4.2 kohaselt kohustub tellija informeerima vedajat muutustest veoringidel, samuti kauba iseärasustest ja veo nõuetest; samas korras toimub ka kogu muu pooltevahelise asjakohase info edastamine, sh toimunud veo või autojuhi osas pretensioonide esitamine; hilisemalt kui 7 kalendripäev esitatud pretensioonid on aegunud (I köide t/l 8 pöördel). Seega on pooled väga täpselt sätestanud, kuidas ja millise aja jooksul tuleb kostjal pretensioonid esitada.
13. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on edastanud kostjale peale vedude teostamist iganädalaselt arved vastavalt poolte vahel sõlmitud veolepingu punktile 4.4, millised tuli kostjal tasuda 10 kalendripäeva jooksul alates arve kättessamise päevast punkt 4.5 järgi (I köide t/l 9). Tõendeid selle kohta, et kostja oleks peale arve(te) saamist neid 7 kalendripäeva jooksul vaidlustanud, kohtule esitatud ei ole.
14. Kostja tugineb ka asjaolule, et 28.11.2016.a kirjaga on viimane vaidlustanud hageja poolt väljastatud arved (I köide t/l 24-25). Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd osundatud kiri on üldsõnaline ja selles puuduvad viited konkreetsetele arvetele. 28.11.2016.a kirjas palutakse hagejal esitada kõik arvete kujunemise aluseks olevad arvestused põhjendades seda kostja äriühingus juhatuse liikmete tegevusega seoses toimuva sisekontrolliga.
15. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et hageja on kostjale veoteenust osutanud ning kostjal on kohustus hagejale nimetatu eest tasuda vastavalt poolte vahel sõlmitud veolepingu punktile 4.5 10 kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast (I köide t/l 9). Kohus leiab, et kostja äriühingu juhatuse liikmete vahelised erimeelsused ei ole 4 aluseks hageja poolt teostatud teenuse ja selle eest esitatud arvete mittetasumiseks.
16. Hageja poolt on kostjale 15.02.2017.a antud üle perioodil 15.08.2016.a – 13.11.2016.a väljastatud arvete aluseks olevad sõiduraportid ja alltöövõtjate arved (I köide t/l 69, II köide t/l 45-194, 196-209). Nimetatud dokumentide üleandmise järgselt ei ole kostja samuti hagejale ühtegi pretensiooni esitanud ning seetõttu on hageja esindaja edastanud kostjale 23.02.2017.a e- kirja ning palunud tasuda poolte vahel AS HRX pankrotimenetluse raames sõlmitud osalise tasumise kokkuleppe täitmise järel veel tasumata võlgnevus hiljemalt 27.02.2017.a (I köide t/l 70).
17. Eelpool toodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas 45 004,87 eurot on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Poolte vahel sõlmitud 07.06.2015.a veolepingu punkt 6.2 kohaselt maksekohustuste täitmata jätmisel või täitmisega viivitamisel on viivitav pool kohustatud teise poole nõudmisel tasuma viivist 0,05 % õigeaegselt tasumata summalt päevas (I köide t/l 9).
2. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 09.02.2017.a kuni 01.03.2017.a eest summas 450,05 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
3. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue kostja vastu viivise summas 450,05 euro väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on olnud viivituses omapoolse kohustuse täitmisega. Samuti on põhjendatud hageja viivise nõue

§ 367alusel.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 45 004,87 eurot, viivis 450,05 eurot ja viivis alates 02.03.2017.a 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt, s.o 45 004,87 eurolt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 25.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 53 668,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 26. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 100 eurot ja õigusabikulu kokku summas 7 210 eurot (I köide t/l 130, II köide t/l 30-31, III köide t/l 12, 13-15). Kostja hageja õigusabikuludele vastu ei ole vaielnud. 5
2. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu vaielnud ei ole ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on pidanud kliendiga nõu 20 minutit, koostanud hagiavalduse 8 tundi 35 minutit, koostanud hagi tagamise taotluse 3 tundi, edastanud hagiavalduse kohtule 5 minutit, tutvunud kostja vastusega 15 minutit, koostanud seisukoha kostja vastuse osas 3 tundi 45 minutit, koostanud taotluse täiendava tähtaja andmiseks 20 minutit, tutvunud kostja poolt esitatud tõenditega ja koostanud seisukoha kostja tõenditele 4 tundi 10 minutit, ettevalmistanud kohtuistungiks 30 minutit, osalenud 06.06.2017.a kohtuistungil 1 tund 20 minutit, pidanud nõu kliendiga, vaadanud üle kostja poolt esitatud tõendid 55 minutit, analüüsinud kostja esitatud tõendeid ja koostanud tõenditele seisukoha 4 tundi 30 minutit, pidanud nõu kliendiga seoses seisukohaga kostja tõenditele 1 tund 5 minutit, täiendanud kostja esitatud tõenditele esitatavat seisukohta 2 tundi, tutvunud kostja 06.07.2017.a seisukohaga 10 minutit, pidanud nõu kliendiga, kogunud tõendeid andmebaasist ja analüüsinud tõendeid 2 tundi 50 minutit, töötanud tõendid läbi ja koostanud täiendava seisukoha 5 tundi, töötanud läbi tõendid ja koostanud täiendava seisukoha ja esitanud koos tõenditega kohtule 5 tundi 10 minutit, tutvunud kostja lõplike seisukohtadega, koostanud seisukoha ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks 3 tundi 20 minutit, pidanud nõu kliendiga ja ettevalmistanud kohtuistungiks 3 tundi 10 minutit, osalenud 10.10.2017.a istungil 1 tund. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 51 tundi ja 30 minutit.
4. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hageja esindajaga nõupidamistele ning erinevate tõendite analüüsimisega ja nende osas seisukohtade koostamisega, on kohtu hinnangul ülepaisutatud ning nendele toimingutele kulunud ajakulu ei kuulu kostja poolt täies ulatuses hüvitamisele. Samuti ei kuulu kostja poolt hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud seoses hagi tagamise taotluse koostamisega, kuivõrd kohus on mitmel korral jätnud hagi tagamise taotlused rahuldamata (I köide t/l 111-112, 123).
5. Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kokku 40 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulu kokku summas 5 600 eurot (40 tundi x 140 eurot = 5 600).
6. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 100 eurot (I köide t/l 106). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 100 eurot kooskõlas

§ 138lg 2.

1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 6 700 eurot, millest riigilõv 1 100 eurot ja õigusabikulu 5 600 eurot.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 35. Hageja on palunud kohtuotsuse alusel hagejale väljamõistetavad summad ja menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo arveldusarvele. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele kooskõlas

§ 445lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6