Obsah (13)

§ 367§ 136§ 442§ 445§ 173§ 163§ 167§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14718 Tsiviil

§ 367alusel.

Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 08.12.2015 kuni 03.10.2017 eest summas 1241,30 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viivist alates 08.12.2017 summalt 4252,30 eurot kuni kohustuse täitmiseni (vt hageja 06.02.2018 menetlusdokumendi p 5, kd I tl 144 pöördel). Perioodil 08.12.2017 kuni 06.06.2018 on summalt 4252,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 168,69 eurot. Kostja ega kolmas isik ei vaidle vastu nõude sissenõutavaks muutumise ajale 08.12.2015 (vt 28.05.2018 kohtuistungi protokoll, kd II tl 28). Hageja oli esitanud kostjale nõude üleantu tagastamiseks ning 08.12.2015 oli kostja raha tagasimaksmisega viivituses (VÕS § 82 lg 7).

1. Kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud tehing on tühine, siis ei pea kohus hindama poolte väiteid lepingust taganemise asjaoludele ja tõenditele.
2. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 560,23 eurot. Hageja kahju tuleneb sellest, et ta võttis käsiraha maksmiseks laenu ning on tasunud laenujäägilt intressi 11% aastas (kd I tl 38-39 ja pöördel). Kohtu hinnangul ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole hageja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kõne alla võib tulla VÕS § 15, kuid see eeldab, et hageja uskus, et eelleping on kehtiv. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja teadis algusest peale, et sõlmib lepingu, mis ei vasta seadusega kehtestatud kohustuslikule vorminõudele. Seega ei ole hagejale tekkinud VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud usalduskahju, s.o lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused. Võimalikuks nõude aluseks saab olla VÕS § 1043, mille järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtu hinnangul ei ole ka deliktilise vastutuse eeldused täidetud, sest puudub kostja õigusvastane tegu. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada kostja soovi hagejat raha tagastamise keeldumisega kahjustada, ammugi mitte tahtlikult ja heade kommete vastaselt. Nõude vabatahtlik täitmata jätmine ei anna alus deliktilise vastutuse kohaldamiseks. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole võimalik rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet ka VÕS § 115 lg 1 alusel hea usu põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu. Arvestades ainuüksi hea usu põhimõttest tuleneva võlasuhte erandlikkust, ei saaks VÕS § 115 lg 1 alusel olla kahju hüvitamine põhjendatud juhul, kui see ei tuleks kõne alla ka delikti või muu lepinguvälise võlasuhte järgi. See oleks vastuolus rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja viiks liiga ulatusliku ja määratlemata vastutuseni. Käesolevas asjas saab hageja nõuda VÕS § 1032 lg 3 p 2 järgi seaduses sätestatud suuruses intressi (mis käesoleval juhul on 0%) ning raha tagasimaksmisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.
3. Käesoleva tsiviilasja hind (pärast osalist menetluse lõpetamist) on (4252,30 + 1241,30 + 560,23 + edasiulatuv aastane viivis 340,18 eurot) 6394,01 eurot (

§ 136lg 4).

17. 04.10.2017 määrusega on kohus hagi taganud ning seadnud kostjale kuuluvale ½ kaasomandi mõttelisele osale kohtuliku hüpoteegi 15 000 eurot hageja kasuks (kd I tl 52-53, 62).

§ 442

lg 5 esimene lause näeb mh ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tagas hagi kostja vastu esitatud nõudes ja määras seada kostja kaasomandi mõttelisele osale hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot. Tulenevalt osalisest menetluse lõpetamisest tuleb teha uus otsustus ka hagi tagamise tühistamise või kehtimajäämise kohta. 6

§ 445

lg 2 sätestab mh, et kui hagi otsusega rahuldatakse, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja hagi tagamise tühistamist ei taotlenud. Samas ei ole maakohtu otsuse täitmiseks enam vajalik suurem hüpoteek kui kostja suhtes rahuldatud nõue, st 5662,29 eurot, millele lisanduvad menetluskulud 4500 eurot. Kohtulikku hüpoteeki tuleb selle summani vähendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-13, p 21). Menetluskulud 18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotusel lähtub kohus

§ 163lg 1 ja § 168 lg 4 sätetest.

Kohus on 07.02.2018 menetluse lõpetanud hagist loobumise tõttu 4247,70 euro nõudes, sest kolmas isik tasus menetluse käigus osaliselt hageja nõude (kd I tl 148). 19. Kohus rahuldab hageja nõude 95 % ulatuses (sh. loobutud nõude osa). Kuna hageja loobus nõudest seetõttu, et menetluse käigus osaliselt nõue rahuldati, siis jäävad menetluskulud ka selles osas kostja kanda. Seega jäävad menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5 % ulatuses hageja kanda. Hageja peab

§ 167lg 1 alusel kandma 5 % iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludest.

20. Kohus hindab hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3308,40 eurot käibemaksuga (kd I tl 67-68; kd II 41-42). Tegemist on menetluskuludega

§ 138lg 1 ja § 144 p 1 mõttes.

1. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas eurot 617,50 eurot (650 x 95 %).
2. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Õigusabi osutamisel on hageja esindajal olnud erinevad tunnihinnad, alates 50 eurot kuni 130 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus loeb mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks käesolevas menetluses 50 eurot (administratiivset laadi menetlustoimingud, käibemaksuga) ning 120 eurot (käibemaksuga). Kokku on tsiviilasjas osutatud õigusabi 28,4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, seejuures ei olnud vaidluse all mahukad tõendamisküsimused. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 1 tund tunnihinnaga 50 eurot ja 11 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 1301,50 eurot (1370 x 95 %). 7 23. Kohus hindab kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1440 käibemaksuga (kd II, tl 33-38). Õigusabi on ositatud 16 tunni ulatuses tunnihinnaga 75 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus nõustub kostja esindaja tunnitasu suurusega. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on ülepaisutatud ning seda tuleb osaliselt vähendada. Kohus loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 12 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 54 eurot (1080 x 5 %). 24. Kohus hindab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulusid. Kolmanda isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 2028 eurot käibemaksuga (kd II, tl 30). Õigusabi on osutatud 16,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta. Kolmas isik ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus nõustub kolmanda isiku esindaja tunnitasu suurusega.

§ 167

lg 3 järgi iseseisva nõudeta kolmas isik kannab tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. Iseseisvata nõudeta kolmas isik esitas menetlusse kaasamise määruse peale määruskaebuse, mis jäi rahuldamata (kd I tl 192). Sellega seotud menetluskulud tuleb jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja ajakulu on ülepaisutatud ning seda tuleb osaliselt vähendada. Kohus loeb kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 7 tundi. Seega tuleb hagejalt kolmanda isiku kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 42 eurot (840 x 5 %). 25.

§ 445

lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks (1919 – 54) 1865 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskulud tasuda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE651010220049344018, selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-14718“. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (

§ 177lg 4).

26.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 8