2-17-10183/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Otsuse kuupäev Tsiviilasja number 06. veebruar 2018.a 2-17-10183 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu elatise nõudes elatise väljamõistmiseks EÜ määruse 4/2009 alusel Menetlusosalised, esindajad Hageja: Xxx(sünd. xxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxx(sünd. xxx, aadress: Xxx) Kostja: Xxx(isikukood xxx, aadress: Xxx) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Xxx(isikukood xxx) tema lapse Xxx(sünniaeg xxx) kasuks igakuine elatis lapse ülalpidamiseks alates 03.07.2017, summas 1700 rootsi krooni (SEK) kuus kuni Xxxtäisealiseks saamiseni. 3. Elatise maksed tasuda Försäkringskassan pangakontole nr xx (BIC:

1. xx)Danske Bank selgitusega „elatis, lapse nimi“. Tasumisel märkida viitena kostja Rootsi isikukood xxx. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi 1 kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE513300333522160001 (Danske Bank) või arvelduskontole nr EE221700017003510302 (Luminor Bank). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud Xxxesitas 03.07.2017 keskasutuse kaudu taotluse Xxxvastu elatise väljamõistmise otsuse tegemiseks EÜ määruse 4/2009 alusel. Kohus võttis hagi (taotluse) menetlusse 12.01.2018 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjale on hagiavaldus isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 18.01.2018. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud elatise nõudele vastu vaielnud. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Eesti Vabariigi Harju Maakohus on pädev asja lahendama tulenevalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, artiklist 3. Artikli 3 kohaselt, liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:
2. a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
3. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja palub välja mõista elatise igakuiselt summas 1700 rootsi krooni (SEK) kuus. Kostja on hageja isa ja hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude. 2 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõude hagilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3