KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 06. juunil 2018 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15473 Tsiviilasi XXX avaldus XXXga (Tõnismägi 5a, Tallinn) kantseleis suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XXX (isikukood: esindajad XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa (e-post: toomas@tehver.
- ee)Puudutatud isik I: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX, epost: XXX) Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello (e-post: senny.pello@concordia.
- ee)Puudutatud isik II: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isikule II määratud esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (e-post: advbyroo@gmail.com) Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (e-post: ylle.laidvee@tallinnlv.
- ee)Ärakuulamise aeg ja koht 09.05.2018 Tallinnas 1 Resolutsioon I Lõpetada menetlus XXX avalduses XXXega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks 17.10.2017 avalduse resolutsiooni p 1.7 osas. II Rahuldada osaliselt XXX avaldus XXXega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. III Määrata lapse XXXe ja isa XXX suhtluskord järgmiselt: 1.1. Eestist eemalolekul on isal XXXl õigus lapse XXXega suhelda: 1.1.1. igal nädalal 2 korda Skype’i teel. Suhtlus toimub laupäeva hommikul algusega kell 9.00 (Eesti aja järgi) ja kolmapäeva hommikul algusega kell 07.15 (Eesti aja järgi) ning kestab kuni 1 h või kuni laps soovib kõne lõpetada. 1.1.2. Punktis 1.1.1. kokkulepitud suhtlemise aegu on võimalik poolte kokkuleppel muuta. Soovist tuleb ette teatada vähemalt 3 päeva. 1.1.3. Jõulupühadeks, vana-aasta õhtuks, lapse sünnipäevaks ja Austraalia päevaks lepivad vanemad suhtlemise kellajad täiendavalt kokku vähemalt nädal aega varem e-kirja teel. 1.2. XXX viibimisel Eestis on isal õigus lapsega suhelda: 1.2.1. 2018. aastal: 1.2.1.1. 2-4 tundi 3 korda nädalas avalikus kohas lapse vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekul. 1.2.1.2. Isa teatab emale XXXele e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise aja ja koha osas. 1.2.2. 2019. aastal, juhul, kui laps avaldab soovi kohtuda isaga vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta: 1.2.2.1. Teisipäeviti peale kooli, kuni kella 17.00 ning nädalavahetustel laupäeval kella 10.00-17.00 ning pühapäeval kella 10.00-17.00. 1.2.2.2. Kui isa viibib ühel kalendriaastal Eestis kuni 4 nädalat, toimuvad nädalavahetuse kohtumised igal nädalavahetusel, kui rohkem, siis toimuvad nädalavahetuse kohtumised üle nädala. 1.2.2.3. Vanaema viib lapse isa viibimiskohta ja läheb lapsele samasse kohta järele. 1.2.2.4. Isa teatab emale e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise päevade osas. 1.2.2.5. Juhul, kui laps ei avalda soovi kohtuda isaga vanaema või või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta, toimuvad isa ja lapse kohtumised punktis 1.2.1. toodud viisil. 1.2.3. 2020. aastal ja peale seda, juhul, kui laps on valmis kohtuma isaga koos ööbimisega: 1.2.3.1. Üle nädala nädalavahetusel reede õhtul kella 17.00 kuni pühapäeva õhtul kella 17.00. 1.2.3.2. Kui isa viibib ühel kalendriaastal Eestis kuni 4 nädalat, toimuvad kohtumised igal nädalavahetusel, kui rohkem, siis toimuvad kohtumised üle nädala. 1.2.3.3. Vanaema viib lapse isa viibimiskohta ja läheb lapsele samasse kohta järele. 1.2.3.4. Isa teatab emale e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise päevade osas. 1.2.3.5. Juhul, kui laps ei avalda soovi kohtuda isaga vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta või kohtuda isaga koos ööbimisega, toimuvad isa ja lapse kohtumised punktis 1.2.1. või 1.2.2. toodud viisil. Isa võib lapsega suhelda ka väljaspool antud suhtluskorra regulatsiooni, kui laps seda soovib. 1.4. Mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse. Vanematel on keelatud teist vanemat halvustada ning lapsest eemalviibiva vanema suhtes lapses hirmu, pahameelt või vastumeelsust kujundada. Vanemad ei tohi mõjutada ega ahvatleda last tegema valikuid vanemate vahel. 1.5. Lapsega suhtlemise korra täitmisel seavad vanemad esikohale lapse huvid. 1.6. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. III Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 10.00 eurot. 1.3. Menetluse käik Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on XXXe vanemad XXX ja XXX. Vanemate abielu on lahutatud. Harju Maakohtu 25.04.2013 määrusega on lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus ning antud see täielikult üle emale (tsiviilasi nr 2-12-35571). Alates 2014. aastast elab isa Austraalias. Isa ja lapse vaheline suhtlus on ebaregulaarne, mistõttu palub avaldaja määrata isa ja lapse vahel järgmine suhtluskord: - Eestist eemalolekul on isal XXXl õigus lapse XXXega suhelda:
- a)igal nädalal 2 korda Skype’i teel vähemalt tund korraga.
- b)Jõulupühadeks, vana-aasta õhtuks, lapse sünnipäevaks ja Austraalia päevaks lepivad vanemad suhtlemise kellajad täiendavalt kokku vähemalt 24 tundi varem kokku Skype’i või e-kirja teel. - XXX viibimisel Eestis on isal õigus lapsega suhelda. Isa teatab tulekust ja viibimise ajast lapse emale ette vähemalt üks kuu Skype’i või e-kirja teel. Kui isa viibib enam kui kuus nädalat Eestis, siis viibib laps isaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ja iga kolmapäeva õhtu kuni neljapäeva hommikuni. Kui isa viibib Eesti vähem kui neli nädalat, siis veedab laps isaga iga nädalavahetuse reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ja iga kolmapäeva õhtupooliku kuni neljapäeva hommikuni. Kui laps viivib koos isaga Eestis, siis on neil õigus koos sõita riigist välja kuni 72 tunniks, millest iusa teavitab ema ette Skype’i või e-kirja teel. - Kord kolme aasta jooksul alates 2019. aastast on isal õigus sõita koos lapsega Austraaliasse suvilsel kooli vaheajal kokku kuni kuueks nädalaks. Isa teavitab ema soovitavast ajast Skype’i või e-kirja teel. Isa kannab reisikulud. - Isa võib laposega suhelda täiendavalt lapse soovil. Mõlemad vanemad asutavad lapse kiindumust teise vanemasse. Vanematel on keelatud teist vanemat halvustada, lapsest eemalviibiva vanema suhtes lapses hirmu, pahameelt või vastumeelsust kujundada. Vanemad ei tohi mõjutada ega ahvatleda last tegema valikuid vanem´te vahel. 3 - 2018. aastal toimuvad lapse kooli sissepääsukatsed, milles isa aitab last valmistada ning selleks viibib laps 2018. a aprillis ja mais isa juures Tallinnas esmaspäevast reedeni. Avaldaja palub jätta tema menetluskulud puudutatud isiku II kanda ning välja mõista puudutatud isikult II avaldaja kasuks menetluskuluna 1807.95 eurot. Menetluse kestel ei ole vanemad suhtluskorras kokkulepet saavutanud. Kohus tegi 05.03.2018 vanematele järgimise kompromissiettepaneku: 1.1. Eestist eemalolekul on isal XXXl õigus lapse XXXega suhelda: 1.1.1. igal nädalal 2 korda Skype teel. Suhtlus toimub laupäeva ja pühapäeva hommikul, algusega kell 9.00 (Eesti aja järgi) ning kestab kuni 1 h või kuni laps soovib kõne lõpetada. 1.1.2. Punktis 1.1.1. kokkulepitud suhtlemise aegu on võimalik poolte kokkuleppel muuta. Soovist tuleb ette teatada vähemalt 3 päeva. 1.1.3. Jõulupühadeks, vana-aasta õhtuks, lapse sünnipäevaks ja Austraalia päevaks lepivad vanemad suhtlemise kellajad täiendavalt kokku vähemalt nädal aega varem e-kirja teel. 1.2. XXX viibimisel Eestis on isal õigus lapsega suhelda: 1.2.1. 2018. aastal: 1.2.1.1. 2-4 tundi 3 korda nädalas avalikus kohas lapse vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekul. 1.2.1.2. Isa teatab emale XXXele e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise aja ja koha osas. 1.2.2. 2019. aastal, juhul, kui laps avaldab soovi kohtuda isaga vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta: 1.2.2.1. Teisipäeviti peale kooli, kuni kella 18.00 ning nädalavahetustel laupäeval kella 10.00-18.00 ning pühapäeval kella 10.00-18.00. 1.2.2.2. Kui isa viibib Eestis kuni 4 nädalat, toimuvad nädalavahetuse kohtumised igal nädalavahetusel, kui rohkem, siis toimuvad nädalavahetuse kohtumised üle nädala. 1.2.2.3. Vanaema viib lapse isa viibimiskohta ja läheb lapsele samasse kohta järele. 1.2.2.4. Isa teatab emale e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise päevade osas. 1.2.2.5. Juhul, kui laps ei avalda soovi kohtuda isaga vanaema või või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta, toimuvad isa ja lapse kohtumised punktis 1.2.1. toodud viisil. 1.2.3. 2020. aastal ja peale seda, juhul, kui laps on valmis kohtuma isaga koos ööbimisega: 1.2.3.1. Üle nädala nädalavahetusel reede õhtul kella 17.00 kuni pühapäeva õhtul kella 18.00. 1.2.3.2. Kui isa viibib Eestis kuni 4 nädalat, toimuvad kohtumised igal nädalavahetusel, kui rohkem, siis toimuvad kohtumised üle nädala. 1.2.3.3. Vanaema viib lapse isa viibimiskohta ja läheb lapsele samasse kohta järele. 1.2.3.4. Isa teatab emale e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise päevade osas. 1.2.3.5. Juhul, kui laps ei avalda soovi kohtuda isaga vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta või kohtuda isaga koos ööbimisega, toimuvad isa ja lapse kohtumised punktis 1.2.1. või 1.2.2. toodud viisil. Isa võib lapsega suhelda ka väljaspool antud suhtluskorra regulatsiooni, kui laps seda soovib. 1.4. Mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse. Vanematel on keelatud teist vanemat halvustada ning lapsest eemalviibiva vanema suhtes lapses hirmu, pahameelt või vastumeelsust kujundada. Vanemad ei tohi mõjutada ega ahvatleda last tegema valikuid vanemate vahel. 1.5. Lapsega suhtlemise korra täitmisel seavad vanemad esikohale lapse huvid. 1.6. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel Lapse isa allkirjastas nimetatud kompromissiettepaneku (vt I kd tl 138-139). Lapse ema ettepanekuga täielikult ei nõustunud. Ta märkis, et kohtuvälisel kompromissi arutamisel on vanemad saavutanud teistsugustes kellaaegades kokkuleppe p-de 1.2.1, 1.2.2.2, 1.2.3.1 osas, s.o kuni kella 17.00. Emal on erimeelsus p-de 1.1.1 ja 1.2.3.2 osas, kuna mõlemad Skyp’i suhtlused ei peaks olema nädalalõpul ning isaga kohtumised ei peaks olema kõigil nädalalõppudel Eestis. 1.3. 09.05.2018 kuulas kohus vanemad ära. Jätkuvalt jäi vanematel üles erimeelsus Skype’i kõnede toimumise päevade osas: isa leidis, et kindlasti peavad kõned toimuma nädala lõpul, ema leidis, et üks päevadest võiks olla kolmapäeva hommik. Lapse huve kaitsvad isikud toetasid ema ettepanekut. Samuti on vanemad erineval seisukohal, kas ajal, mil isa Eestis viibib, peaks laps viibima temaga kõik nädalalõpud või osad. Lapse huve kaitsvad isikud leidsid, et arvestada tuleb mh seda, mitu korda aastas kokku isa Eestis käib. Avaldaja loobus esitatud avalduse p-s 1.7 taotletavast. Teised menetlusosalised sellele vastuväiteid ei esitanud. 17.05.2018 kuulas eestkosteasutus täiendavalt ära lapse, kes selgitas, et talle ei meeldi, kui isa teda pidevalt filmib, ta sooviks pigem mängida. Laps selgitas, et suhtleb isaga Skype’i kaudu. Tal on alati see võimalus, aga vahel tahaks ta teha hoopis midagi muud. Kuid ema soovitusel ikka suhtleb. Kohtumääruse põhjendused I Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et avaldaja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest osalise loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab avaldusest osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse XXX avalduses XXXega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks 17.10.2017 avalduse resolutsiooni p 1.7 osas. II Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isiku II, puudutatud isikule I määratud esindaja, eestkosteasutuse seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et XXX avaldus XXXega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. 5 Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Ärakuulamisel on selgunud, et isa ja laps suhtlevad, kuid vaidlus on eelkõige suhtluskordade pikkuse üle (vt nt I kd tl 101-102, II kd tl 6 – 7 pöördel). Vanemad ei ole menetluse kestel kokkuleppelist suhtluskorda saavutanud. Kuigi avaldaja nõustus kohtupoolse kompromissiettepanekuga (vt I kd tl 138-139), asus ta 09.05.2018 toimunud ärakuulamisel taas vaidlust laiendama. Kohus leiab, et suhtluskord peab olema ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning arvestades lapse vanust, lapse ärakuulamisel avaldatut, kehtestab järgmise suhtluskorra. 1.1. Eestist eemalolekul on isal XXXl õigus lapse XXXega suhelda: 1.1.1. igal nädalal 2 korda Skype’i teel. Suhtlus toimub laupäeva hommikul algusega kell 9.00 (Eesti aja järgi) ja kolmapäeva hommikul algusega kell 07.15 (Eesti aja järgi) ning kestab kuni 1 h või kuni laps soovib kõne lõpetada. 1.1.2. Punktis 1.1.1. kokkulepitud suhtlemise aegu on võimalik poolte kokkuleppel muuta. Soovist tuleb ette teatada vähemalt 3 päeva. 1.1.3. Jõulupühadeks, vana-aasta õhtuks, lapse sünnipäevaks ja Austraalia päevaks lepivad vanemad suhtlemise kellajad täiendavalt kokku vähemalt nädal aega varem e-kirja teel. 1.2. XXX viibimisel Eestis on isal õigus lapsega suhelda: 1.2.1. 2018. aastal: 1.2.1.1. 2-4 tundi 3 korda nädalas avalikus kohas lapse vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekul. 1.2.1.2. Isa teatab emale XXXele e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise aja ja koha osas. 1.2.2. 2019. aastal, juhul, kui laps avaldab soovi kohtuda isaga vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta: 1.2.2.1. Teisipäeviti peale kooli, kuni kella 17.00 ning nädalavahetustel laupäeval kella 10.00-17.00 ning pühapäeval kella 10.00-17.00. 1.2.2.2. Kui isa viibib ühel kalendriaastal Eestis kuni 4 nädalat, toimuvad nädalavahetuse kohtumised igal nädalavahetusel, kui rohkem, siis toimuvad nädalavahetuse kohtumised üle nädala. 1.2.2.3. Vanaema viib lapse isa viibimiskohta ja läheb lapsele samasse kohta järele. 1.2.2.4. Isa teatab emale e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise päevade osas. 1.2.2.5. Juhul, kui laps ei avalda soovi kohtuda isaga vanaema või või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta, toimuvad isa ja lapse kohtumised punktis 1.2.1. toodud viisil. 1.2.3. 2020. aastal ja peale seda, juhul, kui laps on valmis kohtuma isaga koos ööbimisega: 1.2.3.1. Üle nädala nädalavahetusel reede õhtul kella 17.00 kuni pühapäeva õhtul kella 17.00. 1.2.3.2. Kui isa viibib ühel kalendriaastal Eestis kuni 4 nädalat, toimuvad kohtumised igal nädalavahetusel, kui rohkem, siis toimuvad kohtumised üle nädala. 1.2.3.3. Vanaema viib lapse isa viibimiskohta ja läheb lapsele samasse kohta järele. 1.2.3.4. Isa teatab emale e-kirjaga vähemalt kuu aega ette Eestis viibimise aja ning teeb ettepaneku lapsega kohtumise päevade osas. 1.2.3.5. Juhul, kui laps ei avalda soovi kohtuda isaga vanaema või muu kolmanda lapsele turvalise isiku juuresolekuta või kohtuda isaga koos ööbimisega, toimuvad isa ja lapse kohtumised punktis 1.2.1. või 1.2.2. toodud viisil. 1.3. Isa võib lapsega suhelda ka väljaspool antud suhtluskorra regulatsiooni, kui laps seda soovib. 1.4. Mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse. Vanematel on keelatud teist vanemat halvustada ning lapsest eemalviibiva vanema suhtes lapses hirmu, pahameelt või vastumeelsust kujundada. Vanemad ei tohi mõjutada ega ahvatleda last tegema valikuid vanemate vahel. 1.5. Lapsega suhtlemise korra täitmisel seavad vanemad esikohale lapse huvid. 1.6. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. Sellist korda toetavad ka lapse huve kaitsvad isikud. Kohus leiab, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. Kohus ei anna hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele dokumentide hooldusõiguse osas, kuna kohus menetleb ainult avaldaja avaldust suhtluskorra määramiseks. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteid. Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Nimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. III TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna kohus teeb asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 7