← Eesti

2-18-13413/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtu koosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13413 Tsiviilasi Korteriühistu Linnamäe - 45 määruskaebus registriasjas Ü 10051266/14 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna
  3. augusti
  4. a eitav kandemäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Linnamäe - 45 määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu Linnamäe - 45 (Tallinn, Linnamäe tee 45 korteriühistu; registrikood 80133488), seaduslik esindaja IR Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna
  6. augusti
  7. a kandemäärus ja saata Korteriühistu Linnamäe - 45 15.08.2018 esitatud kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
  8. Korteriühistu Linnamäe - 45 määruskaebus rahuldada osaliselt.
  9. Menetluskulud jätta Korteriühistu Linnamäe - 45 kanda.
  10. Määruse peale võib kandest puudutatud isik esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 599 koosmõjus § 696 lg-ga 1). Asjaolud ja menetluse käik
  11. 15.08.2018 esitas Korteriühistu Linnamäe - 45 (avaldaja) Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse korteriühistu 18.07.2018 toimunud uuel (korduval) üldkoosolekul vastuvõetud otsuste alusel (juhatuse liikmete volituste pikendamine ja põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine) registrikannete muutmiseks.
  12. 22.08.2018 tegi Tartu Maakohtu määruse, millega jättis kandeavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud 18.07.2018 toimunud korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna korteriühistu kehtiva põhikirja p 6.5 sätestab, et korduv üldkoosolek 2 on otsustusvõimeline vähemalt poolte ühistu liikmete osavõtul. Korduva üldkoosoleku protokolli kohaselt võttis koosolekust osa 45 liiget 216-nest, mis ei moodusta vähemalt poolt ühistu liikmetest.
  13. 22.08.2018 esitas avaldaja Tartu Maakohtu registriosakonna 22.08.2018 määrusele määruskaebuse. Avaldaja kehtiva põhikirja p-s 6.5 on sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kohta vähemalt poolte ühistu liikmete osavõtmise vajadus. Kuna see on aga vastuolus kehtiva seadusega, tuleb rakendada seaduses sätestatut. Avaldaja palub registriosakonna määrus tühistada ning teha registrisse avaldaja poolt 15.08.2018 esitatud kandeavalduse alusel juhatuse liikmete volituste pikendamise ja põhikirja muudatuse kanne.
  14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 ja § 663 lg 6¹ p-i 3 alusel. Ringkonnakohtu põhjendused
  15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  16. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja kehtiva põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline vähemalt poolte ühistu liikmete osavõtul. KrtS § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 17 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt on uue seaduse eesmärk mh vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid ning antud regulatsioon tagab suurema õigusselguse, sest korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise kehtivuse tingimused on kõigil juhtudel samad. Lisaks saab korteriomanike vähemus kõigile korteriomanikele kohustuslikke otsuseid vastu võtta korduval koosolekul ning sellise võimaluse loomine on oluline, et tagada korteriomandite teostamine ka siis, kui korteriomanike enamus selle vastu huvi ei tunne (Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE seletuskiri, lk 45 ja 49). Kolleegium on seisukohal, et just nimetatud eesmärkide täitmiseks ei sätesta KrtS § 23 lg 1 enam võimalust põhikirjas ette näha teistsugust kvoorumi nõuet korduval koosolekul otsuste kehtivalt vastuvõtmiseks. Seetõttu on avaldaja põhikirja punktis 6.5 korduval koosolekul otsuste kehtivalt vastuvõtmiseks põhikirjas sätestatud kvoorumi nõue vastuolus seadusega ning praegusel juhul on õigustatud lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause järgi seaduses sätestatust.
  17. Seaduse kohaselt tuleb üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel arvestada ka päevakorras olevate punktide sisu ehk milliste otsuste vastuvõtmist üldkoosolekul otsustatakse. Kuna 18.07.2018 korduva üldkoosoleku päevakorras oli ka põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine, siis tuleb lisaks lähtuda sellest, et korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestab KrtS § 20 lg 1 koosmõjus MTÜS § 23 lg-ga
  18. MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Avaldaja põhikirja p 6.7 sätestab, et põhikirja muutmise, ühistu reorganiseerimise või lõpetamise ja ühinemise teiste organisatsioonidega otsustatakse 3 kohalolevate liikmete 2/3 häälteenamusega. 18.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse protokollist nähtub, et põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmise poolt on hääletanud 44 koosolekust osavõtnud 45-st liikmest, vaid üks jäi erapooletuks. Seega on täidetud ka KrtS § 20 lg-s 1 koosmõjus MTÜS § 23 lg-ga 1 sätestatud põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmise otsustuse kehtivuseks kvoorumi nõue.
  19. Eeltoodud põhjendustel tuleb tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 22.08.2018 määrus, millega jäeti avaldaja 15.08.2018 esitatud kandeavaldus rahuldamata. Tartu Maakohtu registriosakonnal tuleb avaldaja 15.08.2018 esitatud kandeavaldus uuesti läbi vaadata, arvestades eelmärgitud selgitusi.
  20. Ringkonnakohus leiab, et arvestades TsMS § 172 lg-t 1 on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.