1-18-2286 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2018. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-2286 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtša

§ 180

alusel mõista Joosep Künnapilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 120 € (ükssada kakskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Joosep Künnapile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

1. Jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest (sõidukulu) summas 19,08 € (üheksateist eurot ja kaheksa senti) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele, Joosep Künnapile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 10.07.
2. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Joosep Künnapi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 09.04.
3. a kohtuotsusega tunnistati Joosep Künnap süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja

§ 238lg 2, Kar

S § 68 lg 1 ning § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.04.

1. a ja lõpp on 15.04.
2. a. Joosep Künnapi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vangistuses viibib teist korda. Praegune karistus on kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on isiku alkoholi kuritarvitamine ja oma tegude tagajärgedele mitte mõtlemine. Vangistuse jooksul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava lühikese karistusaja tõttu, kuid tema käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, suhtlemismaneer viisakas ning norme järgiv. Vangla ei toeta Joosep Künnapi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise elamiskõlbuliku korteriga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Korteriomanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on kinnipeetaval olemas ka kindel töökoht. Joosep Künnapil on võimalus asuda tööle ettevõttesse L OÜ, kus ta on ka varem töötanud. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikut valmis majanduslikult toetama tema perekond. Joosep Künnap taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Joosep Künnapi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga. Isikul on olemas kindel töökoht ning ta kahetseb siiralt oma tegu. Isik soovib end ravida ning elada normaalset elu. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Joosep Künnapi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Joosep Künnapi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, suhtlemismaneer viisakas ning norme järgiv. Järelikult on isik suuteline käituma normikohaselt ning ühiskonnas aktsepteeritavalt. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab oma alkoholi tarvitamise probleemi ning on nõus minema ravile, et loobuda alkoholist täielikult. 11.06.2018 esitas kinnipeetav kirjaliku nõusoleku alluda väljaspool vanglat ettenähtud ravile, mis aitaks ennetada sõltuvusainetega seotud probleeme. Selline asjaolu on kohtu jaoks oluline, sest isiku puhul on üheks kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kui isik mõistab enda probleemi ning on ka edaspidi valmis alkoholi vältima, siis uute kuritegude sooritamise tõenäosus muutub tunduvalt väiksemaks. Kohtu hinnangul võimaldab Joosep Künnapi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Joosep Künnapile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti suuteline loobuma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Joosep Künnapi vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta vangla ja prokurör. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib minna ravile ning loobuda alkoholist. Samuti nähtub kinnipidamisasutuse iseloomustusest, et isikul on olemas üldised eesmärgid tulevikuks, mis kohtu hinnangul aitavad kaasa isiku normikohasele ning eesmärgipärasele käitumisele, sest tal on olemas siht mille poole edaspidi püüelda. Kohus ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga, sest leiab, et tegemist on noore inimesega, kes on motiveeritud enda alkoholiprobleemist vabanema ning jätkama oma elu seaduskuulekalt ning ühiskonnas aksepteeritavalt, mida toetab ka kinnipeetava nõusolek ravile suundumiseks ning tema hea käitumine vangistuse jooksul. Pärast vabanemist on Joosep Künnapil olemas kindel elu- ning töökoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

§ 180alusel tuleb Joosep Künnapil hüvitada ka kaitsjatasu.

Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 139.08 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks Joosep Künnapilt välja mõista 120 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 19,08 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 19,08 eurot, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, sõidukulus (15,90 eurot + käibemaks 3,18 eurot). Seega arvestab kohus summast 139,08 eurot maha summa 19,08 eurot ning tasumisele kuulub 120 eurot. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/