Tsiviilasi nr 2-12-34759 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2017.a, Tallinn Tsiviilas

tja I–II (apellatsioonimenetluses vastustaja I–II): DR (XXXXXXXXXXX) ja OR (XXXXXXXXXXX), ühine riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 13.04.2017.a otsus jätta muutmata.
2. AA, AP, VN ja MH apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja

tjate menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

1. Keelduda AA poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada tõend toimikust.
2. Välja mõista VN-lt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 225 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates. Rahalise kohustuse 1

tjate vastu solidaarselt 3790 euro suuruse põhivõla ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 09.11.2012.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. LT esitas 14.12.2012.a hagi

tjatelt solidaarselt 3189,80 euro põhivõla ja 1060,35 euro viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis hagiavalduse 21.12.2012. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat täpsustama, kes on hageja. Täpsustatud hagiavalduses on hagejana märgitud nii korteriühisus Lubja 7b kui ka majavalitseja LT.

tjatelt paluti korteriühisuse Lubja 7B kasuks välja mõista korteri 4 halduskulude ja kommunaalteenuste eest 2055,69 eurot ja viivis 843,11 eurot ning korteri 3 halduskulude ja kommunaalteenuste eest 1133,99 eurot ja viivis 217,24 eurot. Lubja 7b korteriomanike üldkoosolekul moodustati 23.03.2007.a korteriühisus Lubja 7b. Elamu valitsejaks valiti LT, kes täitis valitseja kohustusi ka hagi esitamise ajal. Majavalitsejal on õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Lubja 7b nimel. Elamu kommunaalteenustega varustamiseks sõlmis valitseja 27.04.2007.a AS-iga Eesti Gaas võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu, 01.05.2007.a prügiveolepingu Cleanaway AS-iga (praegusel ajal osutab seda teenust AS Veolia) ja 21.07.2007.a lepingu vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga Lubja 7a. Lepingutes puudus märge korterite 3 ja 4 varustamata jätmiseks korteriühisuse kaudu. Kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse alates 2009.a jaanuarist korteriomandite omanikena sisse kantud

tjad.

tjate ühisomandis on reaalosana korter nr 4 üldpinnaga 185,7 m2 ning 1857/6008 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, samuti korter nr 3 üldpinnaga 109,6 m2 ning 1096/6008 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa.

tjatele väljastati arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Alates 01.11.2009.a – 31.12.2011.a on

tjate omandis oleva korteri nr 4 osas võlgnevus kokku 2055,69 eurot ning korteri nr 3 osas 1133,99 eurot. Ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 01.01.2012.a on korteri nr 3 eest viivist arvestatud 217,24 eurot ja korteri nr 4 eest 843,11 eurot. Kuna

tjad ei ole korteriühisuse kontole ühtegi makset teinud, saab teha järelduse, et korteriühisuse kontol olev raha on moodustunud kaasomanike maksetest, millest on tasutud Lubja 7b elamule osutatud teenuste eest. Tasutud arvete osas on kulud jaotatud vastavalt Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja majanduskavale. Kaasomanikud on arvesse võtnud

tjate poolt otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi

tjad ise ei ole vastavaid andmeid ühisusele esitanud. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele. Korteriühisuse Lubja 7b üldkoosolekul vastu võetud 2009.a, 2010.a ja 2011.a majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord.

tjatele esitatud arvete alus on olnud korteriühisusele Lubja 7b esitatud ja 2

tjate eest haldus- ja kommunaalkulusid, st kaasomanikud on tasunud elektri, vee, prügi jne eest kogu korterelamule Lubja 7b esitatud arvete alusel. Kütte eest ei olegi

tjatele sel ajavahemikul arveid esitatud. Korterelamus Lubja 7b on kuus korteriomandit.

tjatele kuulub kokku 295,3 m2 ning teistele kaasomanikele 305,5 m2.

tjatele arvestatud viivisemäära alus on korteriühisuse Lubja 7b majanduskavades ja üldkoosoleku otsustega kehtestatud määr 0,5% päevas.

tjate vastuväited 2.

tjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

tjad tasuvad haldusja kommunaalteenuste kulud otse teenuste osutajatele alates 2009.a nendega sõlmitud lepingute alusel. Hageja ei ole tõendanud, et

tjad oleksid hagejaga sõlminud kaasomandi eseme korrapärase korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe või et hageja oleks

tjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. Küttekulusid ei ole hagejal õigust nõuda, kuna

tjatel on oma katel. Hagejal ei ole hagi esitamiseks alust, kuna pooltel puudub võlasuhe. Ainult arve esitamisest võlasuhet ei teki. 2009.a, 2010.a ja 2011.a koostatud majanduskavad ei olnud

tjatega kooskõlastatud ja võeti vastu nende nõusolekuta. Üldkoosolek oli otsustusvõimetu, kuna

tjatele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Korteriühisus ei ole õigussubjekt ning tal pole nõudeõigust. Edasine menetluse käik 3. Harju Maakohus tegi 08.11.2013.a otsuse, millega mõistis

tjatelt solidaarselt korteriühisuse Lubja 7b kasuks välja haldus- ja kommunaalkulude võlgnevuse 3189,80 eurot ja viivise 1060,35 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt

tjate kanda.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.06.2014.a otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata, kuid tegi paranduse hageja nime osas ja luges asjas õigeks hagejaks Tallinn Lubja 7b korteriomanike ühisuse.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 04.03.2015.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2014.a otsuse ja Harju Maakohtu 08.11.2013.a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3. Harju Maakohus andis hagejatele tähtaja esitada hagiavalduse terviktekst vastavalt Riigikohtu lahendile. 08.01.2016.a esitasid hagejad täiendatud hagi, milles palusid mõista

tjatelt hageja II kasuks solidaarselt välja 859,77 eurot, millest põhivõlgnevus on 645,27 eurot ja viivis 214,50 eurot,

tja IV kasuks solidaarselt 845,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 634,83 eurot ja viivis 211,03 eurot,

tja I kasuks solidaarselt 845,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 634,83 eurot ja viivis 211,03 eurot ning

tja III kasuks solidaarselt 1698,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 1274,88 eurot ja viivis 423,79 eurot. Hagejad palusid menetluskulud jätta

tjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulusid vaidlusalusel ajavahemikul (01.11.2009.a - 01.12.2012.a) Lubja 7B elamus hagejale I korteriomand nr 5 (608/6008 mõttelist osa kinnistust), hagejale II korteriomand nr 1 (618/6008 mõttelist osa kinnistust), hagejale IV korteriomand nr 2 (608/6008 mõttelist osa kinnistust) ja hagejale III korteriomand nr 6 (1221/6008 mõttelist osa kinnistust).

tjatele kuuluvad ühisomandina korteriomandid asukohaga Lubja 7B-3, Tallinn (1096/6008 kaasomandist, registriosa nr 19011201) ja Lubja 7B-4,Tallinn (1857/6008 kaasomandist, registriosa nr 19011301). 23.03.2007.a moodustati Lubja 7b korteriomanike üldkoosolekul korteriühisus Lubja 7B. Korteriühisuse Lubja 7B majavalitsejaks valiti LT. Majavalitseja on sõlminud korteriomanike nimel teenuste osutajatega 3

tjatele esitanud igakuiselt arved vastavalt

tjatele kuuluvate korteriomandite ruutmeetrite eest, mis on kantud kinnistusraamatusse. Korteriomanike 06.12.2008.a, 05.12.2009.a ja 28.12.2010.a üldkoosoleku poolt kinnitatud 2009.a, 2010.a ja 2010.a majanduskavades nähakse ette, et tarbitud vee ja elektri kohta tuleb esitada igakuuliselt andmed valitsejale ning võimaldada valitsejale juurdepääs tarbijapaigaldistele, et valitseja saaks esitada vastavad näidud võrguettevõtjatele.

tjad ei ole valitsejale oma näitusid teatanud.

tjatele on esitatud arved kokku summas 3189,80 eurot, millele lisandub viivis 1060,35 eurot. Arved on jäetud

tjate poolt täies ulatuses tasumata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 ja korteriomandiseaduse (

) § 15 lg 2 alusel on hagejatel kaasomanikena õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike (

tjate) nõusolekuta. Hagejad olid sunnitud teenuste pakkujatele (valitseja kaudu) tasuma ka

tjate võlgnetavaid summasid, sest vastasel juhul oleksid vastavad lepingud teenuste pakkujate poolt võlgnevuse tõttu üles öeldud. Nimetatu kehtib ka remondifondi kohta, sest see on hädavajalik elamu säilitamiseks.

tjate võlgnevused tasutigi hagejate poolt remondifondi makstud rahast. Samasugune õigus tuleneb asja kaasomanikule AÕS § 72 lg-st 4. Esemele tehtud kulutused on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 järgi vajalikud, kui nendega säilitatakse eset.

tjate võlgnevus moodustub järgmiselt: korteri nr 3 eest prügi 27,71 eurot, vesi 295,36 eurot, remondifond 190,04 eurot, hooldus 190,04 eurot, reservfond 451,60 eurot ja elekter 157,95€ ning korteri 4 eest prügi 46,97 eurot, vesi 717,60 eurot, remondifond 322,18 eurot, hooldus 190,04 eurot, reservfond 747,40 eurot ja elekter 321,28 eurot. Majanduskavadest nähtub, et küte-, prügi-, halduskulud, üldvesi, üldelekter, reserv- ja remondifond jaotatakse vastavalt reaalosade suurusele (m2). Gaas, vesi ja kanalisatsioon ning elekter vastavalt mõõdikute näitudele. Majanduskavade kohaselt tuleb tarbitud vee ja elektri kohta esitada igakuuliselt andmed valitsejale, kuid

tjad andmeid ei esitanud. Seetõttu lahutati

tjate poolt tarbitud teenuste mahu kindlakstegemiseks kogu Lubja 7B korteriomanike poolt tarbitud mahust hagejate poolt tarbitud teenuse osa.

tja poolt tarbitud elektri eest on hagejad tasunud valitseja kaudu 760,84 eurot. Hagejate hinnangul tõendab hagejatel

tjate vastu nõude olemasolu ka asjaolu, et tänase päeva seisuga teenuste pakkujatele võlgnevus vaidlusaluse perioodi osas puudub. 7.

tjad vaidlesid hagile vastu. Hagejad ei ole enda nõudeid tõendanud. Majanduskavadest ei ole selge, kui palju

tjad on hagejale võlgu ja kuidas nende võlgnevus tekkis.

tjatel on individuaalleping Eesti Energia ja Eesti Gaasiga.

tjatel on olemas oma prügi väljaveo leping ning

tjad ei kasuta hagejate prügikasti. Vaidlustatud esimese astme kohtu otsus 8. Harju Maakohus tegi 13.04.2017.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 4

tjatele ühisomandina korterid nr 3 ja nr 4. Vaidlusalusel ajavahemikul oli Lubja 7B valitseja LT, kes tasus majaelanike tarbitud teenuste eest. Valitseja LT sõlmis korteriomanike nimel lepingud järgnevalt: 27.04.2007.a AS-iga Eesti Gaas, 01.05.2007.a AS-iga Cleanaway ja alates 2009.a märtsist Veolia Keskkonnateenused AS-iga, 21.06.2007.a KÜ-ga Lubja 7A ja 27.05.2008.a AS-iga Eesti Energia. Valitseja LT esitas

tjatele 01.11.2009.a - 01.12.2012.a perioodi eest arved, mis on

tjatel tasumata. Pooled vaidlevad, kas

tjad on kohaselt täitnud kohustust tasuda majandamiskulude eest, kas majandamis- ja kommunaalkulude eest igakuiselt

tjatele esitatud arved on selged ja üheselt arusaadavad ning kas hagejatel on õigus

tjalt majandamiskuludega viivitamise eest nõuda viivist 0,5% tasumata summast iga hilinenud kalendripäeva eest. Maakohus viitas

§ 15lg-le 1.

Kohus nõustus hagejatega, et korteriomanikud, kelle nimel teenuste pakkujatega lepingud sõlmiti, vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Kui hagejad on tasunud osutatud teenuste eest teenuste pakkujatele solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka

tjatele langeva osa, saab

tjatelt hagejate kasuks välja mõista

tjate eest tasutud summad igalt

tjalt eraldi igale hagejale (

§ 13, AÕS § 75 ja VÕS § 69).

Hagejad väitsid, et tasusid

tjate tarbitud teenuste eest hagejate poolt reserv- ja remondifondi tasutud summadest. Täpseid summasid ja selle tasumist hagejad ei ole tõendanud. Nimetatud asjaolu tõendamise vajadusele on tähelepanu juhtinud nii kohus kui ka

tjad. Kohtu hinnangul ei piisanud tasumise tõendamiseks üksnes viitest, et

tjatele langev osa on hagejate poolt tasutud reserv- ja remondifondi tasutud summade arvelt. Seega ei ole tõendatud hagejate poolt teenuste pakkujatele

tjatele langeva osa tasumine. Isegi kui oleks võimalik tuvastada valitseja poolt arvete osaline või täielik tasumine, ei ole hagejad selgelt välja toonud, kui palju on iga hageja iga

tja eest iga teenuse eest tasunud. Isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada hagejate poolt

tjate eest tasutud iga teenuse eest tasutud osa, ei ole hagejad tõendanud

tjatel kujunenud võlgnevuse suurust. Hagejad esitasid

tjate võlgnevuse kujunemise selgitamiseks tabelid, kuid nendest ei nähtu hagejatele langenud osa tarbitud teenuste eest (sh näidud). Seega ei ole võimalik tabelite ja muude esitatud tõendite järgi arvutada

tjatele langeva osa suurust. Prügi osas ei ole kohtu hinnangul

tjad tõendanud, et neil on kokkulepe prügi panemiseks Lubja 7A konteinerisse ning seda, et

tjad on nimetatud teenuse eest tasunud. Isegi kui

tjad oleks kokkuleppe olemasolu tõendanud ei vabastaks see

tjaid kõigi korteriomanike nimel maja prügiveo eest tasumisest. Kohus leidis, et hagejate prügiveo teenuse nõue võiks kuuluda rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud iga hageja tasumise osa iga

tja poolt. Kuivõrd hagejad nimetatud asjaolu ei ole tõendanud, jääb nimetatud osas nõue rahuldamata. Vee osas leidis kohus, et hagejad ei ole tõendanud vee tarbimise eest võlgnevuse suurust. Esitatud tabelitest ja teistest tõenditest ei ole võimalik aru saada, kui palju tarbis iga hageja. Samuti on arusaamatud hagejate väited sellest, et nad tasusid

tjate eest vee teenuse eest, kuna menetluse kestel edastasid menetlusosalised kohtule info, et Lubja 7A keeldus Lubaja 7B elanikele veeteenuse osutamisest suure võlgnevuse tõttu. Seega ei ole tõendatud

tjatele langeva osa suurus ja hagejate poolt teenuse eest õigeaegselt tasutud osade suurus ning nimetatud osas jääb nõue rahuldamata. Elektri osas on

tjate esitatud lepingust nähtuvalt

tjatel Eesti Energia AS-iga leping sõlmitud alates 07.05.2010.a. Seega saaksid hagejad esitada Eesti Energia AS-i poolt osutatud teenuste eest

tjatele nõude perioodi 01.11.2009.a - 07.05.2010.a eest.

tjate väite, et majal oli võlgnevus elektrienergia eest, luges kohus tõendatuks hagejatele Eesti Energia AS-i poolt esitatud arvetega, millel on märge võlgnevuse suuruse kohta. Seega ei ole hagejad tõendanud, millal ja kui suures osas tasusid nad iga

tja eest võlgnevuse vaidlusalusel perioodil ning seetõttu jääb nimetatud osas nõue rahuldamata. 5

tjad ei ole seetõttu seadnud kahtluse alla otsuste kehtivust.

tjad vaidlustasid 11.05.2016.a istungil protokollide ehtsuse.

tjate hinnangul koosolekuid ei toimunud ja protokollid ei ole allkirjastatud seal märgitud isikute poolt. Kohus selgitas hagejatele tõendamiskoormust samal istungil, 23.08.2016.a määruses ja 21.09.2016.a e-kirjaga. Kohus kogus protokolli allkirjastanud isikutelt allkirjanäidised ja määras 23.08.2016.a asjas käekirjaekspertiisi. Hagejad ei esitanud täiendavalt võrdlusmaterjale ja keeldusid ekspertiisi tasu maksmast, leides et kohus on tõendamiskoormise jaganud vääralt. Kohus jättis 03.10.2016.a määrusega käekirjaekspertiisi määramata ja üldkoosoleku protokollid arvestamata. Kohus leidis, et viide tsiviilasjale nr 2-10-1976 ei ole asjakohane, kuna viidatud tsiviilasjas ei seatud kahtluse alla dokumentide ehtsust. Kohus leidis, et kuivõrd puudub alus (korteriomanike otsused)

tjatelt hooldusteenuse, remondi- ja reservfondi maksete nõudmiseks, on hagejate nõue nimetatud osas alusetu. Isegi kui eeldada, et otsuste alusel saaks siiski nõuda

tjatelt hooldusteenuste, remondi- ja reservfondi makseid, ei ole hagejad tõendanud, et on tasunud

tjate eest nimetatud makseid. Seetõttu puudub hagejatel nimetatud osas nõudeõigus ja hagi tuleb remondi- ja reservfondi maksete nõudmise osas jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 9. Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse, või saadetakse asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad palusid menetluskulud jätta

tjate kanda. Lubja 7b, Tallinn, korteriomanike 06.12.2008.a toimunud üldkoosolekul on kehtivalt kinnitatud 2009.a majanduskava. Nimetatud koosoleku protokolli ehtsust ei ole käesolevas menetluses vaidlustatud. 06.12.2008.a toimunud üldkoosoleku protokolli ja 2009.a majanduskava tähelepanuta jätmine kohtu poolt on menetlusnormi oluline rikkumine.

tjad ei ole käesolevas menetluses väitnud, et 06.12.2008.a koosolekut ei toimunud. Vastuväited selles osas, nagu ei oleks Lubja 7b, Tallinn, korteriomanike 05.12.2009.a ja 28.12.2010.a üldkoosolekuid toimunud ja vastavate koosolekute protokollid on väidetavalt võltsitud on

tjad esitanud alles 11.05.2016.a kohtuistungil, s.o ajal, mil asi oli läbinud kolm kohtuastet ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks. 06.12.2008.a üldkoosoleku protokolli valguskoopia jättis kohus otsuses sisuliselt tähelepanuta ega põhjendanud, miks nimetatud tõend ei tõenda 2009.a majanduskava vastuvõtmist. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kui dokumentaalse tõendi arvestamata jätmine viitega sellele, et tsiviilasjas nr 2-10-1976 ei seatud kahtluse alla dokumentide ehtsust ei ole hagejate hinnangul asjakohane, sest

tjad ei ole 06.12.2008.a üldkoosoleku toimumist ja üldkoosoleku protokolli ehtsust käesolevas asjas vaidlustanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-29-16 leidnud, et hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist. Eelnevas menetluses on

tjad omaks võtnud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4) asjaolu, et 2010.a ja 2011.a majanduskavad on kehtivalt kinnitatud ja hagejate hinnangul kehtib omaksvõtt käesoleval juhul vaatamata asja uueks arutamiseks saatmisele. Majanduskavade tõendite kogumist väljajätmise suhtes on hagejad esitanud 18.10.2016.a vastuväite kohtu tegevuse kohta. Eespool viidatud menetlusnormide rikkumine tõi hagejate hinnangul kaasa ebaõige kohtulahendi, sest remondi-, hooldus- ja reservfondi maksete nõuete aluseks olevad dokumendid jättis kohus tähelepanuta. Isegi juhul kui leida, et hagejad ei ole suutnud tõendada 2010.a ja 2011.a majanduskavade 6

tjate vastu nõudeõigus sh remondi-, hooldus- ja reservfondi maksete tasumise osas 2009.a majanduskava alusel. 07.03.2017.a on hagejad esitanud võlgnevuse arvestuse, kus on välja toodud

tjate võlgnevuse suurus alternatiivselt ainult 2009.a majanduskava alusel.

tjate võlgnevuste tasumine hagejate poolt on tõendatud sellega, et Lubja 7b, Tallinn, korterelamu osas puuduvad teenuste pakkujatele vaidlusaluse perioodi eest võlgnevused. Vaidlus puudub selles, et

tjad ei ole vaidlusalusel perioodil, so. rohkem kui kahe aasta vältel teinud Lubja 7b, Tallinn, elamu valitsejale ühtegi makset. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et võlgnevused Lubja 7b, Tallinn, korterelamu osas teenuste pakkujate ees vaidlusaluse perioodi osas puuduvad. Tasumisi teenuste pakkujatele on hagejad tõendanud nii valitseja pangakonto väljavõttega, teenuste pakkujate poolt esitatud arvetega kui ka ostu- ja maksuvõlgnevuste tasumise aruannetega, sh. teenuste osutajate poolt esitatud aruannetega. Kohtu seisukoht, et elektri osas ei ole hagejad tõendanud, millal ja kui suures osas tasusid nad iga

tja eest võlgnevuse vaidlusalusel perioodil jääb arusaamatuks arvestades, et maksed on teostatud makse selgitusega “LUBJA 7B KORTERIÜHISUS korter 3 ja 4 võlg”, vastavad tasumised on valitseja konto väljavõtetega tõendatud. Hagejad leidsid, et

tjate kohustuste täitmist halduskulude, reserv- ja remondifondi maksete osas on hagejatel võimalik

tjatelt nõuda tulenevat

§ 13lg-st 2.

Seda toetab ka kohtupraktika. Iga hageja poolt tasutud osa on tuvastatav läbi

tjate võlgnevuse summa ja iga hageja korteriomandi pindala, kuivõrd remondifondi maksete suurus sõltus vaidlusalusel perioodil korteriomandi pindalast. Isegi kui lähtuda eeldusest, et hagejad ei ole suutnud tõendamiskoormist täita, annab TsMS § 233 lg 2 kohtule õiguse oma siseveendumuse kohaselt, hinnates kõiki asjaolusid, otsustada nõude suuruse üle. Eluliselt ei ole usutav, et korteriomanik korteriomanikele osutatavaid teenuseid üldse ei tarbi, nii nagu ei ole usutav, et korterelamu ei vaja korrashoidu ja sellega ei kaasne mingeid kulutusi. Hagejad on oma nõude tõendamiseks esitanud kõik nende käsutuses olevad tõendid ja asjaolude täielik väljaselgitamine (kohtu seisukoha järgi – millal ja kui suures osas tasus iga hageja iga

tja eest, seda aga arvestades asjaolu, et

tjate võlgnevusi tasuti remondifondist) on seotud hagejate jaoks, kes ei ole Lubja 7B korterelamuga seotud raamatupidamist korraldanud, ebamõistlike raskustega. Vastustajate seisukoht

1. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Käesolevas tsiviilasjas otsustasid neli korteriomanikku esitada hagi kahe ühisomanikust korteriomaniku suhtes. Selles hagimenetluses nõuab iga hageja

tjatelt eraldiseisva rahasumma väljamõistmist. Raha väljamõistmist nõuavad hagejad iseendale, enda isikliku vara hulka, mitte korteriomanike ühisuse kasutusse. Asjaolud, millele hagejad hagi alusena tuginevad on küll kattuvad, kuid kuivõrd iga hageja nõuab

tjatelt raha maksmist endale, on tegemist nelja eraldi hagiga, mida menetletakse sama tsiviilasja raames. Hagilises menetluses otsustab iga hageja ise, kas ta esitab hagi ja mis asjaoludele ta haginõude rajab. Hagejad 7

tjate suhtes nõudeid esitada just sellisel viisil. Hagejad tuginesid oma hagides sellele, et

tjatel kui korteriomanikel tuli maksta maja majandamise ja osutatud kommunaalteenuste eest, hagejad tuginesid ka sellele, et majavalitseja väljastas

tjatele majanduskava alusel arved, ning et

tjad ei ole arveid tasunud. Hagejad tuginesid ka sellele, et maja korteriomanikele teenuseid osutanud isikutele on kõikide teenuste eest tasutud reservfondi ja remondifondi arvelt ja seega teenuse osutajatele võlgu ei olda. Seega tuli kohtul hinnata, kas nendel asjaoludel saab hagejatel olla nõue

tjate suhtes. Maakohus leidis õigesti, et hagejatel võiks olla nõue

tjate suhtes VÕS § 69 lg 2 alusel juhul, kui hagejad toonuksid kohtu ette asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et konkreetsed hagejad tegid mingi soorituse, millega hagejad täitsid kohustuse, mille osas olid solidaarvõlgnikeks nii hagejad kui ka

tjad. Maakohus leidis õigesti, et asjaolusid, mille alusel saaks sellise järelduse teha, ei ole kohtu ette toodud. Hagejad tuginesid sellele, et majavalitseja saatis kõikidele korteriomanikele majanduskava järgsed arved ning et hagejad tasusid arved ja

tjad jätsid arved tasumata. Seega sai hagejate poolt tehtud sooritus olla see, kui hagejad täitsid nende enda kohustuse, mis nende suhtes majanduskavast tulenevalt kehtis. Majanduskavast tuleneva kohustuse (

§ 22

lg 2) täitmisega täitsid hagejad oma kohustuse, mis neil korteriomanike ühisuse suhtest tulenevalt lasus. Selle kohustuse puhul ei olnud tegemist kõikide korteriomanike kohustusega kolmanda isiku ees, mille eest oleksid korteriomanikud vastutanud solidaarselt. Seega ei saanud hagejatel tekkida

tjate suhtes nõuet VÕS § 69 lg 2 alusel. 13. Hagejad tuginesid sellele ja maakohus tuvastas, et need puuduolevad vahendid, mis

tjate poolt arvete maksmata jätmisest tulenevalt jäid laekumata, võeti kolmandatest isikutest teenuseosutajatele maksmiseks reserv- ja remondifondist, mis kogunes hagejate poolt tehtud maksetest. Nimetatut ei ole hagejad apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Sellest tulenevalt tuleb aga asuda seisukohale, et iga konkreetne hageja ei ole

tja eest kohustust täitnud. Iga hageja täitis enda kohustusi, mis tal

§ 13lg-st 2 ja § 22 lg-st 2 tulenevalt lasusid.

Hagejad väitsid, et majanduskavadest tulenes korteriomanikele- nii hagejatele kui ka

tjatele mh ka reserv- ja remondifondi maksete tegemise kohustus. See, kui hagejad täitsid enda kohustused maksta viidatud fondidesse raha, ei tähenda, et iga konkreetne hageja või mõni hagejatest oleks sellega täitnud mingi

tja kohustuse, või et iga konkreetne hageja või mõni hagejatest oleks täitnud sellega mingi kõikidel korteriomanikel lasuva kohustuse kolmanda isiku ees, mille eest kõik korteriomanikud solidaarvõlgnikena vastutasid. Seega ei saa hagejate nõuded kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1041 alusel. 14. See asjaolu, et

tjad ei ole tasunud reservfondi ega remondifondi makseid, milleks nad majanduskavadest tulenevalt väidetavalt kohustatud olid, ei anna ühelegi hagejale eraldivõetuna alust nõuda osa tasumata fondide maksetest endale. Korteriomanikest

tjate kohustus tasuda majanduskavaga ette nähtud makseid tuleneb korteriomandiseadusest.

§ 22

lg 2 ja § 13 lg 2 kohaselt lasub korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest, sh ka majanduskavaga ette nähtud kulude eest teistele korteriomanikele, st mitte igale enda kohustusi täitnud üksikule korteriomanikule eraldi, vaid kõikidele ülejäänud korteriomanikele, viisil nagu soorituste tegemine korteriomanike ühisuse suhte raames toimub. Seega, juhul, kui mõni korteriomanikest majanduskavast tulenevaid kohustusi ei täida, ei anna see igale oma kohustusi täitnud korteriomanikule õigust nõuda, et kohustusi mittetäitnud korteriomanik maksaks raha neile. Kohustus maksta majandamiskulude eest kehtib igal korteriomanikul kõikide ülejäänud korteriomanike suhtes. Sellest tulenevalt ei ole määrav, kas vaidlusalused majanduskavad kehtivad ega see, kas hagejad on tõendanud, et need majanduskavad, millele hagejad tugineda soovivad, ikka võeti hagejate poolt viidatud kuupäevadel vastu. 8

§ 13

lg-st 2 tulenevalt lasub igal korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulud teistele korteriomanikele, võivad maja majandamisega seotud kulutuste hüvitamist nõuda viidatud nõudenormist tulenevad kreeditorid ehk kõik ülejäänud korteriomanikud. Kuna hagejad rajasid oma hagid just sellele, et maja majandamiseks tehti valitseja vahendusel, korteriomanike ühisusesuhte raames kulutusi ja sellele, et majanduskavast tulenevalt tuli korteriomanikel teha perioodilisi ettemakseid, mida

tjad ei teinud, oleksid saanud

tjatelt raha maksmist nõuda kõik ülejäänud korteriomanikud kõikidele ülejäänud korteriomanikele nii nagu

§ 13

lg 2 seda ette näeb, mitte aga iga üksik korteriomanik, kes enda kohustused täitis. 17. Eespool toodust tulenevalt ei ole määrav see, kas hagejad suutsid tõendada

tjate täpse võlgnevuse suuruse ega see, kas on tõendatud, et

tjate võlgnevused tasuti reserv- ja remondifondi vahendite arvelt. 18. Kuna hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejatel või mõnel neist võiks olla nõue

tjate suhtes, ei oma tähendust see, kas kõikidel korteriomanikel kui solidaarvõlgnikel kolmandate isikute suhtes võlgnevusi on või mitte. Kuna hagejatel või mõnel neist ei ole nõuet

tjate suhtes, ei teki küsimust sellest, kas kohus saaks nõude suuruse määrata kaalutlusõiguse alusel. 19. Hageja AA esitas apellatsioonimenetluses 08.06.2017.a uue tõendi, millest nähtub, et KÜ Lubja 7b väljastas

tjatele 2017.a aprillikuu eest arved. Kuna käesoleva hagi raames menetletakse võimalikke nõudeid, mis tekkisid kindlal ajaperioodil ja 2017.a aprillikuu jääb sellest perioodist väljapoole, ei oma viidatud tõend asja lahendamisel tähtsust, selle vastuvõtmisest tuleb keelduda ning tõend toimikust eemaldada.

1. VN-le anti Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017.a määrusega menetlusabi ja ta vabastati 225 euro osas riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb vastav summa TsMS §-st 190 tulenevalt isikult riigi tuludesse välja mõista. Rahaline kohustus tuleb täita TsMS §-s 179 sätestatud korras. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejate menetluskulud jätta nende endi kanda ja

tjate menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad esinesid menetluses koos, esitasid samad asjaolud ning nõuded.

tjate koormus menetluses ei suurenenud sisuliselt sellest tulenevalt, et menetluses oli ühe hageja nõude asemel nelja hageja nõuded. Sellest tulenevalt on põhjendatud see, et hagejad vastutavad

tjate menetluskulude eest solidaarselt. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 9