← Eesti

2-17-131151/8

Obsah (5)§ 4062§ 406§ 94§ 113§ 415

Tsiviilasi nr 2-17-131151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus mene

) § 402 tähenduses.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja andnud kostjale XX.XX.XXXX. a laenu summas 200 eurot 1 kuuks intressi määraga 28% aastas, lepingujärgne krediidikulukuse määr on 76,3% aastas. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr (

§ 406lg 1) ületab enam kui kolm korda Eesti Panga 30.05.2016.

a avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, milleks oli laenu andmise ajal 19,49%, on laenuleping nr S16443186

§ 4062lg 1 alusel tühine.

8.

§ 4062

lg 3 järgi maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Seega on hagejal lisaks laenusummale s.o 200 eurole õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja (1 kuu) eest

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist

§ 113lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses määras.

2

  1. Kuivõrd kostjal tuli laen tagastada 1 kuu pärast (s.o hiljemalt 28.12.
  2. a), mil

§ 94

lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,00%, on kostjale antud laenu intress perioodi 28.11.

  1. a – 28.12.
  2. a (31 päeva) eest 0,00 eurot.
  3. Kostja on teinud makseid 4,68 euro ulatuses, mille hageja on arvestanud intressi katteks. Kuna intress oli laenu perioodi ajal 0 eurot, tuleb kostja tasutud 4,68 eurot arvestada

§ 415lg 2 p 2 alusel võlgnetava põhisumma katteks.

Seega on hageja põhivõla suuruseks 195,32 eurot (200 – 4,68).

  1. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt perioodi 29.12.
  2. a - 09.03.
  3. a eest. Tulenevalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määrast (8% aastas) on viivis põhivõlalt (s.o 195,32 eurot) hageja nõutud perioodi (436 päeva) eest summas 18,66 eurot.

  1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 263,98 eurot (põhivõlg 195,32 eurot, viivis 18,66 eurot ja kahju 50 eurot).
  2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
  3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg-st
  4. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 86 % ulatuses kostja kanda ja 14 % ulatuses hageja kanda.
  5. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot + hagiavalduselt 30 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 307,42 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb kostjal vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitada riigilõiv 64,50 eurot (75 eurost 86 %).
  6. Lähtudes TsMS § 175 lõikest 1 ning arvestades nõude suurust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 120 eurot. Seega tuleb kostjal vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile tasuda hagejale õigusabikulude katteks 103,20 eurot (120 eurost 86 %).
  7. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 167,70 eurot (64,50 + 103,20).
  8. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.