Obsah (7)

§ 407§ 436§ 438§ 468§ 163§ 174§ 175

Tsiviilasi nr 2-17-17690 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menet

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.

1. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 02.06.
2. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3. Kohus leiab, et B2 Kapital SIA hagi Roman Panovi vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja nõuab kostjalt Tele2 Eesti OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud liitumislepingust nr XXX (telefoninumbrile 55576029) tulenevat põhivõlga 764,92 eurot, leppetrahvi 320,06 eurot, viivist 40,24 eurot, sissenõudmiskulu 59,98 eurot ning lisanduvat viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras. 5.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust sealhulgas tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt ostis kostja järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s, mille eest tuli tasuda 24 kuu jooksul 29,10 eurot kuus, telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 ütles kostjaga sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu üles 31.03.
2. a ning kostja kohustus tulenevalt lepingust tasuma ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel leppetrahvi, mis koosneb lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ja kostja valitud paketi kuumaksu korrutisest. Paketi kuumaks oli 12,49 eurot ja kostjal jäi tasumata 19 kuud, leppetrahv on 237,31 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi kokku 320,06 eurot.
3. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ja lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused on tüüptingimustel sõlmitud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei 2 vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
4. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi kokku 320,06 eurot, millest 237,31 eurot on leppetrahv seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu. Hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kostjale üle antud mobiiltelefoni maksumust (jääkmaksumust).
5. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tähtajalise tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda leppetrahvi ulatuses, mis lähtudes kohustusliku teenuse tarbimise aja (millest kostjal jäi tarbimata 19 kuud), tegeliku tarbimise aja ning teenuse tavapärase maksumuse (12,49 eurot kuus) vahelist proportsiooni, on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb hageja leppetrahvi nõue summas 237,31 eurot jätta rahuldamata.
6. Kostja ostis mobiiltelefoni järelmaksuga, sellise müügilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ning hageja poolt sätestatud leppetrahv, mis on seotud müügilepingu esemega, on tühine VÕS § 415 lg 1 järgi. Seega tuleb ka hageja ülejäänud lepptrahvi nõue 82,75 eurot (320,06 – 237,31) jätta rahuldamata.
7. Hageja on arvestanud põhivõla hulka ka arvel nr 52486565 oleva viivise 3,83 eurot, millelt ei ole hagejal õigus uuesti viivist nõuda, seega on hageja põhivõla suuruseks 761,09 eurot (764,92 – 3,83).
8. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 861,31 eurot (põhivõlg 761,09 eurot, viivis 40,24 eurot ja sissenõudmiskulu 59,98 eurot) ning viivis põhinõudelt alates 26.11.
9. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 14. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud

§ 163lg 1 alusel jätta 73 % ulatuses kostja kanda ja 27 % ulatuses hageja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 160 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot + hagimenetluses 140 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1246,39 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 146 eurot (200 eurost 73 %).
2. Lähtudes

§ 175

lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et enne hagimenetlust oleks läbiviidud samas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetlus, ei ole maksekäsu õigusabikulud põhjendatud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 73 eurot (100 eurost 73 %). 18. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 219 eurot (146 + 73). 3 19. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4