2) Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kostja I OÜ Verones (registrikood 10902838, äriregistrist kustutatud 12.12.2017) suhtes
2-16-18316 3) Võtta vastu Bauhof Group AS-i hagist loobumine kostja II XXXi (isikukood XXX) suhtes põhinõude 9607,93 euro osas. 4) Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-18316 menetlus seoses hagist osalise loobumisega kostja II XXXi suhtes põhinõude 9607,93 euro osas (
5) Rahuldada hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 6) Välja mõista XXXilt Bauhof Group AS-i kasuks XXXi poolt õigeksvõetud viivis 91,73 eurot ja kahju hüvitis (sissenõudmiskulu) 40 eurot. 7) Tunnistada osaliselt hagi rahuldatud õigeksvõtul põhinev otsus 131,73 euro (91,73 + 40 euro) ulatuses tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8) Bauhof Group AS-i viivise nõue summas 1019,39 eurot rahuldada osaliselt. Välja mõista XXXilt Bauhof Group AS-i kasuks viivis seadusejärgses määras 148,80 eurot. Jätta rahuldamata hageja viivise nõue summas 870,59 eurot. Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2) Jätta menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 25.05.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD 2 2-16-18316 1) Hageja Bauhof Group AS esitas hagi kohtusse solidaarselt kostja I Lõuna Ehitus OÜ ja kostja II XXXi vastu põhivõlgnevuse 9607,93 euro, viivise 91,73 euro, kahju 40 euro ja lisanduva viivise nõudes (tl 1-5). 2) 13.02.2014 sõlmis hageja Lõuna Ehitus OÜ-ga krediiditingimustega müügilepingu nr 6775 (edaspidi leping), mille sisuks oli hageja poolt kostjale I kauba müük ja kostja I kohustus kauba eest tasu maksma. Hageja müüs kostjale I ehituskaupa ja esitas kostjale I kauba eest arveid kogusummas 9607,93 eurot (1-25). Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja I tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks. Kostja I oma lepingulist kohustust hageja ees ei täinud. 3) Hageja ja kostja II XXX sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu (tl 26-27), millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest (VÕS §-le 142 lg 1). 4) 18.01.2017 taotles hageja kohtul muuta kostjaks I Lõuna Ehitus OÜ asemel OÜ Verones, kuna 29.12.2016 ühinesid Lõuna Ehitus OÜ ja OÜ Verones, mille tagajärel Lõuna Ehitus OÜ äriregistrist kustutati (tl 48). 5) 09.01.2018 menetlusdokumendis taotles hageja kostja I OÜ Verones osas menetluse lõpetamist, kuna kostja I on äriregistrist kustutatud 12.12.2017 (tl 109). 6) Hageja esitas avalduse kostja II suhtes hagist loobumiseks
alusel põhivõlgnevuse 9607,90 euro osas, kuna kostja II on põhivõlgnevuse hagejale 21.02.2017 seisuga täielikult tasunud (tl 86-87, 137). 7) Hagejal on jätkuvalt nõue kostja II vastu seoses viivisenõudega ja 40 eurose sissenõudekulude hüvitamise nõudega (tl 109-111). Hageja viivisenõue kostja II vastu 01.12.2016 seisuga on 91,73 eurot ning peale hagi esitamist lisanduv viivisenõue ning samuti sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot (tl 1-5, 109-111). Hageja ja kostja I on krediiditingimustega müügilepingu nr 6775 p-s 4.5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest (tl 2, 7). 01.12.2016 seisuga võlgneb kostja I hagejale viiviseid 310,40 eurot, kuid põhjusel, et hagihind ei ületaks 15 000 eurot, vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid summani 91,73 eurot (t 2, 109111). Lisaks tekkisid viivised peale hagi esitamist ajavahemikul 07.12.2016 kuni 21.02.
) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 5 2-16-18316 20) Esmalt lahendab kohus kostja II poolt 24.05.2018 esitatud vastuväite kohtu tegevusele (tl 138). Kohus on hagejalt palunud selgitust selles osas, kas hageja loobub põhivõlgnevuse 9607,90 euro nõude osas hagist
kohaselt või võtab hageja selles osas hagi tagasi
Kostja II hinnangul on kohus asunud hagejat olulises ulatuses menetlusõiguste kasutamise osas juhendama ning kui kohus poleks hagejat õpetama asunud, oleks tulnud kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (tl 138). Kohus jätab kostja II vastuväite kohtu tegevusele
Kohtul on kohustus välja selgitada, kas hageja on osaliselt hagist loobunud või selle tagasi võtnud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-197-13, p 35 märkinud, et nõude vähendamise kohta seisukoha võtmine on vajalik, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta peab vastu vaidlema (vt ka nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15; 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 42). Kuigi nõude vähendamine ei ole
lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, tähendab see vaid seda, et selleks ei ole
Kohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (
mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (
mõttes) ja vajadusel tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu
lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja kostja I OÜ Verones suhtes
22) Hageja esitas avalduse kostja II suhtes hagist loobumiseks
alusel põhivõlgnevuse 9607,90 euro osas, kuna kostja II on põhivõlgnevuse hagejale 21.02.2017 seisuga täielikult tasunud (tl 86-87, 137). Kohus võtab hageja hagist osalise loobumise kostja II suhtes põhinõude 9607,93 euro osas vastu ning lõpetab
lg 1 p 3 alusel tsiviilasjas nr 2-16-18316 menetluse seoses hagist osalise loobumisega kostja II XXXi suhtes põhinõude 9607,93 euro osas. 23) Kostja II on 26.06.2017 menetlusdokumendis tunnistanud 06.12.2016 esitatud hagis märgitud viivise nõuet 91,73 eurot ja kahju hüvitamise nõuet 40 eurot (tl 69-73). Seega selles osas teeb kohus osaliselt õigeksvõtul põhineva otsuse
Selles osas - 131,73 euro ulatuses - on kohtuotsus viivitamata täidetav
24) Hageja on esitanud täiendava viivise nõude alates 07.12.2016 kuni 21.02.2017 kogusummas 1019,39 eurot ning nõuab kostjalt viivise tasumist 0,15% määras päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (tl 109-111), millele kostja vaidleb vastu (tl 69-73). Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust 6 2-16-18316 rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlustamata asjaoludel on hageja ja kostja I krediiditingimustega müügilepingu nr 6775 p-s 4.5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest (tl 6-8). Hageja ja kostja II vahel 13.02.2014 sõlmitud käenduslepingu kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama solidaarselt kostjaga I (tl 26-27). Poolte vahel puudub vaidlus selle, et 9607,93 suurusest põhivõlast tasus kostja II hagejale 1000 eurot 10.01.2017 (tl 84) ja ülejäänud võlgnevuse 8607,93 eurot tasus ta hagejale 21.02.2017 (tl 85). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning kas hagejal on õigus nõuda viivist seadusejärgses määras või ka seadusejärgset määra ületavas osas, so 0,15% määras päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu puhul on tegemist tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16, p-s 13 on märgitud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas tõendeid selle kohta, et kostja II oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega tuleb lugeda, et kostja II kui füüsiline isik sõlmis käenduslepingu tarbijana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16, p-s 13 asunud seisukohale, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist võlgnevuse maksmisega viivitamise eest seaduses sätestatud ulatuses, mitte aga seadusejärgset määra ületavas osas. Praeguses asjas kostja poolt nõutav viivisemäär 0,15% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära (mis on umbes 0,022% päevas) üle kuue korra. VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaslet loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades 2016 ja 2017 ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (mis on umbes 0,022% päevas). Tegemist on ilmselgelt ülemäärase ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustava viivisemääraga. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus viivise määra kuni seaduses sätestatud viivise määrani. 7 2-16-18316 25) Perioodil 07.12.2016 kuni 10.01.2017 oli kostja II põhinõude 9607,93 euro tasumisega viivituses 34 päeva ning seadusejärgne viivis selle perioodi eest on 71,45 eurot. Perioodil 11.01.2017 kuni 21.02.2017 oli kostja II põhinõude 8607,93 euro tasumisega viivituses 41 päeva ning seadusejärgne viivis selle perioodi eest on 77,35 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda perioodil 07.12.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 21.02.2017 seadusejärgset viivist kokku 148,80 eurot, mida kohus peab põhjendatuks kostjal II hageja kasuks välja nõuda. Seega rahuldab kohus hageja poolt esitatud 1019,39 euro suuruse viivise nõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja viivise seadusejärgses määras 148,80 eurot ning jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 870,59 eurot (1019,39 – 148,80 eurot). 26) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi viivise nõude osas tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusejärgses määras 148,80 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude seadusejärgset määra ületavas osas summas 870,59 eurot. 27) Hagi hind käesolevas asjas on
Menetluskulude jaotus 28)
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 29)
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 30) Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 06.12.2016 (tl 1-4) ja 08.01.2017 (tl 109-111). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud õigusteenuseks kokku 6,5 tundi kogusummas 650 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 650 eurot (tl 30). Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1300 eurot (tl 109-111). 31) Kostja II esitas menetluskulude nimekirjad 08.01.2018 (tl 105-108) ja 25.04.2018 (tl 128130). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja osutas kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ning õigusabiteenuseks kulus aega kokku 8 tundi 40 minutit kogusummas 1248 eurot. 8 2-16-18316 32) Kostja II on esitanud 11.01.2018 vastuväite hageja menetluskuludele (tl 118-119). 33) Kostja II leiab, et menetluskulud peaksid jääma täielikult hageja kanda
Kostja on hageja nõude põhiosas enne hagi menetlusse võtmise määruse tegemist täielikult rahuldanud. Kostja on hageja nõude põhiosas ära tasunud enne, kui kostja sai kohtumenetluse algatamisest teada. Kostja on hageja viivise 91,73 eurot ning kahju hüvitamise 40 eurot nõuded omaks võtnud. Samuti oli kostja oli nõus sõlmima hagejaga kompromissi, millest hageja on põhjendamatult keeldunud. Nõude rahuldamine kostja poolt on vaadeldav
lg-s 6 nimetatud hagi õigeksvõtuna ning kostja on tõendanud, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Liiatigi veel, võttis kostja hageja seaduslikud nõuded omaks veel enne kohtumenetluse algust. 01.12.2016 e-kirjadest (tl 8183) tuleneb kostja soov ning valmisolek lahendada võimalik vaidlus kohtuväliselt kompromissiga, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. Lisaks eeltoodule osundab kostja
lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 34)
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on kostja II põhinõude rahuldanud 21.02.2017 (tl 84, 85), so peale hagi esitamist (06.12.2016, tl 1-5). 35)
lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab käesolevas asjas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtub menetluskulude jaotuses muu hulgas
§-st 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja II kanda, kes on põhinõude rahuldanud ning hagi osaliselt õigeks võtnud. Samuti lähtub kohus sellest, et kostja II on teinud märkimisväärseid pingutusi asja kohtuväliseks lahendamiseks enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist ning kostja II on soovinud ka kohtumenetluse ajal asja lahendada mõlema osapoole jaoks mõistlikult. Seega ei ole põhjendatud (
Hageja esitas hagi kohtusse seetõttu, et kostja II oli võlgnevuses ning seetõttu ei nõustu kohus kostja II seisukohaga, et kõik menetluskulud käesolevas asjas peaks kandma hageja. Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas kõik asjaolusid kogumis, on mõistlik ja põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 36) Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu
lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.