Kohtu põhjendused ja selgitused 1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a oli elatise alammääraks 235 eurot ning alates käesolevast aastast on selleks 250 eurot). Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate ema ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt tuleb ajavahemiku 01.04.2017.a kuni 31.12.2017.a eest iga hageja kasuks välja mõista elatis summas 1815 eurot. 2 2-17-18519 Lisaks tuleb kostjalt iga hageja kasuks välja mõista elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 01.01.2018.a kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna osas märgib kohus, et kuna elatise alammäär on menetluse kestel muutunud, siis tuleb uueks tsiviilasja hinnaks lugeda 4500 eurot (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 08.01.2014.a lahend asjas nr 3-2-1-165-13, p 19). 2. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
Juhindudes
lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles hagejad paluvad kostjalt menetluskuludena välja mõista kulutused õigusabile summas 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hagejate õigusabikulud ei ole hagejate poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejate õigusabikulud 100 euro ulatuses – hagejate esindaja on selles ulatuses esitanud piisavalt põhjaliku hagiavalduse, milles on selgelt ära toodud hageja nõuete kujunemine. Kostjalt tuleb
lg 1 alusel hagejate kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.