← Eesti

1-17-2431/28

Obsah (6)§ 76§ 751§ 75§ 121§ 74§ 78

1 Kriminaalasi nr 1-17-2431 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2431 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksei Taruškinile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Aleksei Taruškini elektroonilise valve tähtajaks 1 (üks) kuu.

Kohustada Aleksei Taruškini katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksei Taruškini katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Aleksei Taruškin kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Aleksei Taruškin karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Taruškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 09.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2431 tunnistati Aleksei Taruškin süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksei Taruškin ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2,5,8 sätestatud lisakohustusi.

§ 78p 1 alusel loeti katseaja alguseks 09.03.2017.

Viru Maakohtu 28.02.2018 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 09.03.2017 otsusega Aleksei Taruškinile mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud vangistust. Aleksei Taruškin kannab nimetatud karistust alates 23.04.

  1. Kinnipeetavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu kuritegude dünaamika puudub. Praeguse kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul kaks. Kuna Aleksei Taruškini karistusaeg ei ületa ühte aastat, siis temale individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Kinnipeetavaga on vesteldud kuriteoni viinud asjaoludest, samuti alkoholi liigtarvitamise mõjust käitumisele. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud õiguskuulekas. 3 Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral asub Aleksei Taruškin elama aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise ahiküttega heas seisukorras oleva korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele ja kuriteos kannatanule T A, kes elab hetkel antud elupinnal üksi ning kes on nõus, et Aleksei Taruškin asub vabanemisel elama samale elupinnale. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. T A on andnud ka kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetav on lõpetanud Rakvere II Keskkoolis (praegune Vene Gümnaasium)
  2. klassi, kuid eriala omandanud ei ole. Isik suhtleb vene keeles. Kinnipeetav saab aru hariduse vajalikkusest, kuid leiab, et saab töötamiseks vajalikud oskused omandada ka töötamise käigus. Viimane ametlik töökoht oli isikul rohkem kui 10 aastat tagasi. Enne vangistust töötas isik alates 29.03.2017 OÜ-s xxxx. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta palju alkoholi, kuid praeguseks on ta väidetavalt mõtlemist muutnud ning tahab korralikult elada ja töötada. Isikule oli määratud töövõimetuspension (osaline töövõime, töövõime vähenemise periood 27.02.2017-26.02.2019). Aleksei Taruškin vabanemisel koheselt töökohta ei oma, kuid elukaaslane T A on töökoha leidmiseni valmis pakkuma talle elementaarset vajalikku toetust. Vangla andmetel isikul võlanõuded puuduvad, vabanemisfondis on 98 eurot. Aleksei Taruškini lähedaseks vabaduses on tema elukaaslane T A, kelle sõnul on omavahelised suhted head ja toetavad. Ka enne vangistust elati koos. T A on öelnud, et kui Aleksei Taruškin ei tarbi alkoholi, siis on nende suhted korras ja probleeme ei ole. T Aa sõnul ei tea ta, et Aleksei Taruškinil oleks sõpru või tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada, ka Aleksei Taruškin ise eitab selliste sõprade-tuttavate olemasolu. Alkoholi hakkas isik tarvitama 16-aastaselt. Viimased aastad on läinud nii, et rohkem on isik olnud alkoholijoobes kui kaine. Kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav on olnud korduvalt tsüklis, esinenud on alkohoolset epilepsiat. Praegu on isikul motivatsioon kõrge alkoholi mitte tarvitada. Kinnipeetav on 2 korral viibinud ravil, lisaks käinud ka sensitiivide juures, mistõttu sõltuvusravisse usku tal enam ei ole. Isik arvab, et reaalne vangistus oli piisav motivaator, et ennast kätte võtta ja lõpetada alkoholi kuritarvitamine. Narkootikume isik ei tarvita. Varasemalt on tuvastatud töövõimetus xxxx, samuti alkoholi liigtarvitamisega kaasnevad haigused. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel vajab isik psühhiaatri jälgimist. Isik on toime pannud vägivallakuriteo, mis viitab kesisele probleemilahendusoskusele ja oskamatusele mõista teiste inimeste seisukohti. Tulevikueesmärgid on reaalsed, kuid nende teostamine sõltub isiku enda tahtejõust ja soovist muutuda.
  3. aastal kriminaalhoolduse ajal on isik läbinud programmi Viha juhtimine. Isik kahetseb toimepandud kuritegu, saab aru selleni viinud asjaoludest. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud, mis viitab teatavale hoolimatusele ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes. Algselt määratud tingimisi karistus ei täitnud oma eesmärki - Aleksei Taruškin ei täitnud talle pandud kohustust ning karistus pöörati täitmisele. Vabaduses on suureks riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav ohustab temaga lähisuhtes olevaid isikuid (nt elukaaslast) ning oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla Aleksei Taruškini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 4 Kui kohus leiab, et Aleksei Taruškin tuleb vabastada ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll ja katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, kuid mitte vähem kui 6 kuud ning kohustada teda katseajal täitma

§ 75lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 1 kuu. Aleksei Taruškin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on teadlik, et juhul, kui kohus ta vabastab, siis määratakse ta kriminaalhooldusele. Ta on kindel, et sel korral see õnnestub ning ta täidab kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta üritab alkoholi mitte tarvitada ja teab, et alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne ning et teda võidakse kontrollida igal ajal. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta tahab tagasi minna töökohta, kus töötas enne vangistust, OÜ-sse Xxxx. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksei Taruškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Aleksei Taruškini ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Taruškini võib 1 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus ning reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda, mistõttu võib vanglakaristuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning temaga on vesteldud kuriteoni viinud asjaoludest ja alkoholi kuritarvitamise mõjust käitumisele. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on vabanemisel kindel elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Elukaaslane, kes on ka ühtlasi kuriteos kannatanu, on nõus, et kinnipeetav vabanemisel tema juurde elama asub. Iseloomustuse kohaselt on suhted elukaaslasega jätkuvalt head ja toetavad. Kuigi kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega igakuine sissetulek, on elukaaslane nõus töökoha saamiseni pakkuma talle elementaarset materiaalset toetust. Negatiivset mõju avaldavad tuttavad kinnipeetaval puuduvad. Samas on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes olles ning ta on varem kahel korral viibinud alkoholisõltuvuse ravil ning käinud isegi sensitiivide juures, kuid seni tulemusteta. Seega ei usu kinnipeetav enam sõltuvusravisse, kuid leiab, et vangistus on olnud piisav motivaator selleks, et lõpetada alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul saab alkoholi tarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule katseajaks alkoholi tarvitamise keelu kohaldamisega ja selle pideva kontrollimisega. Kuigi kinnipeetavat on käesoleva kuriteo toimepanemise eest algselt karistatud tingimusliku karistusega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on reaalselt vangistuses viibitud aja jooksul 5 muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Aleksei Taruškinile katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.