← Eesti

2-18-1021/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1021 Tsiviilasi Oliver Sada hagi AS Tartu V

§ 151

). Keskmine päeva tarbimine leiti lähtudes alljärgnevatest andmetest: 28.06.2017-arvesti näit 00429,4 (uus veearvesti) 04.12.2017-arvesti näit 00452,1 ---------------------------------------159 päeva 22,7m³ 22,7 m³: 159 päeva= 0,14 m³ päeva tarbimine

  1. Antud tarbimisest lähtuvalt leiti 3650 päeva tarbimine (3650*0,14 =511m³). 10 aasta arvestuslik tarbimine on perioodi 29.06.2007 kuni 28.06.2017 eest. Kuupäev 28.06.2017 on aluseks võetud kuna sellel kuupäeval paigaldati XXX kinnistule veearvesti, mille alusel leiti tegelik keskmine päeva tarbimine. Antud arvutusest on selgelt näha, et arve 511m³ kohta ei sisalda tarbimist ajavahemikul 28.06.2017 kuni 04.12.2017 ja sellest tulenevalt on põhjendamatu hageja nõue tühistada perioodi 28.06.2017-04.12.2017 (so 159 kalendripäeva) osas nõutav summa 28,85 eurot.
  2. Esitatud arvet 511m³ eest summas 1039,99 eurot vähendati vee koguse osas 511m³ (summas 377,74 €), kuna hageja esitas tõendusmaterjali, et ajavahemikul 29.06.2007 kuni 28.06.2017 kasutati ka naaberkinnistul asuva puurkaevu vett, kuigi 04.05.2017 tuvastati ka omavoliline veeühendus ühisveevärgiga (maakraan oli avatud asendis). Peale antud vähendamist on kanalisatsiooniteenuse arve suurus ajavahemiku 29.06.2007 kuni 28.06.2017 eest 662,25 eurot.
  3. Enne omavolilise ühenduse avastamist puudus AS-l Tartu Veevärk informatsioon kanalisatsiooni teenuse osutamises aadressil XXX (klient ei olnud avaldanud soovi sõlmida liitumisleping). Tulenevalt sellest on igati põhjendatud nõude esitamisel tugineda alusetu 3 Tsiviilasi nr 2-18-1021 rikastumise sätetele kuna ajavahemikul 29.06.2007 kuni 28.06.2017 tarbis hageja kanalisatsiooniteenust arvestuslikult 511m³ ulatuses, kuid ei ole antud teenuse eest tasunud (alusetult säästnud). Läbirääkimistel hagejaga palus kostja esitada tõendid, mis tõendaksid (kuluarved) vaadeldaval perioodil kanalisatsiooniteenuse eest tasumist või paakautoga reoveevedu reoveepuhastile. Vee tarbimise osas hageja antud tõendid esitas. Kanalisatsiooniteenuse osas antud tõendeid ei ole esitatud. Tulenevalt sellest, et kostja hinnangul on tegemist olnud alusetu rikastumisega (säästmisega), on põhjendatud nõude esitamisel lähtuda ka alusetu rikastumise aegumistähtaegadest (

§ 151p 2).

Nõue on esitatud

§ 151p 1 toodud tähtaja ehk 3 aasta jooksul alates alusetu rikastumise avastamisest.

KOHTUISTUNG 28.03.2018

  1. Hageja selgitas, et ta ei ole rajanud reovee äravoolu kostja poolt hallatavasse kanalisatsioonitorustikku. Selle ühenduse on kostja kunagi ise teinud ning selle jaoks on nõusolek küsitud. Kinnistul on iseseisev kanalisatsioon olemas settekaevu näol, mille kasutamisele on omal ajal luba antud. Vesi voolab settekaevust biokraavi. Hageja juhib tähelepanu, et settekaev asub väljaspool kinnistu piiri. Kostja on ise kanalisatsiooniühenduse loonud, millest tulenevalt ei ole hageja alusetult rikastunud. Samas tunnistab hageja esitatud arvet osas, mille ta on ka tasunud. Hageja kinnitab, et ta ei ole omavolilist ühendust loonud.
  2. Hageja selgitas, et kostja on esitanud arve ka 2017 juuni kohta, aga selle aja eest on kostjale makstud (arve XXX lõpuperiood). Viimane ajaperiood, mille eest kostja raha küsib on topelt arvestatud. Kostjaga sõlmis hageja lepingu seetõttu, et ta asus nimetatud kinnistule elama.Varasemalt ta kinnistul ise ei elanud, ega kasutanud ka vee- ja kanalisatsiooniteenust.
  3. Kostja esindaja selgitas, et 2017 kevadel tehti torustiku videouuring, mille käigus selgus, et hageja poolt oli tehtud omavoliline vee- ja kanalisatsiooni ühendus. Kinnistule mineval veetorustikul asuv kraan oli lahtises olekus. Kostja kontakteerus hagejaga, et olukord lahendada, mille tulemusel sõlmis XXX kinnistu omanik liitumislepingu ning kliendilepingu. Kostja poolne kompromiss seisnes selles, et kuigi veetorustik oli hagejal väljaehitatud, ei nõudnud kostja tagasiulatuvalt vee eest midagi. Veetorustikust oli võimalik koguaeg vett võtta. Kostja ei tea, kas hageja seda tegi. Kanalisatsiooni osas oli võimalik tagantjärgi arvestada. Hageja on avaldanud, et reovesi on läinud juba nõukogude ajast läbi settekaevu, kuid kostja on seisukohal, et igal juhul on reovesi tulnud kostja hallatavatesse rajatistesse.
  4. Tagantjärgi on teenust arvestatud
  5. juuni 2007-
  6. juuni 2017 perioodi eest. Topeltarveid ei ole hagejale esitatud. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ning poolte seisukohtadega, leiab et Oliver Sada hagi tuleb jätta rahuldamata.
  8. Hageja on esitanud kohtule kaks nõuet. Neist esimene on tuvastada AS-i Tartu Veevärk poolt esitatud arve nr XXX osaline aegumine. Teine esitatud nõue on tühistada perioodi 28.06.2017-04.12.2017 osas nõutav summa.
  9. Kohus on tuvastanud järgmised peamised asjaolud:  Oliver Sada on kinnistu asukohaga XXX, Tartu, omanik;  AS Tartu Veevärk ehitas XXX tänavale kanalisatsioonitorustiku 2006 aastal. 2007 aastal pakuti XXX kinnistu omanikule võimalust liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ja sõlmida liitumisleping (tlk 28, 31);  hageja liitumislepingut ei sõlminud; 4 Tsiviilasi nr 2-18-1021  04.05.2017 tuvastati (fikseeriti vastava aktiga nr XXX (tlk 27)) AS-i Tartu Veevärk töötajate poolt omavoliline vee- (kinnistule mineval veetorustikul asuv maakraan oli avatud olekus) ja kanalisatsiooniühendus (endine settekaev oli ühendatud ühiskanalisatsiooniga) XXX kinnistul (tlk 26);  29.05.2017 on Oliver Sada ja AS Tartu Veevärk sõlminud liitumislepingu nr XXX, mille alusel ühendatakse Tartus XXX kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustik ühisveevõrguga ja ühiskanalisatsiooniga; XX.XX.XXXX sõlmisid pooled vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kliendilepingu nr XXX (tlk 33-34) ning tekkis lepinguline suhe vee ja kanalisatsiooniteenuse ostmiseks AS Tartu Veevärk ja Oliver Sada vahel;   AS Tartu Veevärk esitas XX.XX.XXXX Oliver Sadale arve nr XXX summas 1039,99 eurot;  19.12.2017 esitas AS Tartu Veevärk Oliver Sadale kreeditarve summas 377,74 eurot, kuna hageja esitas tõendusmaterjali, et ajavahemikul 29.06.2007 kuni 28.06.2017 kasutati naaberkinnistul asuva puurkaevu vett.
  10. Esmalt analüüsib kohus, kas AS-i Tartu Veevärk poolt esitatud arve nr XXX on aegunud.
  11. AS Tartu Veevärk selgitas, et tagantjärgi teenuse tarbimise arve nr XXX koostamisel ei ole järgitud seadusest tulenevat reeglistikku, vaid kostja tuli hagejale kui kliendile vastu ja koostas tagantjärele tarbimise arve lähtudes praegusest tegelikust tarbimisest, 10 aasta eest tagantjärgi, lähtudes alusetu rikastumise aegumistähtajast (

§ 151

). Keskmine päeva tarbimine leiti lähtudes sellest, et 28.06.2017 oli arvesti näit 00429,4 (uus veearvesti) ning 04.12.2017 oli arvesti näit 00452,1. Seega oli 159 päeva tarbimine 22,7m3. Millest tulenevalt oli (22,7 m3: 159 päeva) 0,14 m³ päeva tarbimine. Antud tarbimisest lähtuvalt leiti 3650 päeva tarbimine (3650*0,14) 511 m3. 10 aasta arvestuslik tarbimine on perioodi eest 29.06.2007 kuni 28.06.2017. Kuupäev 28.06.2017 on aluseks võetud, kuna sellel kuupäeval paigaldati XXX kinnistule veearvesti, mille alusel leiti tegelik keskmine päeva tarbimine. Antud arvutusest on selgelt näha, et arve 511m³ kohta ei sisalda tarbimist ajavahemikul 28.06.2017 kuni 04.12.2017 ja selles tulenevalt on põhjendamatu nõue tühistada perioodi 28.06.2017-04.12.2017 (so 159 kalendripäeva) osas nõutav summa 28,85 eurot. Esitatud arvet summas 1039,99 eurot vähendati vee koguse osas 511m³ (summas 377,74 eurot), kuna hageja esitas tõendusmaterjali, et ajavahemikul 29.06.2007 kuni 28.06.2017 kasutati ka naaberkinnistul asuva puurkaevu vett. Seega tulnuks hagejal kostjale tasuda (1039,99-377,74) 662,25 eurot. 24. Kostja on esitanud hagejale arve alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus on seisukohal, et tegemist on rikkumiskondiktsiooni nõudega VÕS § 1037 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-15, p-s 15 märkinud, et omavolilise tarbimise puhul võib ettevõtjal olla omavolilise tarbija vastu nõue nii deliktiõiguse sätete (VÕS § 1043

  1. jj)kui ka alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni sätete (VÕ § 1037
  2. jj)alusel, kui vastava nõude eeldused on täidetud. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega peavad VÕS § 1037 lg 1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: nõude esitajale kuulus asi, muu õigus või valdus; isik, kelle suhtes nõue esitati rikkus seda; rikkumine seisnes käsutamises, kasutamises, äratarvitamises, ühendamises, segamises või ümbertöötamises; rikkumise tagajärjel saadi hüve. Kostja saab esitada vastuväite, et rikastumine on ära langenud. 5 Tsiviilasi nr 2-18-1021 25. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 3 kohaselt ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. ÜVVKS sama paragrahvi lõige 4 p 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda. 26. Kostja nõuab arve esitamisega hagejalt hüvitist omavolilise ühiskanalisatsiooni ühendumise eest ja oma reovee juhtimise eest kostja hallatavatesse rajatistesse. Antud asjas puudub vaidlus, et kostja on XXX kinnisasja omanik. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et hageja kinnistul asuv kanalisatsioon oli ühendatud kostja hallatava ühiskanalisatsiooniga. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kinnisasjal vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks lepingut. Seega on käesolevas asjas tuvastamist leidnud, et hageja on omavoliliselt kanalisatsiooniteenust tarbinud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1, kuna hageja on oma majapidamisest tuleneva reovee, suunanud ühiskanalisatsiooni. Seega saab kostja nõue olla suunatud rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamisele VÕS § 1037 lg 3 kohaselt. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on kostja jätnud tasu maksmise kohustuse omavoliliselt tarbitud teenuse kasutamise (reovee juhtimise eest kanalisatsiooni) eest nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega võib võlausaldajal ehk antud juhul hageja vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 151 lg 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Selline teadmine (subjektiivne asjaolu), s.o pooltevahelise võlasuhte puudumine ning hageja poolt omavolilise ühenduse kaudu ärajuhitud reovee ühiskanalisatsiooni suunamine, sai kostjale teatavaks siis, kui kostja töötajad käisid 04.05.2017 XXX tänavas kontrollmõõtmisi teostamas. Kostja saatis hagejale 09.05.2017 koostatud kirja (pealkirjastatud omavoliline vee- ja kanalisatsiooniühendus) (tlk 26). 28. Eelnevast tulenevalt hakkas hageja nõue, mis muutus sissenõutavaks 04.05.2017 (VÕS § 82 lg 7), kostja vastu aeguma alates 4. maist 2017. 29.

§ 160

lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna kostja ei ole siiani kohtule arve nr 90688 alusel hagi võlgnevuse väljamõistmiseks esitanud, aegub kostja nõue ka käesoleval ajal.

§ 151

lg 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Tuvastamaks, kas kostja on esitanud hagejale alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude tähtaegselt, st enne nõude aegumist, tuleb tuvastada rikastumise aluseks oleva teo tegemine või sündmuse toimumine. Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et 08.06.2004 on edastatud hagejale teave, et XXX tänava lõigus ehitatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikku. 20.03.2007 on edastatud hagejale tutvumiseks liitumislepingu projekt (tlk 28). XXX kinnistu ei sõlminud liitumislepingut, kuid küsis liitumistasu kujunemise kohta täiendavaid küsimusi (tlk 31). Kuna kostja poolt oli loodud valmidus ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ühinemiseks, on eluliselt usutav, et omavoliline 6 Tsiviilasi nr 2-18-1021 ühendus on loodud

  1. a-l. Hageja ei esitanud kostja poolt esitatud väidetele vastuväiteid, ega tõendeid vastavate asjaolude ümberlükkamiseks (nt millist kanalisatsioonisüsteemi hageja oma kinnistul kasutab ja millal see rajati, kas paakautoga on toimunud reoveevedu reoveepuhastile jne). Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et hageja on omavoliliselt ühendanud oma kinnistul oleva kanalisatsioonitorustiku kostja hallatava ühiskanalisatsiooniga ja kasutanud vastavat ühendust reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni alates
  2. a-st. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud ning hagejal on kohustus tasuda hüvitist kostjale tegelikult tarbitud kanalisatsiooniteenuse eest. Kohus märgib täiendavalt, et alusetust rikastumisest tulenev nõue on ühekordne nõue. Alusetu rikastumise õigussuhtele ei ole omane korduv kohustuste täitmine. Seega ei kuulu kohaldamisele

§ 154regulatsioon.

Käesolevas asjas on hageja esitanud alusetu rikastumise nõude ning see aegub

§ 151sätestatud korras.

  1. Hageja enda väidetest tulenevalt on hageja osaliselt kostja poolt esitatud nõuet tunnustanud, tasudes enda väitel (kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole) tagasiulatuvalt kolme aasta vältel õigusliku aluseta tarbitud kanalisatsiooniteenuse eest. Eeltooduga on hageja kaudselt tunnistanud asjaolu, et omavoliline ühendus on olnud ning seda tunnustades on ta tasunud osaliselt arve.
  2. Teise nõudena on hageja esitanud taotluse tühistada perioodi 28.06.2017-04.12.2017 eest nõutav summa 28,85 eurot.
  3. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et tagantjärgi esitatud nõue on arvestatud
  4. juuni 2007-
  5. juuni 2017 perioodi eest. Topeltarveid ei ole esitatud. Hagejale edastatud arve koostamise kuupäev on
  6. detsember
  7. Arvesti paigaldati
  8. juuni 2017 ja sellest ajast on hagejale esitatud arveid.
  9. Kohtule nähtub toimikus olevast arve nr XXX kostja selgitusest (tlk 5), et kostja on perioodi, 28.06.2017-04.12.2017, kasutanud keskmise tarbimise välja arvutamiseks. Esitatud arvel kajastatud 511 m3 tuleneb ajavahemikust 29.06.2007-28.06.
  11. Kuivõrd tegemist ei ole kattuva perioodiga jätab kohus hageja nõude, tühistada perioodi 28.06.2017-04.12.2017 osas nõutav summa 28,85 eurot, rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  12. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
  13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
  14. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostja menetluskulusid. Seega jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.